Teismelise närvisüsteem on üliõrn. Harjumuseks muutuvad pea kõik proovitud pahed, olgu selleks siis tubakas või mõni kangem mõnuaine. Samuti tekib noorukitel tihti depressioon ning paljud tõsised vaimsed häired saavad alguse just teisel elukümnendil
Teismelised on masendusele vastuvõtlikumad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle põhjuseks võivad olla aju virgatsaine dopamiini tootmise omapärad, vahendas Novaator Pittsburghi ülikooli uurimust.
Biokeemik Bita Moghaddam õpetas rotte reageerima kindlatele helidele. Häält kuuldes pidid rotid pistma nina auku, kust said vastutasuks maiuse. Näriliste aju hakkas heli kuuldes tootma dopamiini, mis kergendas nende õppimist.
Uurijat huvitas see, mis toimus rottide aju naalduvas tuumas ja juttkehas. Naalduv tuum muutub eriti aktiivseks positiivsete emotsioonide korral. Janu kustutamine, hea toit ja seks vabastavad seal rohkelt dopamiini, mis avaldab mõju ka naabruses asuvale juttkehale. Selle ajupiirkonna dopamiinihulka suurendavad ka sõltuvust tekitavad uimastid.
Selgus, et noorte ja täiskasvanud näriliste aju tootis dopamiini samas koguses, kuid noorloomade juttkeha vastas virgatsaine vabanemisele suurema aktiivsusega. Moghaddami sõnul pole sõltuvused, vaimsed häired ning impulsiivne käitumine ainult inimese eripära. Sarnaseid nähtusi esineb ka rottidel ning paljudel teistel loomaliikidel.
Seetõttu võib oletada, et noorte rottide ajutegevus on inimestest teismeliste omale väga sarnane. Väikesed erinevused täiskasvanute ja teismeliste ajuosade aktiivsusmustris võivad selgitada, miks on noorukid vastuvõtlikumad kõikvõimalikele mõnuainetele ning langevad kergesti masendusse.
Miks noor aju reageerib samadele stiimulitele hoopis erinevalt, ei oska neuroteadlased veel seletada.