GalTime kirjutas, et see on loomulik, kui tahame meeldida neile, keda armastame. Mõni peab loomulikuks ka soovi meeldida ülemusele, töökaaslastele ja täiesti võõrastele inimestele.
Kas üritad liialt inimestele meeldida?
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
29. detsember 2011, 14:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatud määral on see soov normaalne ja terve emotsioon. See teeb ümbritsevate elu päikselisemaks. Kuid kuidas jääb sinu endaga?
Teiste heakskiidu nimel enda hulluks ajamine on teema, mis vajab arutlemist, eriti pühade paiku. Tavaliselt kipuvad just naised teiste arvamuse pärast liigselt põdema.
Doktor Lea Flowers põhjendas inimestele meeldida soovimist kasvatusega. «Väikeseid tüdrukuid kiidetakse selle eest, kui nad käituvad hästi ja kuulavad sõna. Meid õpetatakse ütlema «jah». Sageli on meile isegi õpetatud, et keeldumine ei ole naiselik,» tõi ta välja. ««Ei» on nii väike sõna, kuid mõnele naisele on seda väga rakse öelda.»
Lapsepõlves õpitu jääb aga psühholoogi sõnul külge. «Vajadus täita teiste ootusi iseloomustab naisi ka täiskasvanueas ja mõnd isegi karjääri loomisel.»
«Paljud otsivad hinnangut teistelt, kuid tõeline hinnang peaks tulema enese seest,» selgitas ta.
«Kui see puudub, tekib n-ö kiiktooliefekt: palju edasi-tagasi liikumist, aga ei mingit edasiminekut. Teed kõike teiste heaks, et neilt kinnitust saada, kuid iseennast kurnad ära.»
Flowers hoiatas, et lisaks tervisehäiretele (ärevushood, kaalutõus, kaalulangus, juuste kaotus) võib enda käitumise eiramine kaasa tuua agressiivsuse, rahulolematuse ja mürgise viha.
Doktor selgitas veel, et pidev tunnustuse otsimine võib tekitada niinimetatud petise sündroomi. «Paljud naised tunnevad, et on oma elu šarlatanid. Heaks näiteks on naine, kel on kõrgharidus, hea töökoht ja suur töökogemus, kuid ta ei tunne end ikka veel piisavalt väärtuslikuna. Selleks, et end paremini tunda, võtab ta lisaks ka töökaaslaste töökohustusi enda kaela.»
Kuidas siis aru saada, et oleme läinud liiale? Millal saab normaalsest soovist olla lahke ja hea, liigne heakskiidu otsimine? Lea Flowers nentis, et nende kahe käitumise vahel jookseb õhkõrn piir.
«Normaalne on see, kui tahad olla sõbralik, kaastundlik, empaatiavõimeline, kasulik ja abivalmis. Nende omaduste rakendamisel tuleb aga piire seada. Kui piire ei ole, muutubki olukord ebatervislikuks. Enda heaolu ei tohiks teiste kasu nimel ohvriks tuua,» selgitas ta.
Psühholoog nentis, et kuna meeldimisvajadus saab alguse lapsepõlvest, on sellest üsnagi raske lahti saada. See vajab igapäevast tähelepanu ja pühendumust.
«Elu peegeldab seda, millele öelda «jah» ja millele «ei». Kõige lihtsam on teha nimekiri rollidest oma elus (tütar, õde, ema, naine, töötaja jne) ja kõrvale kirjutada see, kui oluline mingi roll elus on. Kui näed enda rolle paberil, on lihtsam mõista seda, mis on tegelikult oluline ja mis ei ole. Nii tead paremini, kellele ära öelda,» õpetas Flowers.