Põhjus peitub naises

Veel üks loendatav: Eesti rahvaloendusel olulist rolli mängiv Belgiast pärit Koen Dossche ja tema elukaaslane Ave Leidmaa oma poole kuu vanuse tütrega. Foto: Toomas Huik

Eesti rahvaloenduse edukaks kulgemiseks annab märgatava panuse ka Belgiast pärit noormees, kes sattus siia juhusliku, ent saatusliku kohtumise ajel.

Asi on naises, eesti naises, nagu ikka.
Kõik algas sellest, kui Belgia flaam Koen Dossche – hääldada: Kuun Dosse – otsustas reisida sõbraga Põhjamaade kaudu Eestisse.

Oma viimase, neljanda Tallinna-päeva õhtul sattusid nad Rotermanni kvartalis surfarite afterparty’le. Sattusid juhuslikult, sest kumbki meestest polnud purjelaudur. Ja täiesti juhuslikult kohtas Dossche, geoinfosüsteemide spetsialist, seal Ave Leidmaad, kes oli kahel aastal järjest tulnud surfamises Eesti meistriks.

Nüüd, neli ja pool aastat hiljem, on Dossche (29) tänu tollasele kohtumisele arvestatav tegija Eesti rahvaloendusel.

Igaüks, kes veebis ennast loendama asub, satub seal kaartidele, mille rakenduste puhul on tema käsi olulise panuse andnud. Kas või selles, et kaardid massilise vaatamise ajal n-ö kokku ei kukuks.

Kuni selleni välja, et kui loenduse andmed ükskord kokku saavad, siis mismoodi neid kaardil kirjeldada ja kujutada.

Eesti statistikaametis on ta ainus välismaalane, vahetu ülemuse Kristjan Roosilla sõnul igati tubli kolleeg, kes saab suurepäraselt hakkama ka ise endale ülesannete korraldamisega. Pealekauba, lisab ta, aitab Dossche eesti töötajail oma inglise keelelt tolmu maha raputada. «Aga kui aeglasemalt rääkida, saab ta ka eesti keelest aru,» kinnitab Roosild.

Ent ei teinud Dossche sugugi kohe pärast Ave Leidmaaga afterparty’l kohtumist otsust, et tuleb ja jääbki Eestisse. Algul suhtlesid nad üksnes meilitsi. Alles neli kuud hiljem otsustasid Eestis uuesti kokku saada. Ja seda avatud hoiakuga – saab, mis saab –, tunnistab Dos-sche, sest eks üks asi ole suhelda kirjalikult, teine aga näost näkku.

Igatahes leidsid mõlemad viimaks, et jõuluaegne ühine nädal ei jää neile viimaseks.
Järgmised kaks aastat käisid nad kuuel korral nädala kaupa teineteisel külas. See oli piisav, et mõista: kaugsuhe ei saa kesta igavesti, kuskil tuleb ühiselt ankrusse jääda.

Tunamulluse sügise hakul asus Dossche kodulinnast Gentist Eesti poole teele. Too teekond kestis ligi kaks nädalat ja päädis põlvevaluga.

Eesti eelised

Kuna Ave Leidmaa õppis parajasti Tallinna Tehnikaülikoolis ehitusinseneriks, tuli elukohta vahetada Dosschel. Kuid tal polnud selle vastu miskit. Mis siis, et tal oli hea töö maailma ühes suuremas navigatsioonisüsteemide firmas TomTom.

Varem korduvalt Eestis käinuna oli ta veendunud, et ega ta uues kohas jänni jää. Liiati, kinnitab Dossche, avaldas talle muljet Eesti liberaalne ja avatud majandus, mis püüdleb pidevalt arengu ja muutuste suunas – erinevalt Belgiast, kus asjad käivad tema väitel palju-palju aeglasemalt.

Tagatipuks meeldis talle, et Eestis, kas või otse Tallinna piiri taga, algab rikkumata loodus – mitte nii nagu Belgias, kus ta sõidutas Avet Gentist ligi 40 km kaugusele maale oma vanemate juurde, kuni Ave oli veidi enne kohale jõudmist pärinud: «Kus see maa siin on?» Belgia tiheda asustuse tõttu on pea kõikjal suur küla.

