/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
Lõpuks ometi on juba vargsi tunda kevade lähenemist. Päevad lähevad pikemaks – varem läheb valgeks ja hiljem pimedaks – paljud inimesed tunnevad end seetõttu juba värskemana ja on särtsu täis. Mõni võitleb aga äkitselt tugeva väsimusega ega suuda kauaoodatud kevadisi tegevusi nautida.
Väsimust tekitavad hormoonikõikumised
Enamik meist on talvel pisut aeglasemad ja rohkem väsinud, kirjutab Womenweb.de. See on nii, sest pimedal aastaajal toodab meie keha niinimetatud heaoluhormooni serotoniini väiksemas koguses. Päevavalgust vajab eelkõige meie nahk, kuid talvel veedame väljas vähem aega ning keha on ka rohkem kinni kaetud.
Kevadel on päikest rohkem näha ning inimesed veedavad õues samuti rohkem aega ja keha hakkab taas rohkem serotoniini tootma. Samal ajal suureneb ka und reguleeriva hormooni melatoniini tootmine organismis. Selleks, et melatoniini ja serotoniini tootmine stabiliseeruksid, kulub tavaliselt mitu nädalat.
Üleminekuajal tekkinud kõikumine kulutab palju energiat ning tekitab segadust une ja ärkveloleku tundmises. Seetõttu tunnevadki paljud esimeste kevadiste päiksekiirte käes end järsku väsinu ja kurnatuna. Talvelt kevadele üleminekut mõjutab ka laiuskraad, kus elame ning tundlikud inimesed kannatavad seetõttu rohkem.
Soojem temperatuur, madalam vererõhk
Kevadel läheb ka soojemaks ja inimesed on rõõmsad, et saavad loobuda mütsidest, sallidest ja kinnastest ning tutvuda rõõmsa kevadmoega. Kuid kas te teadsite, et soojus laiendab veresooni ja seega vererõhk langeb? Väsimus ja kurnatus võivad kesta seni, kuni soojemate temperatuuridega ära harjud.
Muide, talvel ei ole mitte ainult külm, vaid ka kehatemperatuur langeb mõne kümnendiku kraadi võrra. Kui kevadel kehatemperatuur taas tõuseb, põhjustab see kehas muutusi, mis väsitavad ja kurnavad organismi.
Tasakaal aitab
Välismõjude vastu on keha sageli võimetu ja pealegi, olgem ausad: kes tahakski toas olla, kui väljas on nii kaunis ja särav päike? Seetõttu võetakse siiski rõõmuga kevadväsimust kui paratamatust, mis on kevadise hooajaga seotud.
Hea uudis on see, et kuigi hormoonikõikumine segab une ja ärkveloleku rütmi, saab sisemise rahu ja tasakaalu nimel ise palju ära teha. Kõige aluseks on hea ja kosutav ööuni.
Öine taastumine on väga oluline, et päevastele väljakutsetele vastu panna ning see vähendab ka aastaaegadest vahetumisest tulenevat tundlikkust. Seevastu neil, kes öösel puhata ei saa, võib kevadväsimus stressiga seotuna veelgi süvendada. Väsinud inimestel on tavaliselt palju õrnem närvisüsteem ja see teeb stressi ja ärevuse suhtes haavatavamaks. Kes voodis olles liiga pingeliselt mõtlema jääb, ei puhka end välja ning on järgmisel päeval ka väsinum. Seega tuleks tingimata seda nõiaringi vältida.
Õhtul ollakse loomulikult väsinud
Head abi võib saada apteegist naturaalsete kombineeritud unepreparaatide näol. Küsi nõu apteekrilt, sest hea preparaat rahustab kiiresti maha ja taastab sisemise tasakaalu. Uneprobleemide korral võib abi saada ka magamamineku rituaalist, õhtusest jalutuskäigust või tassist teest. On tõestatud, et kerge liikumine õhtul on hea vahend stressi ja unetuse vastu.
Kel on kevadväsimus, seda ei tõmba tõenäoliselt spordi poole, kuid see on topelt väärt. Sport parandab verevarustust, vererõhk tõuseb ning treening hajutab väsimuse. Siis on keha ja vaim väsinud, kuid meeldivalt. Pinge langeb ning teeb ruumi hädavajalikule ööunele. Vali endale sobiv meetod puhkamiseks, siis õnnestub ka unerütm taastada ja kevadväsimusest jagu saada.