Noomi Rapace - Põhjamaade tõusev filmitäht

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Malbe, aga tugev: Noomi Rapace kogus näitlejakuulsust Stieg Larssoni «Millenniumi» bestsellerisarja rootsi versiooni suurfilmides.
Malbe, aga tugev: Noomi Rapace kogus näitlejakuulsust Stieg Larssoni «Millenniumi» bestsellerisarja rootsi versiooni suurfilmides. Foto: SCANPIX

Stieg Larssoni «Millenniumi» sarjas peaosalist kehastanud Noomi Rapace on oma malbe hoiaku ja tugeva natuuriga pugenud Hollywoodi filmitegijate hinge.

Kuigi esmapilgul näikse Noomi Rapace erinevat «Millenniumi» triloogia silmapaistvast tegelaskujust Lis­beth Salanderist nagu öö päevast, võib näitlejanna nooruspõlvest ja sisemaailmast leida mitu ühist joont tolle skandaalse peategelasega.

Nii sarnanes mässumeelse teismelisena endale haaknõelaga auke kõrva, ninna ja kulmu teinud ning end tätoveerida üritanud Noomi üpris paljus julge riietusega ja lohetätoveeringuga Salanderiga.

Põhjuseid mässamiseks võib leida ebastabiilsest pereelust. Noomi vanemad – näitlejanna Nina Norén ja hispaanlasest flamenkolaulja Rogelio Durán – läksid lahku juba enne tüdruku sündi, mistõttu ei näinud Noomi lihast isa enne 16. eluaastat. Algul ei tahtnud Rogelio tütart näha ja hiljem keeldus kohtumisest solvunud Noomi. Kui aga Rogelio vähki haigestus, lepiti ära ning Noomi andestas isale tehtud vead.  

Kui Noomi oli  nelja-aastane, kolis ta koos kasuisa ja emaga Islandile. Kuigi seal tegi tüdruk oma esimese ilma repliikideta filmirolli ja avastas huvi näitlemise vastu, ei harjunud ta kuidagi ära saareriigi koolisüsteemiga. Nii naasti mõne aasta pärast Rootsi ning Noomi pandi talle sobivamasse waldorfkooli.

Aasta-aastalt muutus tüdruk siiski üha mässumeelsemaks, aga ka napsilembelisemaks. Ta oli väga võistlushimuline, soovis juua sama palju kui temavanused poisid ning vihkas plikalikke kombeid ja välimust. Noomi leidis, et tüdrukutele peale pandud surve olla ilus ja teistele meelepärane on nagu emotsionaalne vangla.

Tahaks lennata

Kõige selle tõttu tundis Noomi juba väiksest peast, et ei kuulu kuidagi ei pere ega kodumaa juurde. Seetõttu otsustas ta abielludes võtta koos abikaasaga endale uue perenime ja välja valiti Rapace, mis tähendab röövlindu. Inspiratsiooni sai ta selleks juba lapsepõlvest, kui nägi kord paari meetri kauguselt uhket pistrikku.

Sel hetkel mõistis väike Noomi, et lind olla oleks imeline, kuna kõrgelt lennates näevad ja teavad need tiivulised kõike ning justkui valitsevad tervet maailma.

15-aastaselt oli Islandi viikingifilmi pisirollist saadud näitlemispisik kasvanud juba ohtlikult suureks, mistõttu Noomi kolis üksinda pealinna elama ning alustas õpinguid Stockholmi draamakallakuga koolis.

Selleks ajaks oli ta ka metsiku joomise ja pidutsemise selja taha jätnud ning huvitus üha enam näitlejakarjäärist. 16-aastaselt mängis ta juba ühes rootsi seebiseriaalis, suurem filmiroll tuli aga 1997. aastal. Siiski töötas ta pikka aega peamiselt teatrilavadel või tegi kaasa telesarjades, kuni valiti üheks peaosaliseks Stieg Larssoni «Millenniumi» bestsellerisarja rootsi versiooni suurfilmidesse. Selle rolliga sai Rapace kiiresti kuulsaks ja ihaldatud näitlejaks ka väljaspool kodumaad.

Kõnealune filmiroll ei olnud oluline ainuüksi karjääris, vaid mõjutas tugevalt ka naise eraelu. Nimelt hakkas tugev karakter teda koguni igapäevaelus mõjutama – ta muutus agressiivsemaks ja otsekohesemaks.

Noomi sõnul äratanuks Salanderi roll justkui ellu tema sisemise deemoni, mida märkasid ka lähedased. Samuti alustas ta rolli tõttu karmi dieedi ning Tai poksi ja kickbox’i treeninguga. Näitlejanna sõnul oli tal eriti noorena väga keeruline rollist välja tulla, kuid mõnikord on nüüdki. Näiteks pärast Larssoni triloogia viimast filmimist põgenes iiveldusega võitlev Noomi töö lõppu tähistavate produtsentide juurest vannituppa, sest tema keha tahtis Lisbethi rollist võimalikult kiiresti vabaneda.   

Tee Hollywoodi

Nii nagu Rapace sai kiiresti küpseks, toimusid teisedki tema elu pöördsündmused üpris varakult. Ta abiellus ja sünnitas poja 20ndate eluaastate alguses, nüüdseks elab paar küll lahus, aga kohtub tihti. Näiteks valiti nad mõlemad peaosadesse filmis, mis räägib 1960ndate Rootsi poksitšempioni Bosse Högbergi ja kabareelauljanna Anita Lindblomi suhtest.

Paar aastat tagasi  soovitas filmirežissöör Ridley Noomil inglise keel ruttu selgeks õppida, sest siis oleksid kõik uksed tema ees valla. Rapace haaras sõnasabast ning nii valiti ta peagi kuulsate Hollywoodi staaride kõrval peaosaliseks kassafilmi «Sherlock Holmes: Varjude mäng» ja ulmepõnevikku «Prometheus».

CV
Noomi Rapace (Norén)

Sündinud 28. detsembril 1979. aastal Rootsis Hudiksvallis
Haridus: Södra Latini gümnaasium, Skara Skolsceni teatrikool, Stockholmi Riiklik Teatriakadeemia
Kuulsaimad filmirollid: «Kaarna vari» (1988), «Sanning eller konsekvens» («Tõde või tegu») (1997), «Daisy Diamond» (2007), «Lohetätoveeringuga tüdruk» (2009),  «Tüdruk, kes mängis tulega» (2009), «Purustatud õhuloss» (2009), «Sherlock Holmes: Varjude mäng» (2011), «Prometheus» (2012)

Auhinnad: Taani filmiauhind Bodil (2008) ja Robert (2008),  Rootsi filmiauhind Guldbagge (2010), New Yorgi filmikriitikute preemia (2010)
Abielu Ola Norelliga 2001–2011

Edu pärast surma

Stieg Larssoni «Millenniumi» triloogia tõmbab endiselt nii lugejaid kui ka filmitegijaid.
1954. aastal sündinud Larsson huvitus juba teismelisena poliitikast ja asus toetama sotsialiste. 16-aastaselt hakkas Larsson kirjutama artikleid ulmeajakirjadele.

Paar aastat hiljem kohtus ta noore arhitekti Eva Gabrielssoniga, kellest sai peagi tema elukaaslane. Mehe eluviis oli alati ebatervislik: ta kirjutas öösiti raamatuid ja artikleid, pidas loenguid parem­äärmuslusest, suitsetas ööpäevas kolm pakki sigarette ja toitus peamiselt hamburgeritest.

2002. aastal esimest romaani kirjutama asunud Larsson hooples peagi lähedaste ees, et kirjutab kuni kümme romaani, mis võimaldavad talle muretu pensionipõlve. Ent lõpetanud 2004. aasta suvel triloogia viimase osa, tabas teda äkksurm.

«Millenniumi» sarja kriminaalromaanid ilmusid Rootsis aasta pärast autori surma ja liikusid sealt edasi mujale maailma. Kuna Larsson ei jätnud testamenti, pole ta kauaaegsel elukaaslasel Gabrielssonil mingeid õigusi raamatutest saadud tulule.

Larssoni isa ja vend on talle küll pakkunud kaks miljonit eurot kirjaniku sülearvutis leiduva pooliku käsikirja eest, kuid naine keeldus.

Rootsis on «Millenniumi» triloogiast valminud filmid «Lohetätoveeringuga tüdruk», «Tüdruk, kes mängis tulega» ja «Purustatud õhuloss», esikromaanist on tehtud film ka Hollywoodis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles