Facebook teeb meid õnnetuks

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kui Facebook 2004. aastal loodi, oli selle eesmärk pahaaimamatu: sõpradega suhelda. Kaheksa aastat ja 800 miljonit kasutajat hiljem on sotsiaalmeedia võtnud üle suure osa inimeste isiklikust elust, kirjutas Daniel Culati portaalis huffingtonpost.com.

«Sel uue maailma meeletutel sidemetel on ka tumedam pool. Oma viimast Facebooki sissekannet tehes avastasin, et Facebook ja sotsiaalmeedia on meie karjäärilise masenduse suured põhjustajad. On selge, et sotsiaalmeedia, eriti aga Facebook muudab meid õnnetuks,» kirjutas Culati.

Tema sõnul propageerivad Facebooki uuendused üha suuremat isikliku elu jagamist, kuid see suur jagamine ohustab meie õnnetunnet. «Kirjutades raamatut «Kirg ja eesmärk» jälgisin ja analüüsisin ma seda, kuidas Facebook mõjutab sadu noori ärihuvilisi.

Uurimistööd arendades sain selgeks, et kõigi «meeldimiste, kommenteerimiste, jagamiste ja postitamiste» taga oli suur kogus kadedust, kimbatust ja ka masendust. Üks intervjueeritav tunnistas mulle, et «kuigi ta on minu sõber, siis ma põlgan tema postitusi!».»

Kui mees kaevus sügavamale oma uurimustöösse, leidis ta kolm suuremat põhjust, miks Facebook viha, kurbust ja meeleheidet tekitab.

Esiteks loob see palju võrdlusmomente. Kuna me ise kujundame oma Facebooki profiili, siis jagame seal palju rohkem positiivseid uudiseid ning väldime elu negatiivsete külgede avalikustamist. Positiivsete trumpide nagu «Kuulge, ma sain ametikõrgendust!» või «Vaadake mu uut sportautot!» jagamine loob internetimaailmas võistleva ja võrdleva õhustiku. «Ühes mu järjekordses intervjuus tunnistati: «Ma olen üsna võitleva iseloomuga ning kui mu hea sõber postitab midagi head, siis ma alati proovin teda kuidagi üle trumbata.»

Enese teistega võrdlemine on aga võtmesõna õnnetuks enesetundeks!» Raamatu «Lendamine ilma võrguta» autor Tom DeLong kirjeldab seda isegi «võrdlemise lõksuna». Ta kirjutab: «Pole oluline, kui edukad me oleme ja kui mitmeid püstitatud eesmärke oleme täitnud, see lõks mõjutab ikka meie saavutuste ala- ja edu ümberhindamist.» Nii seame endale võimatuid standardeid, tehes end sellega õnnetumaks kui kunagi varem.

Teiseks - see tükeldab meie aega. «Pole üllatus, et Facebooki strateegia julgustab kasutajaid logima keskkonda sisse mitu korda päevas ning seda erinevatelt seadmetelt. Minu intervjueeritavad logisid end Facebooki sisse mitu korda tööl arvutist, kodus iPadist ning supermarketites nutitelefonidest. See tähendab, et sajad miljonid inimesed on vähem «olevikus» seal, kus nad parasjagu viibivad,» arutles mees. «Ma jäin peaaegu auto alla, sest olin liiga süvenenult keset tänavat mobiiliga Facebookis,» ütles üks järjekordne intervjueeritav Culatile.

Jättes füüsilise ohu kõrvale, on põhiprobleemiks pidev ümberlülitumine «päris elu» ja Facebooki vahel, mida majandusteadlased ja psühholoogid kutsuvad «vahetamise kuluks» - produktiivsuse vähenemine, mis on tingitud ühe ülesande teisega vaheldumisest. Tuntud autor dr. Srikumar Rao ütles, et pidev segamine viib hilinenud ja halvakvaliteediliste väljunditeni ning mõjutab enese väärtushinnanguid negatiivselt.

Viimaks, Facebook viib meie lähedased meist kaugemale. Kadunud on need päevad, mil Facebook mõjutas meie igapäevaelu ja suhteid vähe. Nüüd on asi vastupidi - «Me räägime Facebookis, selle asemel, et kokku saada. Nii on lihtsam,» ütles üks intervjueeritav kokkuvõtlikult.

Facebook lisab pidevalt uusi rakendusi ning nüüd on seal võimalik isegi videokõnet teha, mistõttu muutub see kiiresti kohtumispaigaks nii sõpradele, armastajatele kui ka perekondadele. «Iga kord kui Facebook lisab mõne uuenduse, mis rikastab sealseid suhtlemisvõimalusi, unustavad inimesed üha enam reaalses elus kokkusaamise olulisust ja sügavatesse vestlustesse, mida Facebook nii kergelt ei võimalda, laskumise võimalust.»

See kõik paneb aga internetivälised suhted proovile, muutes need keerulisemaks ning pannes nende kvaliteedi, pikkuse ja mõju proovile.

Mida me peaksime tegema, et vältida neid kolme lõksu? Saades aru, et Facebookist «loobumine» on üsna ebareaalne, võime siiski võtta kasutusele meetmed, mis võimaldavad teadlikult muuta meie käitumismustreid ja tugevdada «päris elu» suhteid.

Võimalike «ravidena» on Facebookis veedetava aja limiteerimine, sõbralistist inimeste, kes sinna tegelikult ei kuulu, kustutamine ja rohkema aja investeerimine tõelistele suhetele. «On hea mõte kustutada Facebooki rakendused ka oma mobiilist ja tahvelarvutist, et vältida liigset kiusatust end taas sisse logida.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles