Aasta viimaseks õhtuks

Britt Rosen
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pidulik, hõrk ja kerge:  tarretis on tänuväärne magustoit, sest selle võib pidusöögile eelneval päeval valmis teha.
Pidulik, hõrk ja kerge: tarretis on tänuväärne magustoit, sest selle võib pidusöögile eelneval päeval valmis teha. Foto: Peeter Langovits

Rammusat praeklassikat saab jõulupühadel ikka rohkelt süüa. Sestap võiks aasta viimane õhtu olla põnevamate ja kergemate palade päralt, leiab ärksa toidunärviga ajakirjanik Tiina Kruus.

Kuid ärge arvake, et näpuotsatäis toiduglamuuri aastalõpulaual tähendab ultrakeerulisi pipstükke, mis söögitegija närvikava tõsiselt proovile paneks ja tundideks pliidi ette aheldaks. Ei lõhetorn, kanamaksasalat ega ka jogurtitarretis pole seda teps mitte.

«Muretult ja vähese vaevaga, see on mu aasta viimase õhtu laua ABC,» nendib toidukirglik ajakirjanik Tiina Kruus, ise väledalt külmkapi, ahju ja vormide-vaagnate vahel siueldes.

Lihtsusel on kindel tagamõte: kõige tähtsam on kodus uut aastat vastu võttes seltskond ja alles siis tuleb toit. Menüü seab ta osavalt paika nii, et mitte pikalt vaaritada ja et vähemalt osa toitu saaks eelnevalt valmis teha. Siis jääb aega ka suhtlemiseks ja parimateks telekapaladeks.

Ning muidugi on mõnus, kui roog on selline, mis seistes veelgi paremaks läheb ja mida kõlbab uue aasta esimesel hommikul külmkapist välja võtta ja külmalt süüa. Kas või rostbiif mädarõikakastmega või parajalt toitev salat – no kui seda tõesti peaks üle jääma...

Ent ka muidu meeldivad Tiinale kiired ja lihtsad toidud, enam kui kümne komponendiga ja tunde võtvad road lihtsalt ei sobi tema kärsitu loomuga. Hullud fantaasiad jälle jäävad kõrvale naise praktilise meele tõttu.

Kuid natuke lennukust ja uudsust võiks aastalõpu-toitude juurde käia küll. Traditsioonid on jõuluajaks, uusaastalaua uhkused muutuvad. Üks väheseid hitte, millele tema kodus aeg-ajalt kordusetendustega au antakse, on Angeelika Kangi kakaoküpsistest põhja ja kirsikattega toorjuustukook.

Kerguselegi võib rõhku panna, nimetab Tiina. Seda enam, et rammusat jõuluklassikat, seapraadi ja hapukapsast, on pühadel kõhu koormaks sisse vitsutatud küll ja küll.

Kiusakas lind

Niisiis, ei mingeid pikki tunde pliidi ees. «Üksnes hakkimine ja pakkimine,» näitab Tiina oma köögis anumaid, kust pärast eelmise õhtu eeltööd nõudlikumalegi gurmaanile suupärased hõrgutised lauale tulevad. Algatuseks vupsab liuale ööga väikeses pokaalis torni kuju võtnud lõheamps. Suitsusoolased, leebed ja kirbed maitsed üheskoos. Pealtnäha keeruline, tegelikult lihtne.

«Ja üpris tummine suutäis – ümber rasvane kala, sees kitsejuust ja avokaado,» kirjeldab ta üht oma lemmikumat eelrooga, kuhu lisaks rohelisele salatile võib kõrvale krõmpsutada röstsaia.
Siis segab Tiina kärmelt praetud kanamaksast, sibulast ja seentest sooja salati, mis pidavat eriti meeldima meestele. «Kui lisada kartuleid, saab sellest päris toeka põhiroa.

Kes armastab vürtsieksootikat, pangu kõvasti tsillirõngaid ja koriandrit,» poetab ta tšillist kipitavaid sõrmi pestes. Kolmandana tulevad ahjust baklažaaniümbrikud, mis võidaks kindlasti taimetoitlaste südamed, kuid istuvad sama hästi liha kaaslaseks.

