Lugeja Pille kirjutas meile õpetliku loo sellest, kuidas võib pruudisoengu tegemine ilma eelneva proovisoenguta ebaõnnestuda.
Lugeja kirjutab: ärge leppige pruudisoenguga ilma proovisoenguta
19. jaanuar 2012, 09:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie abiellusime meeldejääval kuupäeval 11.11.11. Loomulikult alustasime ettevalmistustega varakult. Jätan siinkohal kirja panemata kogu loo ja keskendun sellele äpardusele, millest pruudid võiksid teadlikud olla.
Mul oli selge arusaam, missugune saab olema minu soeng ning kus ja kuidas kinnitub loor. Alustasin varakult juuksuri otsimisega. Soovisin, et juuksur tuleks soengut tegema koju.
Foorumite kaudu leidsin juuksuri enda pakkumise, et tema käib pruudisoenguid kodudes tegemas, ühtlasi on ta arvamusel, et tema tehtud meik sobib kindlasti kokku just tema tehtud soenguga, nii on tulemus terviklikum. Hind sobis ja asusin temaga nn kirjavahetusse.
Saatsin talle kirjelduse ja pildid soengust, mida soovin kanda, andsin teada meigi tegemiseks oma erisoovidest. Juuksur mõistis minu soovi. Kirjavahetus kestis kaks kuud ja vahetasime umbes paarkümmend kirja.
Uurisin siis, et kas on hea teha ka proovisoeng või kohtuda, et saaksime tuttavaks ning arutaksime läbi, kuidas kõik toimub. Juuksur vastas, et teeme nii, kuidas klient soovib, kuid tema ei näe vajadust, tal on kogemus ning ta on sellist soengut varem teinud. Otsustasin siis mitte pealetükkiv olla ning leppisime kokku meie kodus kohtumise aja.
Kuna meie abielu registreerimine toimus õhtul, juuksuril oli terve päev vaba, siis leppisime kokku, et ta tuleb varem, teeb ka mu tütrele soengu ning lisaks minu meigile ka peigmehe jumestuse. Pruudisoengu tegemine pidi aega võtma kaks tundi, minu meik tund, tütre soeng tund ja peigmehe meik pool tundi. Kokku neli ja pool tundi.
Kokkulepitud päeval kohtusime kokkulepitud kellaajal, suure ajavaruga.
Soengu tegemine minule ei õnnestunud kuidagi. Suured tühimikud peas, juusterõngad ebaühtlased jne. Muudkui alustas ja võttis lahti. Kui ajaliselt oli kestmas juba neljas soengutegemise tund ja mul ei olnud peas muud kui pats, millest peaks kujunema soeng, sattusin paanikasse.
Tütar seisis rullidega kõrval, meiki mul ei olnud ja tulevane abikaasa tuli kokkulepitud ajaks oma jumestust tegema. Et registreerima jõuda, teekonna alguseni oli aega 45 minutit. Siinkohal veel lisan, et pruudikimbu soovisin ise teha, aga seda ei saanud varem teha kui maksimum tund enne, sest need olid madalalt lõigatud lilled ega pidanud vastu üle kahe tunni. Ka see oli tegemata. Kujutate siis ette meeleolu ja segadust.
Ütlesin juuksurile, et ma ei vaata enam, mida ta pähe teeb, nüüd on juba ükskõik. Tegin samal ajal omale meiki, kui tema soengut sättis, pisarad voolasid, lõikasin lilli, keerasin tütre lokke kenasse soengusse. Abikaasa jäi meigita. Enne kodust lahkumist üldpilti endast ei jõudnudki vaadata, lilled näppu ja autosse.
Minu kogemus: mitte kunagi ärge leppige proovisoenguta. Isegi siis, kui teil on perejuuksur välja kujunenud. Võib juhtuda, et just teie soovikohast soengut ta varem teinud pole. Ma ei kohanud foorumites üleskutset: ärge leppige proovisoenguta!
Ikkagi oli see meie õnnelik ja armastust täis päev. Keegi ei saanudki teada, et soeng pidi olema hoopis teistsugune. Kuid minu hing sai haiget.