Koolitaja Kaido Pajumaa kirjutab portaalis motivaator.ee 15 põhjusest ja käitumisviisist, mis demoraliseerivad meid ja takistavad meid unistuste poole liikumast. Need on motivatsiooni tapjad, mis juhivad meid automaatselt, kuid kaotavad oma jõu kiiresti, kui neid märkama õppida.
Põhjus 11. Sa usud kõiki oma mõtteid
Eriti aga neid, mis ütlevad sulle «Ei viitsi!». Paljudes keeltes ei ole isegi olemas sellist sõna nagu «viitsima». Meie keeles on see olemas ja pealegi veel väga aktiivselt kasutuses.
Mõistus on mõtete vabrik. See toodab igal hetkel uusi mõtteid, millest osa on kasulik, kuid enamik korduvad ja tühised. Meie valik on, missuguseid oma mõtteid ja kui palju me usume.
Mõtlemine on samasugune tehnika nagu magamine. Sa magad selleks, et keha puhata saaks. Sa mõtled selleks, et olukorrale lahendus leida. Kui sa hommikul ärkad, oled sa magamisega selleks korraks ühele poole saanud. Kui sa aga mõtlemise lõpetad, on juba 2 sekundi pärast sinu peas uus mõte. Me ei saa lihtsalt nendest rahu ja me usume kõiki oma mõtteid.
Kujuta ette, et sa ei suudaks magamist samamoodi kontrollida, nagu sa ei suuda kontrollida mõtlemist. Püüad küll kogu aeg ärgata, aga nii kui tähelepanu hajub, oled jälle unes. Missugune sinu elu siis oleks? Tegelikult just selline, nagu see enamikul inimestest on. Nad elavad kogu oma elu ära enda peas ja mõtetes, märkamata, et päris elu toimub väljaspool.
Märka oma mõtteid ja püüa need mingil viisil kaardistada. Sa võid tähele panna, kuidas enamik mõtetest on korduvad ja räägivad sulle kogu aeg ühte ning sama asja. Kui sinu elus on mingi probleem, siis räägivad su mõtted sulle kogu aeg sellest probleemist. On mõtlemine aga kunagi mõne sinu probleemi lahendanud?
Vaevalt, sest probleeme lahendab tegutsemine, mitte aga mõtlemine. Jah, mõelda on vaja, kuid mõelda on vaja konstruktiivselt. Ja kui korra asi läbi mõeldud, võime enam hetkel mitte mõelda. Siis on aeg tegutsemiseks. Päris maailmas.
Kõige ohtlikumad on need mõtted, mis ütlevad meile, et ,e ei saa hakkama, ei ole piisavalt head” või ei viitsi. Need on destruktiivsed ja saboteerivad mõttemustrid, mis hoiavad meid reaalselt tegutsemast tagasi. Ning kui me ei tegutse, ei täida me iial ka oma unistusi.
Mõtted on ja jäävad. Me ei saa oma mõtteid välja lülitada, küll aga saame neid märgata ning neile mitte nii palju tähelepanu anda. Las need mõtted olla, ära lihtsalt usu kõiki oma mõtteid.
Põhjus 12. Sa ei tunne ennast piisavalt
Mõtted ei ole ainukesed nähtused, mis meie sees eksisteerivad ja meid juhivad. Lisaks mõtetele on veel 3 gruppi sisemaailma objekte, mis meid igapäevaselt mõjutavad. Kuni me ei oska neid märgata ja nendele tähendust anda, oleme automaatselt nende orjad.
Nimetatud sisemaailma objektid on uskumused, harjumused ja emotsionaalsed reaktsioonid.
Uskumustest ja harjumustest oli eespool juba juttu. Need on alateadlikud ning salvestatud programmid, mis meid juhivad. Kui me need enda kasuks kujundame, on kõik hästi. Kuni aga uskumused ning harjumused meie unistustega vastuolus on, püüame kogu aeg 2-4 potentsiaali protsendiga võidelda 96-98 protsendilise alateadvuse vastu. See on lootusetu võitlus Taaveti ning Koljati vahel.
Et olukorda enda kasuks pöörata, on esimene samm märkamine ehk teadvustamine. Kuni sa ei tea, et sul on konfliktsed uskumused ning harjumused, ei ole võimalik neid ka muuta. Kui sa aga neid märkad ja asendad need teadlikult uutega, kujunevad nendest ajapikku välja alateadlikud programmid, mis sind edasi aitavad.
Erinevad inimesed ning mitmekesised elusündmused tekitavad meie sees erinevaid emotsioone. Psühholoogid ütlevad, et inimesel on umbes 300 emotsiooni, mis teda tegutsema ajendavad. Kui meie elus juhtub midagi head, reageerime sellele positiivse emotsiooniga. Kui aga midagi meile vastumeelset, oleme turris ning ei keela seda ka teistel kogeda.
Just need hetked, kui elu läheb meie ootustele vastupidises suunas, on kriitilise tähtsusega enesearengus ning unistuste täideviimisel. Teadlaste aastatepikkused uuringud on näidanud, et kõige edukamad on need inimesed, kes on kõige järjekindlamad.
Järjekindlus tähendab seda, et inimene jääb eesmärgipäraseks kõikides elusituatsioonides – ka nendes, kus asjad ei lähe temale soodsas suunas. Need on hetked, mil inimene kasutab oma emotsionaalset intelligentsust, teadvustab oma emotsiooni ning tegutseb adekvaatselt emotsioonist sõltumatult.
Kui keegi tegi midagi, mis sulle ei meeldi, on meie tavapärane automaatne reaktsioon pahameel. Pahameel võib aga teatud olukordades meie unistustele kalliks maksma minna. Et seda vältida, on kasulik õigel hetkel märgata, kuidas pahameel meis küll tekib, aga seda mitte välja näidata, vaid sellest vabaneda. Kui sa selle selgeks saad, oled sa muutunud emotsionaalselt intelligentseks.