Muide, kala ja maks täidavad tema meelest tõhusa toidu ülesande hästi – päris lahjenduskuuri moodi ei saa ju see pidulik söömaaeg olla, sest eestlane hakkab siis pärast keskööd kartulisalatit ja praadi nõudma.

Äärepealt kord nii juhtuski. Kuid hoopis sel põhjusel, et perenaisel oli peenemat sorti ahjulindude proovimise tuhin peal.

«Aastalõpuks varutud kalkuni küpsetamisel oli tegemist tõsise matemaatikapuudega. Ei arvestanud korralikult linnu kaalu ja küpsetamiseks vajalikku aega, mis tähendas, et külalised ootasid prae valmimist tublisti üle kesköö. Kogu maja oli muust toidust selleks ajaks lootusetult lagedaks söödud,» meenutab ta värvikat, kuid vana-aastaõhtul keerukate ahjupraadide eest hoiatavat prohmakat.    

Ja lõpuks tuleb külmakambrist dessert! Pidulikult lõikavpunase vaarikakastmega jogurtitarretis, mahe ja pähkline, kerge samuti. Suurepärane vaheldus pühadel ohtralt pugitud šokolaadile ja jahustele küpsetistele. Üldse on tarretised Tiina sõnul tänuväärt pidumagustoit: mõned marjad pokaali põhja – marjad on pea igal eestlasel sügavkülmas olemas – , želatiiniga segatud vahuvein peale, jahedasse tahenema ja ongi ilus maius valmis.

Aasta tähed

Kui aga pärida töö tõttu kõigil uutel ja igihaljastel söömispaikadel valvsalt silma peal hoidvalt ajakirjanikult, millises restoranis ta võimalusel aasta viimase õhtusöögi võtaks, valiks ta mõne kodusema olemisega koha nagu Moon, Neh, La Bottega. Ja kui võiks-saaks oma esimese miljoni teenimist tähistada, teeks ta seda ilmtingimata Ö-s.

Kuid läinud aasta restoranimaailma tähed? «Oli F-hoone tähetund – väga hea toidu hinna ja kvaliteedi suhe, mõnus ja eriline atmosfäär. Angeelika Kangi Cafe More – linna parimad saiad-koogid-kohv. OKO, sümbioos Tõnis Siiguri leidlikest-lennukatest ideedest, superkohast mere ääres ja mõnusast atmosfäärist. Neh, kus Pädaste Peeter Piheli kokakunsti nautida ka talveajal. Peenematest paikadest olen endiselt Ö fänn.»

Kõige meeldivam toiduline üllatus oli tänavune isikupäraste, heade ja lihtsate söögikohtade tulv – F-hoone, Kamahouse, Neikid, OKO, Leib Resto ja Aed, Mozza, Neh, Kukeke. «Loodan, et see hoog jätkub ka 2012,» kõlab tagasipilgu lõpetuseks.

Ärge unustage ka kihisevat jooki, hea šampanjani välja – see teeb aastavahetuse eriti pidulikuks.

Jogurtitarretis marjakastmega

Kaheksale
•    0,5 kg maitsestamata jogurtit, eriti hea on Farmi
•    5–6 sl suhkrut
•    3–4 sl kooreta pähkleid (ilma soolata pistaatsiapähklid, röstitud metspähklid vms)
•    12 g želatiini
•    1/2 sidruni mahl ja riivitud koor
•    1 tl vanillisuhkrut
•    300 g vaarikaid (võivad olla külmutatud)

Pane želatiinilehed 5 sl külma veega paisuma 15–20 minutiks. Vala jogurt kaussi, lisa suhkur ja sega, kuni see on lahustunud. Haki pähklid peeneks puruks ja lisa jogurtile.

Vala sidrunimahl väikesesse potti ja soojenda. Suru želatiinilehtedest liigne niiskus välja ja tõsta need potti sidrunimahla sisse. Kuumuta pidevalt segades, kuni želatiin on täiesti lahustunud. Ära lase keema!

