Kataloonia Toompea serval

Üks hiljutine uustulnuk, mis muhedate ja rahakotti mitte nii väga laastavate söögikohtade reas ilma teeb, on Neikid, kus peategelaseks vahemerelised maitsed põhjamaises rüüs. Foto: Tauno Sirel

Toompea nõlval, Wismari tänava vanas puumajas end sisse seadnud ja Vahemere, iseäranis Kataloonia köögi mõjutustega õdus pisike restoran ei meenuta Kataloonia või selle pealinna Barcelona vanu traditsioonilisi söögikohti, mida iseloomustab põrgulärm ja roogade rustikaalsus. Miljöö on Neikidis hoopis skandinaavialikum ning toidud peenemad ja kergemad. Teenindajad sõbralikud ja püüdlikud.

Kuid laud tasub sinna õhtuks kinni panna nagu ka kauge maa paremates paikades, ning reede hilisõhtul täidab väikesi söögitube mõnus naerusumin ja veiniklaaside kõlin, meenutades katalaani baaride-restoranide melu. Kokad, muide, on pärit päris-Katalooniast. Sestap pole autentsuses kahtlust, kuigi kõiki sealse köögi tähti ei võimalda Eesti kasin tooraine mõistagi lauale anda, eriti merelist kraami.

Miks Neikid, küsite. Asi on puhtas maitses, mida külalistele pakkuda tahetakse – restorani nimi tulebki ingliskeelsest sõnast naked, alasti, selgitab särasilmne pererahvas. Kadi Parel ja
Jakob Saks on ise aastaid Eestist eemal, sh Hispaanias elanud-rännanud ja jagavad nüüd siin oma toidukirge.

Menüü on lihtne ja lühike. Algatuseks tulevad maja kuulsad sõmerad sepikuviilud ja või, esimese nälja kustutuseks mõnus suutäis. Laimiga rikastatud kannuvesi ei maksa midagi, ent seda tuleb osata küsida.

Mu vaieldamatu eelroa-lemmik on escalivada (5,50 eurot) – küpsetatud paprika, baklažaan ja tomat kihiti oliiviõlises kastmes, kergelt sulanud kirbe kitsejuust peal ja krõbe röstsai kõrval. Rüüpad klaasi vürtsikapoolset Chardonnay’d (5 eurot) peale – kergeks soojaks eineks ju piisakski.

Pillerkaar jätkub suus hooaja kala ja risotoga (10 eurot), mille magusapoolne aniisivarjundiga maitse on mõistatus. Apteegitill? Hoopis portvein, reedetakse sosinal köögist. Kala, seekord pangaasius on parajalt soolane – mulle maitseb, sest ilmselt on ses annus katalaanide rahvusroa soolatursa ideed.

Magustoit, šokolaadi-fondant (4) kujutab endast seest õige pisut vedelat šokolaadikoogikest, mis koos õrnvürtsise taliõuna-ingveri keedise ning kohapeal tehtud jäätisega lennutab maitsemeeli maa ja taeva vahel. Julge ja eriline kooslus, pigem mõrkjasmahe kui magus.

Ka kaaslased hindavad oma valiku maitsvaks: tomatisupp oma vürtsisusega kutsub järgmistele käikudele. Hispaaniapärane pada särtsaka chorizo vorstiga mõjub aga porgandipõlgurist sööjale lausa nõnda, et too saab tagasi usu ühepajatoidu-porgandisse. Ning hirm, et crema catalana ehk katalaanide kreembrülee on pärast kaht käiku magu purustav tuumapomm, osutub asjatuks. See on väike ja mahe.

Kui üldse midagi restoranilt lisaks soovida, siis rohkem Kataloonia-Hispaania veine, eriti klaasiga! Praegu on need veinikaardil selgelt vähemuses.

Ühe suurepärase moe on pererahvas Katalooniast siia veel toonud: lõunapakkumised, kus kolm käiku saab üheksa euro eest. Autoomanikele aga on suureks plussiks see, et maja hoovis on võimalik tasuta parkida.

Palu menüüst

•    Veise carpaccio 8 eurot
•    Tomatisupp 4 eurot
•    Mereannipaella kahele 18 eurot
•    Hispaaniapärane pada 8 eurot
•    Tallekarree 16 eurot
•    Crema catalana 4 eurot
•    Klaas veini 3,50–6 eurot