Eestis elab ehk kümmekond naist, kelle ainus võimalus emaks saada on asendusemaduse abil, kuid meie riigis on see viljatusravi moodus siiani keelatud. Sotsiaalministeeriumis on valminud analüüs variantidest asendusemaduse seadustamiseks.
Kas Eestis võiks olla asendusemadus lubatud?
14. jaanuar 2012, 08:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Inimesed arvavad, et asendusemadus on neile naistele, kes ei viitsi sünnitada, kuid enamik ei tea, et see on ainus võimalus emaks saada neile naistele, kel pole emakat või on muu meditsiiniline probleem,» ütles viljatusravikliiniku Elite arendusjuht Kristina Sõritsa.
Elite kliiniku juhil, viljatusraviarst Andrei Sõritsal on praegu neli-viis patsienti, kelle jaoks oleks asendusemadus meditsiinilistel põhjustel ainus võimalus emaks saada. «Neid inimesi peaks solidaarsusest aitama,» oli ta veendunud. «Olgu neid inimesi vaid viis või kümme, aga parlament peaks otsustama, et me neid aitame.»
Asendusemaduse seadustamise võimalikest variantidest ja eetilistest probleemidest teiste riikide praktika põhjal analüüsi koostanud sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialisti Signe Riisalo sõnul võib Eestis kõne alla tulla üks-kaks niisugust sünnitust aastas.
Soome, kus asendusemadus oli mõned aastad seadustatud ja nüüd seda uuesti kaalutakse, tehti peamiselt meditsiinilise eksperimendi eesmärgiga aastatel 1991–2001 18 asendusemaduse operatsiooni. Põhjanaabrite tervishoiuministeeriumi seisukoht on praegu, et meditsiiniline asjatundlikkus ja põhilised tehnilised võimalused selleks raviks on edaspidi olemas.
Sõritsa sõnul on ka Eesti asendusemaduse protseduuriks valmis. «Arsti jaoks ei ole kunstliku viljastamise puhul meditsiiniliselt vahet, kelle emakasse embrüo siirata. Aga asendusemaduse puhul ei saa arst üksi otsustada selle protseduuri kasutamist – meie aitame kõiki vastavalt seadustele,» lausus ta.
Asendusemaduse võimalikkusest on Eestis aastaid kõneldud, konkreetsemalt hakkas sotsiaalministeerium selle teemaga tegelema 2009. aastal. Siis pöördus õiguskantsler ministeeriumi poole, väites, et naistel, kellel on küll munarakud, aga kes ei saa tervislikel põhjustel last ise ilmale tuua, on riivatud nende põhiõigust emaks saada.