Toiduained, mis teevad sind rõõmsamaks

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

On ju teada-tuntud tõde, et erinevatel toiduainetel on meie kehadele erinev mõju. Mõni toit võib panna meid tundma õnnetu ja paksuna, mõni muudab meid aga rõõmsameelseks ja õnnelikuks, kirjutas alkeemia.ee.

Serotoniin on hormoon, mis muudab meie õnnelikkust kõige tugevamalt. Kui seda on kehas piisavalt, oleme rahulikud ja õnnelikud, kui seda jääb aga väheks, siis muutume ärevaks ja isegi agressiivseks.

Alljärgnevalt on välja toodud mõned toiduained, mida Paul Jenner raamatus «Õnn. Õigus olla õnnelik» kirjutas ning mis mõjutavad meie tuju ja enesetunnet.

Tšillipipar – Kuigi seda ei taheta tavaliselt igapäevaselt süüa, on see siiski võimalus tõsta õnnelikkuse taset. Kui te pole harjunud selle tugevamaitselise toiduainega, siis harjutage end väikeste kogustega, neid järk-järgult suurendades. Kõrvalmõjuna teeb tšillipipar ninaõõne puhtaks ning hoiab vere vedelana.

Šokolaad – Need, kes armastavad piimašokolaadi, peavad pettuma – šokolaad tõstab meie tuju vaid juhul, kui see sisaldab vähemalt 60 protsenti kakaod. Šokolaad sisaldab palju õnnelikuks tegevaid aineid, kuid sel on ka kõrvalmõju – kuna see on suure kalorisisaldusega, siis liigselt söömisel võite kaalus juurde võtta.

Foolhape ehk folaat – Foolhapet, B-vitamiini leiate looduslikult roheliste lehtedega köögi-ja kaunviljadest. Kuigi soovitatav päevane kogus on 300-400 mikrogrammi, sööb enamik inimestest vaid umbes 200. Rohkem rohelist, rohkem rõõmu! Liiga suurtes kogustes võib foolhape olla aga toksiline.

Küüslauk – on tõestatud, et küüslauk tõstab tuju ning vähendab ärevust, ärrituvust ja väsimust. Lisaks muudab ta immuunsüsteemi tugevamaks, mõjub antibiootikumina, teeb vere vedelamaks ja röga lahtisemaks ning tagatipuks aitab võidelda ka vähiga. Küüslaugu ainuke suurem kõrvalmõju on tugev lõhn.

Kaer – kaeras on trütofaan, mis on serotoniini prekursor ning tänu sellel aitab see närvidel püsida tervetena. Kaera võiks süüa kausitäie päevas, sest see alandab halva kolesterooli LDL taset umbes 20 protsenti, kuid hea kolesterooli HDL taset tõstab umbes 15 protsenti.

Nisuidud – kuigi need kõrge toiteväärtusega osad nisuteradest jahvatamise käigus eemaldatakse, leidub nisuidusid siiski täisteraleivas. Samuti on neid võimalik ka eraldi osta. Umbes 30 grammi nisuidusid annab olulise osa päevasest magneesiumi, B6-vitamiini, foolhappe ja tsingi kogusest.

Tsink – tsinki peaks kehas olema piisavalt, sest see on seotud mälu, reaktsiooni ja depressiooniga. Mida rohkem tsinki, seda parem mälu ja reaktsioon ning vähem depressiooni. Soovitavaks koguseks on 10-15 milligrammi tsinki päevas. Sellel toiduainel on ka väga hea kõrvalmõju – tsink võib elavdada seksuaalelu meestel, kel on sellega probleeme.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles