Raudne näitlejanna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perenaised suudavad temaga samastuda, Vogue võtab ta 62-aastaselt kaanetüdrukuks, skandaalide asemel on ta tõmmanud tähelepanu oma sisemise sära ja talendiga. See on kõrgelt hinnatud Ameerika näitlejanna Meryl Streep.
Öeldakse, et kui Hollywood oleks kuningriik, siis oleks Meryl Streep selle kuninganna. Selle tõestuseks on kaks Oscarit ja 17 kuldmehikese nominatsiooni, kaheksa Kuldgloobust, kaks Briti Filmiakadeemia auhinda ja palju teisi olulisi autasusid.
Lugupidamist väärib ka tema oskus kehastada loomulikul moel nii keskealist hipit, telekokka, Poola immigranti, Lumekuningannast peatoimetajat kui ka Briti Raudset Leedit. Streepi sõnul kehastab ta alati suure rõõmuga nn raskeid karaktereid, et saaks ka ennast neis ära tunda.
Esmapilgul tundub küll, et rõõmsameelsuse kehastajaks nimetatud Streepis endas pole põrmugi keerukaid loomuomadusi. Siiski võis autokino sünnipaigast New Jersey osariigist pärit, aristokraatliku välimuse ja puuriva pilguga näitlejannat iseloomustavat küpsust märgata juba plikapõlves, kui talle meeldis omavanustest täiskasvanulikumalt käituda ja välja näha.
Näiteks joonistas ta endale ema kulmupliiatsiga näkku kortsukesi ja kandis vastavaid riideid. Samas oli noores Merylis palju lapselikku ausameelsust öelda välja kõik, mis südamel, ning see tekitas vahel paksu pahandust.
Meryli koduseinte vahel võis näha vastandlikke vaatepilte: kord vihtus ta elutoas koos muusikalembelise isa ja vennaga tantsu lüüa, järgmine hetk kannatas kogu pere isa melanhoolsete tujude all. Reklaamikunstnikust ema meenutab Streep vaid heade sõnadega, nimetades teda tõeliseks rõõmuallikaks. Muide, näitlejanna tegelik nimi on hoopis Mary Louise, Meryliks hakkas teda kutsuma ema.
Tee pargist Ritzi
Palju ei jäänud puudu sellest, et Streep oleks praegu filmides mängimise asemel hakanud mõnes kuulsas kontserdisaalis ooperiaariaid laulma, sest tema esimeseks kireks oli just nimelt laulmine. Kui tüdruk 12-aastaselt koolikontserdil kuulsat prantsuskeelset jõululaulu ilma keelt hästi oskamata puhtalt esitas, sosistati õpetajate ja õpilaste seas, et teda ootab ees suur tulevik.
Seepärast käis Streep mitu aastat kuulsa lauluõpetaja Estelle Lieblingi juures tundides ja unistas ooperiprimadonna elukutsest. Teismeea tuhinas hakkasid talle aga noodivõtmete asemel huvi pakkuma poisid ja kisakoori tegevus. Tollal toimus ka suur muutus Meryli välimuses: ta keeldus hambaklambritest ja prillidest, sõi sageli päevas vaid ühe õuna ning blondeeris ja sirgendas juukseid, et teeselda ajakirja kaantel poseerivat stereotüüpset ameerika keskkoolitüdrukut.
Streepi sõnul toimus tõeline eneseavastamine siis, kui ta läks tüdrukutekolledžisse õppima näitekunsti ja inglise keelt ning ei pidanud enam teesklema kedagi teist ega lööma kaasa poiste pärast rivaalitsemise jandis.
Seal mõistis enesekindlamaks muutunud Streep lõplikult, et tema tõeliseks kireks on näitlemine. Koolinäidenditest viis tee prestiižsesse Yale’i draamakooli ja peagi muutus teater tema teiseks koduks. Siiski polnud tee karjääri tippu kerge.
Streepil on tänaseni selgelt meeles, kuidas ta 20-aastasena Londoni reisil rahapuuduse tõttu ööbis pargis puu all, kust avanes vaade hirmkallile Ritzi hotellile. Sel öösel tõotas näitlejatar endale, et ööbib tulevikus selle sviidis.
Siiski võinuks see jäädagi vaid unistuseks, sest Streep oli oma filmidebüüti vaadates nii jahmunud, et mõtles kinomaailmast üldse loobuda. Õnneks sai ta ehmatusest kiirelt üle ja võttis vastu pisirolli menukas mängufilmis «Hirvekütt», kus lisaks kuulsale Robert De Nirole tegi kaasa ka Streepi kihlatu John Cazale.
Viimane kannatas raske haiguse all ja Meryl seisis mitu aastat toetavalt üha väetimaks muutuva Cazale kõrval kuni tema surmani. Pärast raskeid üleelamisi tõrjus naine kurbust pingelise filmitööga, võttes vastu mitmeid suuremaid rolle.
Varsti abiellus ta skulptori Donald Gummeriga. Esiti kokku kolides polnud neil korteris kööki ega voodit, mistõttu magas paar mõnda aega põrandal madratsil. Hiljem on Streep tunnistanud, et ei kujutaks elu ilma oma abikaasata ettegi, ja erinevalt paljudest teistest Hollywoodi staaridest on tema abielu vankumatult püsinud.
Streepi sõnul on ta ka tõeline kanaema, kes oma nelja täiskasvanud lapse käekäigu pärast endiselt kohutavalt muretseb. Abikaasaga jaotusid neil varem kodus rollid üllataval kombel nii, et Meryl oli kuri ja keelav lapsevanem, Donald pigem sõbralik ja lahke.
Trenni ja vanglasse...
Režissöörid hindavad Meryl Streepi ennekõike tema professionaalsuse ja pühendumuse tõttu. Nimelt teeb perfektsionistist näitlejatar alati enne rolli põhjalikku taustatööd, uurides ja lugedes olustiku või karakteri kohta.
Näiteks on ta rolli sisseelamise nimel külastanud vanglat, Briti parlamendisaadikuid, võtnud kaalust alla ja juurde, teinud ränkrasket trenni kell viis hommikul ning õppinud viiulit kuus tundi päevas kaheksa nädalat jutti. Veel peetakse Streepi väga andekaks aktsentide imiteerijaks. Nii on ta õppinud rääkima taani, briti, itaalia, austraalia või poola aktsendiga.
Kameeleoni kombel rolle vahetades on Streep suutnud üle 30 aasta teatris ja filmides mängida nii koduseid ja maalähedasi naisi kui ka glamuurseid daame, teinud kaasa nii hirmnaljakates komöödiates kui ka pisaraid kiskuvates draamafilmides.
Sageli on tema kehastatavateks kangelannadeks tõsielutegelased ning üsna sageli manab näitlejatar kodus enne filmivõtteid, et ei saa uue rolliga kuidagi hakkama. Nii juhtus ka praegu tähelepanu keskmes oleva Briti legendaarse peaministri Margaret Thatcheri rolliga.
Streep tunnistas, et ei teadnud enne filmi kuigi palju Thatcheri elust, mistõttu oli vaja veelgi hoolikamalt eeltööd teha. Nii õppis ta sarnaselt Raudse Leediga rääkima madalama häälega, kuulas nädalaid tema kõnesid, vaatas huviga videoklippe, luges raamatuid, vestles tema tuttavatega ja veetis tunde grimmitoas.
Vaev tasus end kuhjaga ära, kuna selle rolli eest on Streep saanud Briti Filmiakadeemia auhinna ja Kuldgloobuse ning kandideerib homsel Oscarite galal järjekordsele kuldmehikesele. Ränkraske filmitöö eest saadud rahasumma annetas Streep aga naiste ühiskondliku positsiooni parandamisele pühendunud USA riiklikule naiste ajaloo muuseumile.
CV
Meryl (Mary Louise) Streep
Sündinud 22. juunil 1949. aastal USAs New Jersey osariigis Summiti linnas
Haridus: Bernardsville’i keskkool, Vassari tüdrukutekolledž, Dartmouthi kolledž, Yale’i ülikool
Tuntumad filmirollid: «Hirvekütt» (1978), «Kramer Krameri vastu» (1979), «Prantsuse leitnandi tüdruk» (1981), «Sophie valik» (1982), «Minu Aafrika» (1985), «Metsik jõgi» (1994), «Madissoni maakonna sillad» (1995), «Tõelised väärtused» (1998), «Tunnid» (2002), «Saatan kannab Pradat» (2006), «Mamma Mia!» (2008), «Julie ja Julia» (2009), «Raudne leedi» (2011)
Autasud: Oscar (1979, 1982), Briti Filmiakadeemia auhind (1981, 2011), Kuldgloobus (1979, 1981, 1982, 2002, 2003, 2006, 2009, 2011), Emmy auhind (1978, 2004), Ekraaninäitlejate Gildi auhind (2003, 2006)
Abielus skulptor Donald J. Gummeriga (aastast 1978)
Lapsed: muusik ja näitleja Henry (1979), näitlejanna Mary Willa (Mamie) (1983), näitlejanna Grace Jane (1986), Louisa Jacobson (1991)