Miks lepime sageli kaaslasega, kes pole meid tegelikult väärt?

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Paljud meist on avastanud end mõnel eluetapil suhtest, milles me ei ole õnnelikud. Miks me lepime sageli vähemaga, kui me tegelikult soovime ja väärime, ning milleni see lõpuks viib, kirjutab ajakirja Psühholoogia Sinule veebruarinumbris Kerli Lubja.
 

Miks inimesed lepivad näiteks vägivaldse suhtega? Üks põhjusi võib olla vägivalda taluva partneri madal enesehinnang, aga ka varem kogetud samasugune käitumis- või suhtemuster, mis paneb inimese arvama, et nii ongi normaalne.

Madala enesehinnanguga inimesed võtavad palju kergemini ja meelsamini vastu enese kohta käivat negatiivset tagasisidet. Väidetakse koguni, et negatiivne vastukaja tekitab neis parema tunde, sest see sobib kokku pildiga, mis neil endast on. 

Inimene, kes alahindab tugevalt omaenda väärtust nii inimesena kui ka suhte osapoolena, valib tavaliselt endale partneri, kelle isikuomaduste või välimusega ta tegelikult rahul ei ole. Seda valikut võivad juhtida eelnevad kogemused ning nende tõttu alateadvusse kinnistunud vääruskumused.

Kaaslane, keda me tegelikkuses enese vääriliseks ei pea, võib esialgu tõsta meie enesekindlust, kuid peagi hakkab see märkamatult pärssima meie arengut.

Kas olete märganud, et kõige paremini toimivad suhted, kus kumbki osapool peab oma kaaslast endale liiga heaks? Kas ehk sellepärast, et alati säilib motivatsioon partneri heaolu nimel rohkem pingutada ning samal ajal ka soov ise paremaks inimeseks saada? Sestap on väga oluline, et hindaksime iseenda väärtust õigesti ja astuksime suhtesse siis, kui tunneme täie kindlusega, et partner on meile õige.

Tänapäeval on tavapäraseks muutunud küsimus, mida mehed või naised tegelikult tahavad. Me püüame käituda raamatutest loetu ja filmidest nähtu põhjal selle järgi, mida peame ligitõmbavaks. Sellega loome endast pildi kui inimesest, kes me tegelikult ei ole. Kui aga oleme sel kombel endale kaaslase leidnud, ei saa ju enam oma näilisest minast loobuda.

Selle taktikaga ei ole ka mingil juhul võimalik leida suhet, kus meid hinnatakse sellena, kes me tegelikult oleme. Kas ei peaks me õige kaaslase leidmiseks hoopis küsima, mida ma ise soovin?

Parim lahendus on jääda alati iseendaks. Ainult niimoodi võin kindel olla, et tõmban ligi inimesi, kellega koos on tõenäoline saada õnnelikuks.

Loe pikemalt ja tutvu ka psühholoog Edith Herkeli kommentaariga ajakirja Psühholoogia Sinule veebruarinumbris! 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles