Koolitaja Kaido Pajumaa kirjutab portaalis motivaator.ee 15 põhjusest ja käitumisviisist, mis demoraliseerivad meid ja takistavad meid unistuste poole liikumast. Need on motivatsiooni tapjad, mis juhivad meid automaatselt, kuid kaotavad oma jõu kiiresti, kui neid märkama õppida.
Põhjus 13. Sa ei oska oma tegevustele tähendust anda
Elu on täis tegevusi, mis meile ei meeldi. Sama on ka unistustega. Kõik tegevused, mis on vajalikud oma unistuste täideviimiseks, ei saa olla ägedad ning inspireerivad. Mõnikord on vaja teha asju, mis tunduvad tüütud ja mõttetud. Sellises olukorras aitab tegevuste mõtestamine.
Alusta näiteks oma tööst. Kas sa armastad oma tööd? Mis sulle sinu töö juures meeldib? Kas selle juures on üldse midagi, mida sa naudid või on kõik sulle vastumeelne?
Isegi, kui sulle tundub esmapilgul kõik vastumeelne, ära kiirusta töökoha vahetamisega.
Uuringud näitavad, et inimesed, kes ei oska oma praegust tööd mõtestada, ei oska seda teha ka teiste ametite peal. Nad loodavad kogu aeg, et kuskil on mingi unistuste töökoht, mille kõik ülesanded on nauditavad ja ei tekita kunagi rutiini.
See on illusioon. Isegi teleka vaatamine ning sõpradega ringijalutamine muutub ühel hetkel vastikult tüütuks. Seetõttu on mõttekas kasutada teist lahendust – tegevuste mõtestamist.
Millele sa mõtled, kui sa sooritad tegevusi, mida sa ei naudi? Kas sa mõtled sellele, kui vastik see tegevus on, või oskad sa tähelepanu pöörata laiematele aspektidele, mis sinu tegevusest mõjutatud on?
Alusta oma tegevuste mõtestamist lihtsa nooleharjutusega. Võta A4 paber ning kirjuta vasakusse ülemisse serva tegevus või ülesanne, mis sinu jaoks mõttetu tundub. Nüüd tõmba selle juurest väike nooleke paremale ning kirjuta selle järele põhjus, miks sa seda tegevust teed.
Näiteks kui sulle ei meeldi triikimine, siis kirjuta nii:
Triikimine => Särk saab triigitud => Näen tööl korrektne välja => Mõjun klientidele ja tööandjale usaldusväärsena => Saan paremad tulemused => Teenin rohkem raha / saan rohkem tunnustust => Lähen Taisse reisima => Olen puhanud, naeratav ja õnnelik
Kas sa märkad, kuidas triikimine annab otsese panuse sellesse, et sa oleksid puhanud, naeratav ja õnnelik?
Liigagi sageli keskendume oma tegevustele liiga kitsalt. Meile võib tunduda, et ülemused kiusavad meid tobedate ülesannetega ning meil on palju olulisemaid asju, mida teha. Ei, see ei ole niimoodi.
Küsimus ei ole üldjuhul tegevuses, vaid tegevuse mõtestamises. Kui sa oskad tegevusele õige tähenduse anda, võib iga ülesanne sinu jaoks sisulise väärtusega olla.
Kaardista oma igapäevased tegevused ning anna kõikidele tähendus. See annab sulle inspiratsiooni ja energiat nendega tegelemiseks ning hoiab sind unistuste täitumise kursil.
Põhjus 14. Sa ei oska end käivitada
Laiskus on unistuste surm. Siiski võitleme kõik sellega aeg-ajalt.
Mõnikord tundub, et kuidagi ei viitsi end püsti ajada ning asjaga tegelema hakata. Kuigi me teame, et see on vaja ära teha, ning me teame, et see viib meid lähemale oma unistuste täitumisele, leiame siiski sada vabandust, miks seda mitte teha.
Kui me uute asjadega alustame, juhib meid inspiratsioon – me kohe tahame sellega tegelda. Mõne aja möödudes on vaja aga kasutusele võtta uus vahend – motivatsioon. Motivatsioon tähendab tegutsemist hetkedel, mil inspiratsioon puudub.
Motivatsioonist inspiratsioonini on aga väga väike samm. Üsna sageli juhtub nii, et juba natukene aega pärast enesesundimise kaudu tegutsema hakkamist süttib meis uuesti inspiratsioon ning kõik laabub. Me vajame vaid väikest hulka käivitusenergiat, et pihta hakata, ja edasi liigub kõik juba lihtsamini.
Väga oluline on osata end käivitada. Kui me seda teha ei oska, võime kogu elu maha magada. Küll oleme väsinud, küll tulevad sõbrad külla, küll vaatame telekast midagi põnevat. No, kuule. Nii ei saa ju ometi oma unistustele lähemale.
Üks uuring näitas, et inimese käivitusenergia on ekvivalentne 20 sekundiga. See tähendab, et juhul, kui me soovime midagi tegema hakata, mida me tavaliselt väga teha ei viitsi, peaksime asjad organiseerima viisil, et sellega pihta hakkamine võtab meilt vähem kui 20 sekundit.
Näiteks soovid sa hakata jooksmas käima, kuid iga kord, kui koju jõuad, leiad mitu põhjust, miks seda mitte teha. 20 sekundi reegel ütleb, et juhul, kui sul oleksid jooksuriided juba diivani peal valmis (üks uuringus osaleja läks koguni nii kaugele, et läks õhtul trenniriietega magama), ja nende selgatõmbamine võtaks umbes 20 sekundit, oleks enda trenni saamine oluliselt lihtsam. Sa pead lihtsalt ületama selle «ei viitsi» künnise, ning juhul, kui see künnis on madalam kui 20 sekundit, tundub see lihtne.
Ülesannete (eriti ebamugavate ja pingutust nõudvate) sooritamisel on kõige kriitilisem alustamine. Kui sa oskad ületada eneses oleva stardikünnise, tõuseb sinu produktiivsus märkimisväärselt.