Lugeja Elena kirjutas meile oma 2008. aasta juulikuus toimunud pulmadest, mis said algusest lõpuni täitsa ise korraldatud.
Lugeja kirjutab: pulmapidu heinaküünis
19. jaanuar 2012, 17:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsustasime, et teeme kõik ise - söögid, kaunistused, kutsed, meie enda kodus. Kokku oli inimesi kutsutud 50. Esialgu arvasime, et võõrustame inimesi väljas - nagu grillipidu või nii. Polnud üldse ettekujutust, kui palju see 50 nägu tegelikult ikka on.
Lõpuks ämm suutis selgeks teha, et sellest n-ö õuepeost ei tuleks midagi välja. Siis tulime mõttele, et meil ju olemas suur heinaküün - tegime selle siis kevadel heinast tühjaks (no seda heina oli ikka meeletult palju). Ja jällegi, tahtsime kõik ise teha, ei kutsunud kedagi appi -kes tahtis, tuli ise. Rassisime nii ikka päris mitu päeva.
Järgmiseks etapiks oli vaja veel küünile betoonpõrand valada. Õnneks tulid ämm ja äi selleks meile appi - saime kergema vaevaga tehtud. Küün sai küll ilus ja heinast puhtaks, laetalad lasime ka veesurvega üle, et sealt midagi alla ei kukuks peo ajal. Siiski, meil oli küün koos laudaga, neid ühendas lihtsalt üks uks. Nii et lehmake sai ka peo ajal ukse tagant muusikat kuulata.
Ruum valmis, oli vaja söökidele mõelda. Jälle ei kujutanud ette, kui suured kogused peaksid olema ja mislaadi söök peaks pulmapäevaks olema. Ämm tuli appi ja saime asjad paika. Jagasime päevade kaupa ära, et mis päeval mida osta ja mis päeval mida keeta või lõikuda - see oli päris hea plaan ja oli asjadest hea ülevaade.
Lõpuks oli ikka nii, et pulmapäeva hommikul veel koorisin suure potitäie mune täidetud munade tarvis ja koorisime kuni viimase minutini salatikartuleid, kuni minul oli lõpuks aeg minna juuksurisse. Suure kokkamise ja sagimise peale polnud mul isegi aega mõelda endale viimase lihvi andmisest. Täiesti närvesööv aeg oli see.
Juuksuri juureski läks väga kiireks, kuna üks juuksur tegi nii minule kui mu emale soengut, siis soengutegemise aeg läks pikale. Mees juba ammu paanikas väljas, et miks nii kaua läeb. Jõudsime küll õigeks ajaks perekonnaseisuametisse, kuid sealgi olid juba külalised enne meid.
Vähemalt täitus minu unistus abielluda ja veel nii õige mehega ning suureks mälestuseks on veel ka see, et isa sai mind n-ö altari ette lõpuks viidud..
Teistele soovitan siiralt kasutada catering-teenuseid - jääb palju närveerimist ära ja pulmapäeva saaks juba algusest peale nautida, mitte ei pea iga minut mõtlema, kas jõuab külalistele midagi lauda või mitte.