Lugeja Mare Liis kirjutas meile, et otsustas tänavu 24. ja 25. detsembril tööl olla, sest iga aastaga läheb jõulude tähistamine tema jaoks üha raskemaks ja tüütumaks.
Lugeja kirjutab: miks ma ei pea enam jõule
27. detsember 2011, 17:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui varem arvas Mare Liis, et on ainuke, kelle jaoks jõulud igavad tunduvad, ega julenud seda seetõttu ka avalikult tunnistada, siis João Lopes Marquese artiklit lugedes selgus, et ka tema jaoks on need pühad ja jõulumüsteerium samuti igavad. Haledalt igavad. Ääretult igavad. Üliigavad. Väljakannatamatult igavad.
«Lootsin küll viimase hetke pakkumistele, et äkki saan mõne odava puhkusereisi osta, aga ei õnnestunud… Seepärast avaldasin juba novembris, et tahan tööl olla need päevad,» kirjutas Mare Liis.
Mõlemal päeval pidi ta enda sõnul tegema 12 tundi tööd, tehes sellega teene neile, kes soovivad jõule tähistada.
«Ütlesin seda ka oma lähedastele ja töökaaslastele, et mulle ei meeldi jõule tähistada ja enam ma seda ei tee. Kujutate ette neid nägusid! Ainult üks julges minuga ühel nõul olla ja vaikselt ütelda, et talle ka eriti ei meeldi seda teha ning mida vanemaks saab, seda vastumeelsemana jõulud tunduvad. Ainult üks mitmekümne hulgast!»
Mare Liis tunnistas, et pärast tööd istub ta ikka veidi laua taga ning sööb ja joob midagi maitsvat ja head. «Kuid igasugune kingiralli, söögiralli jääb sel aastal ära. Ja arvan, et täidan edaspidise elu meelsasti neid «rõõmsate jõulude kümmet käsku»,» märkis ta, viidates taas João Lopes Marquese arvamusloole.