Lapse väärkohtlemine võib kärpida mälu eest vastutava ajupiirkonna hipokampuse kasvu, vahendas Novaator värsket uuringut.
Väärkohtlemine pärsib lapse aju arengut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise järelduseni jõudsid Ameerika arstid, kes uurisid ligi 200 väliselt täie tervise juures täiskasvanut vanuses 18-25 eluaastat.
Hipokampus on aju osa, mis aitab salvestada uusi mälestusi. Kärbitud suurusega hipokampus võib olla selgitus, kuidas lapsepõlves kogetud stress suurendab riski kannatada täiskasvanuna erinevate psüühikahäirete all, alates depressioonist, skisofreeniast ja traumajärgsest ärevushäirest kuni isiksusehäirete, narkosõltuvuse ja suitsiidikalduvusteni välja.
McLeani haigla arstid kasutasid oma uuringus standardseid küsimustikke, mille abil nad selgitasid, kes uuringus osalenud patsientidest olid lapsena kogenud väärkohtlemist. Hipokampuse erinevate osade suuruse mõõtmiseks kasutasid nad magnetresonantstomograafi.
Suuri erinevusi võis täheldada inimestel, kes olid lapsena kogenud verbaalset, füüsilist või seksuaalset väärkohtlemist, unarusse jätmist, lähedase kaotust, vanemate lahutust või peretülisid. Neil olid hipokampuse kolm alapiirkonda 5,8-6,5 protsenti väiksemad kui ülejäänutel, kel selliseid negatiivseid lapsepõlvekogemusi ei olnud.
Neid kolme hipokampuse alapiirkonda võivad kahjustada stressihormoonid, mis tõenäoliselt häirivad ebaküpse aju arenguprotsessis rakkude ja uue koe moodustumist.
Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uuringu autorid jõudsid järeldusele, et varajases eas kogetud stress mõjutab inimese hipokampuse arengut sarnaselt loomadega. Varem ei olnud seda nähtust inimestel nii põhjalikult uuritud ning uuringu tulemused on kooskõlas kasvueas stressi kogenud rottidel ja ahvidel täheldatuga.
Samuti võivad lapseeas kogetud vaesuse ja väärkohtlemise tagajärjel vahetuda geenid, mis on aktiivsed aju arenguprotsessis. Need muutused jätavad sügava jälje ning võivad viia stressiga seotud haigusteni, nagu skisofreenia ja bipolaarse meeleoluhäireni.