Haigena treenimine teeb südamele liiga

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sporti teha tohiks vaid täiesti tervena ja  välja maganuna.
Sporti teha tohiks vaid täiesti tervena ja välja maganuna. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Ehkki kerge nohu või peaaegu märkamatu väike palavik ei pruugi paljudele tunduda piisava põhjusena treening vahele jätta, võib säärane kangelase mängimine oluliselt pikendada tervenemisperioodi või päädida halvimal juhul südamelihase põletikuga.

Spordimeditsiini keskuse Vomax spordiarsti, emeriitdotsent Anatoli Landõri sõnul tuleb alati juhinduda sellest, et haige inimene ei tohi trenni teha. Igasugused haigusnähud – kerge nohu, kerge köha, kurguvalu, väike palavik – on märk sellest, et organism vajab taastumiseks puhkust ja lisakoormus takistab haigusega võitlemist.

Rütmihäired ja müokardiit

Vähemalt kaks-kolm päeva ei tohiks Landõri sõnul haigestumise korral kindlasti trenni teha ning kui enesetunne on taas hea, tuleks alustada esialgu väiksema koormusega. Üleminekuaeg võiks kesta seejuures nädal aega – selle ajaga organism taastub ja on võimeline taas tavakoormustega toime tulema.

Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja, professor Margus Viigimaa sõnul võivad viirushaiguse ajal treenides tunduvalt kergemini tekkida südame rütmihäired, samuti kipub pulss sageli minema liialt kiireks, tekitades südamele ülekoormuse.

Ohu märgiks on kardioloogi sõnul kindlasti see, kui pärast füüsilist koormust on vilets enesetunne, pulss ei taastu, süda jääb puperdama ja võib esineda ka vahelööke. Samuti tuleks jälgida oma pulssi järgmisel hommikul rahulikus olekus – kui baaspulss on juba hommikul kiire, tuleb treeningutest kindlasti puhata.

Kui nõrgestatud organismiga, mida lisaks viirustele soodustab ka ületöötamine, ebapiisav uni ja alkoholitarbimine, siiski täiskoormusega treenitakse, võib see Viigimaa sõnul halvemal juhul viia kas südame laienemiseni või südamelihase põletiku ehk müokardiidini.  

«Kui südamel on suur koormus, siis alguses südamelihase kiud paksenevad, aga see kompensatsioon lõpeb mingil hetkel ära ning kui verd tuleb südamesse rohkem, kui ta suudab välja pumbata, hakkab süda tasapisi laienema,» selgitas Viigimaa, lisades, et haiguse lõppfaasis võib pool rindkere südant täis olla.

Lühiajalise kiire ülepinge korral võib aga tekkida äge südame laienemine kuni sentimeetri ulatuses, kuid seegi toob juba kaasa probleeme. «See võib olla põhjus, miks tekib halb enesetunne ja pidevad tuimad valud südame piirkonnas,» märkis tohter.

Müokardiiti võivad aga nõrgestatud organismis põhjustada bakterid või viirused – seda kas otseselt südamelihast kahjustades või siis infektsioonallergilise reaktsiooni kaudu, mille puhul infektsiooniga võitlevad antikehad pöörduvad ühtlasi ka südamelihase vastu.

Selline põletik võib Viigimaa sõnul kulgeda ägedalt, kuid sageli tekib see hoopis hiilivalt ja vajab paranemiseks palju aega. Kui tavapäraselt kulub viirushaigusest taastumisele kaks või kolm nädalat, siis südamelihase põletiku tagajärjel võib inimene jääda jõuetuks mitmeks kuuks ning vahel ei saavuta ta enam kunagi endist füüsilist vormi.

Kuidas ära tunda?

Algava müokardiidi tunneb Viigimaa sõnul ära selle järgi, et pingutuse järel tekib rindkeres tuim valu, mis jääb pikemaks ajaks püsima. «See ei ole tugev valu, vaid rusuv ja ebamugav tunne,» selgitas tohter. Infarktiohust eristab põletikule viitavat valu just see, et see ei teki mitte pingutuse ajal, vaid selle järel.

Siiski taastub tugev organism mõne aja jooksul Viigimaa sõnul iseenesest, kui talle enam koormust ei anta. Küll aga on muretsemiseks põhjust, kui ka nädal-paar kestnud puhkepausi järel ei kannata süda koormust ja igapäevaselt tekib pärastlõunaks-õhtuks väike palavik (37,2–37,3). «See palavik ei ütle otseselt, et süda on kahjustada saanud, kuid näitab ära, et mingisugune põletik on jäänud organismi – siis peaks ­uurima põletikunäitajaid,» märkis arst.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles