Kristiina oli vaid 20-aastane, kui nad otsustasid mehega abielluda. Raha selleks väga vaja polnudki, sest saab ka teistmoodi. Kõik oleneb soovidest, võimalustest, lähedaste abist ja headest tutvustest.
Pulmad 5000 krooniga!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Milline oli sinu pulm?
Meie pulm oli üsna tavaline Eesti süldikas, külalisi oli 50 ringis ja laulatus oli ilmalik. Pidu ei olnud glamuurne, aga liiga lihtne ka ei olnud. Kõik oli kuidagi väga ilus. Süüa ja juua oli piisavalt, nii et jäi ülegi. Arvan, et ühes korralikus pulmas peabki kõhu täis sööma, ainult suupistetega vastuvõtt on mõttetu.
Kas korraldasite oma pulmad ise või kasutasite ka kellegi abi?
Mul korraldas suurema osa asjaajamisest ämm, aga väga palju tegid ära ka minu vanaema, ema ja õde. Mina andsin üldised juhtnöörid ja suunitluse, et mida tahaksin näha.
Paljude asjade kohta üldse ei küsitudki minu arvamust, aga mind see ei häirinud, sest detailides takerdumine ei ole minu jaoks oluline.
Minu vanaema uuris tradistiooniliste pulmakommete ja mängude kohta ja neid korraldati õhtu jooksul üsna palju. Päeva tegi eriliseks just see, et meie jaoks oli see väga oluline sündmus.
Mis oli pulmade korraldamise juures kõige keerulisem?
Kuna ma ise eriti vaeva ei näinud, siis ei olnudki raskusi. Põhistressi võttis oma õlule ämm, kuigi ma teda ei palunud. Ta ise tahtis vaeva näha ja võttis kogu ürtuse oma südameasjaks.
Ämm sebis tasuta peoruumi, muusiku, lilled (ka pruudikimbu) tänu oma mitmekülgsetele tutvustele ja väga headele sõpradele. Ta andis meile ka kulla sõrmuste jaoks.
Muidu võiks vist öelda, et kõige raskem pulmade planeerimisel ongi raha leidmine. Meil väga vedas, et meil on nii palju lähedasi inimesi, kes aitasid leida võimalikult odavaid lahendusi. Paljude asjadega ka lihtsalt vedas.
Näiteks on meil üks väga hea sõber fotograaf, nii et selle töö võttis ta oma peale. Mu õde on rätsep ja õmbles mulle kleidi mu oma jooniste järgi, seega sain täpselt sellise kleidi, nagu soovisin ja lausa tasuta - materjalid olid temapoolne pulmakingitus. Mu mehele õmbles ta ka ülikonna. Vaid pesu ja kingad ostsime ise.
Paljude asjadega oli nii, et kui arutasime, kust tellida või mida teha, siis pakkus keegi juba, et võtab selle enda peale. Näiteks valmistasid ämm, vanaemad ja ema ise kõik pulmatoidud, mis olid imehead. Ainult tort oli tellitud. Mu isa oli ostnud just uue valge auto ja sellega sõitsime siis ringi.
Pulmaisaks oli minu onu, kes on selline kõlava häälega julge seltskonnahing. Ta sai oma ülesandega suurepäraselt hakkama. Pulma stiil oli rahvuslik ja tal olid rahvariided seljas.
Millele peaksid paarid Sinu arvates pulmade korraldamises kõige rohkem mõtlema?
Minu arvates on oluline, et naise kleit oleks väga ilus, sest see on mõnel ainus võimalus tõeliselt särada. Selle koha pealt ma järeleandmisi ei teeks. Minu soengu tegi juuksur, aga meigi tegin ise.
Samas ma soovitaks mitte liiga hulluks mõelda end igasuguste mõttetute pisiasjadega, mida lõppkokkuvõtteks pidupäeval ei märkagi. Ja kui märkad, siis ehk ongi see juba märk, et oled korraldamisega liiale läinud ja ei suuda pulmapäeva nautida?
Taganjärgi mõeldes teeks ikka kõik samamoodi. Oleme mõelnud, et kui nüüd 10 aastat saab täis, teeme uue peo ja kutsume sama rahva kokku. Ainult mõnda sugulast võib-olla ei kutsuks, kelle siis «kohustusest» kutsusime. Tegelikult ei ole sel mõtet, sest ma ei ole mõnda mehe kauget sugulast rohkem näinudki.
Võibolla seda peaks inimesed mõtlema hoolikamalt, et keda nad pulmas näha tahavad. Olen kahetsenud, et üht sõbrannat, kellega tol ajal väga ei suhelnud, peole ei kutsunud. Hiljem hakkasime jälle väga tihedalt suhtlema ning oleksin tegelikult tahtnud ka teda oma peol näha. Tunnistan, et külaliste nimekirja oleksin ma pidanud hoolikamalt läbi mõtlema.
Mis sinu arvates pulmade juures kõige olulisem on?
Minu jaoks oli kõige olulisem see emotsioon, mida ma mäletan nii selgelt. Siiani tuleb pisar silma, kui sellele mõtlen. Meil vedas ilmaga, kõik oli nii päikseline ja särav. Tõeline õnn! Inimesed olid siiralt õnnelikud meie üle ja soovisid nii palju head.
Kõned, mis peeti, olid väga emotsionaalsed ja toetavad. Me olime nii noored, aga keegi ei kahelnud meie otsuses, ainult julgustati takka. Pidu ise oli ka selline vahva. Palju sai nalja ja tagantjärgi kiitsid külalised, et pulmamängud väga meeldisid neile.
Kui kalliks pulm läks ja kust leidsite finantsi?
Pulma kulud ei läinud kokku 5000 kroonigi (arvestades ka teiste inimeste kulusid seoses meie peoga) ja see oli üheksa aastat tagasi. Me vanemad toetasid meid, aga nagu mainisin, saime palju ka niisama.