Dossche, võtnud kampa onupoja, otsustas kolida Gentist, Tallinna sõpruslinnast, Eestisse rattaga. Kinnitanud raami külge mitu kotti, kokku üle 30 kilo, väntas ta sugulaspoisiga tosin päeva jutti Saksamaale Rostocki, kus istusid laevale.

Kas koorem oli liiga raske, vastutuul vali, Saksamaa mäed kurnavad või sõiduotsad ülemäära pikad (kuni 120 km), igatahes viimasel kahel päeval hakkas parem põlv pitsitama. Ja annab aeg-ajalt tunda siiani.

Tööotsingud Eestis ei läinud sugugi tuhinal. Valikuvõimalusi ahendas oluliselt napp eesti keele oskus. Kulus viis kuud, enne kui Dossche leidis CV Online’i vahendusel statistikaametis oma erialaga vastava koha: elektroonilise ettevalmistuse ja geoinfosüsteemide talituse spetsialist.

Aasta tagasi läks ta eesti keele kursustele. Töölepingu järgi peab ta selle aasta lõpuks sooritama edukalt eesti keele eksami. «Mu õpetaja on öelnud,» lausub Dossche inglise keeles, «et ärge pettuge, kui teil läheb 5–7 aastat, et eesti keel tõesti soravalt selgeks saada. Ja tal on kogemust, et seda öelda.»

Idee sünnib baaris

Dossche tunneb Eestis ligi 35 belglast, kõik mehed, kellest enamik on flaamid nagu temagi, ja kellest tema teada ainult ühel ei ole siiatuleku põhjuseks olnud eesti naine.

Mullu kevadel istus Dossche ühe kaasmaalase, internetifirmas NetLead töötava Wout Verlindeniga baaris, kui jutt läks sellele, mida oma oskustega Eestis peale hakata. Ühtäkki turgatas meestele mõte, et asutaks oma reisifirma, mis korraldaks hollandi keele kõnelejaile Eestis puhkusereise. Mõeldud, tehtud. Nime firmale võtsid nad Rooma ajaloolase Tacituse oletatavalt eestlaste esivanemate nimetuselt: Aestii Travel.

See pole mingi riiulifirma. Mullu suvel läks nõnda hästi, et Belgia suur seiklusreiside korraldaja otsustas nendega koguni koostööd teha. «Kui mulle ei meeldiks inimestele näidata Eestit, siis ma ei teeks seda firmat,» lausub Dossche oma nädalavahetuste hobi kohta.

Viimatiste jõulude järel, kõigest paar päeva enne rahvaloenduse starti internetis, tuli Kalamajas korterit renoveerival Dosschel tööd veel juurde: Ave tõi ilmale nende tütre, kes sai nimeks Noa.

Vähemalt selle aasta lõpuni jäävad vastsed vanemad Eestisse, sest nõnda kaua kestab seoses rahvaloendusega Dossche leping statistikaametiga. Mis saab pärast seda, pole ta veel mõelnud, ja ega ta selle pärast muretse. «Küll ma leian endale huvitava töö,» usub ta.
Seda enam, et aasta lõpuks peab ta eesti keele korralikult suhu saama.

Palgalõhe mõju

Belglane Koen Dossche tunnistab, et võrreldes selle palgaga, mis ta teenis kodumaal navigatsioonisüsteemide firmas TomTom, kaotas ta Eestis statistikaameti spetsialistina tööle asudes 40 protsenti. Ja see vahe käriseks veelgi suuremaks, kui arvestada neid preemiaid, mida ta TomTomis sai.

Ka oma kõige esimesel, Genti ülikoolis õppimise aegu peetud geoinfosüsteemide asjatundja töökohal firmas Aquaterra NV teenis ta vähemalt viiendiku rohkem kui Eesti statistikaametis, ehkki vastutuse suurus oli mõlemas ametis võrdne.

«Esimestel päevadel see häirib,» lausub Dossche Eesti ja Belgia palgaerinevuse kohta. «Siis saad aru, et ei ela ju enam Belgias, ja lepid sellega, et ei teeni siin enam nii palju nagu seal.»