Lase želatiinisegul jahtuda ja lisa see pidevalt segades jogurtisse. Lisa ka sidrunikoor.
Võta keeksi- või leivavorm ja vooderda toidukilega, nii et ääred jääksid rippu. Vala jogurtimass vormi ja kata kilega. Lase külmikus seista vähemalt viis tundi.

Jäta kümmekond marja kaunistuseks ja hõõru ülejäänud marjad suhkruga toormoosiks. Suru toormoos läbi sõela ja kaunista tarretis kastme ning marjadega.

Pidulikud kalatornid

Kuuele, sõltub ka vormi suurusest
•    250–300 g väga õhukeselt viilutatud külmsuitsulõhet või -forelli
•    100 g kitsejuustu, nt Kalamatsi meierei mahekitsejuustu
•    3 suurt või 6 väikest küpset avokaadot
•    3 sl murulauku
•    3 sl sidrunimahla
•    salatilehtede segu

Määri väikesed klaastopsid või pisemad kohvitassid vähese õliga ja vooderda toidukilega. Vooderda vormid kalaribadega, jättes u 4 cm pikkuselt ääred rippu. Haki juust, kooritud avokaado ja murulauk. Sega saadud segu õrnalt kokku ning maitsesta sidrunimahla, vähese soola ja pipraga. Tõsta segu lusikaga vormidesse, suru kergelt kokku ja mässi üle ääre ulatuvad kalaribad katteks. Kata kilega ja tõsta külmkappi vähemalt neljaks tunniks seisma.

Serveerides haruta kile ettevaatlikult lahti, kummuta torn taldrikule ja eemalda kile lõplikult. Serveeri värske salatilehtede seguga, mida võid maitsestada kerge kastmega – 3 osa oliiviõli, 1 osa valge veini äädikat, 0,5 osa meesinepit. 

Kanamaksasalat

Neljale-viiele
•    500 g kanamaksa (sobib ka külmutatud)
•    200 g šampinjone
•    1 suur sibul
•    1 tšillikaun
•    oliive (soovi korral)
•    lehtkoriandrit
•    sojakastet
•    pipart

Lõika maks parajateks paladeks, maitsesta pipraga (soola ära lisa, sest see tuleb sojakastmest), saputa veidike jahu peale. Prae.
Eraldi pannil prae viilutatud šampinjonid ja sibul meelepärasel moel (kuubikute või ratastena). Lase praetud koostisosadel jahtuda. Puhasta tšillikaun seemnetest ja viiluta salatisse. Kes soovib, lisab rohelisi oliive.

Viimistle sojakastmega ja puista üle värskete koriandrilehtedega. Natuke seismist enne söömist ei tee salatile halba. Tõhusama roa saamiseks võid salatit täiendada keedukartuli lõikudega.

Baklažaanipakid

Kuus kuni kaheksa tükki
•    2 baklažaani
•    400 g ricotta juustu
•    250 g tugevama maitsega juustu, nt Valio punane Gouda
•    1 küüslauguküüs
•    2–3 sl Kreeka pähkleid hakituna
•    peterselli
•    2–3 sl hapukoort
•    soola, pipart

Viiluta baklažaanid pikuti õhukesteks (u 0,5 cm) viiludeks. Piserda kergelt õliga ja grilli ahjuplaadil või küpseta, kuni need on kergelt pruunikad. Lase jahtuda.

Sega kokku ricotta, riivitud juust (jäta u 50 g alles), pressitud küüslauguküüs, Kreeka pähklid ja hakitud petersell. Maitsesta soola ja pipraga. Kui täidis tundub kuiv, lisa hapukoor.

Maitsesta küpsetatud baklažaaniviilud tibakese soolaga. Säti neli viilu ristina kokku, nii et baklažaani laiem ots jääb väljapoole ja keskel on viilude kitsamad otsad üksteise peal. Tõsta ristmikule 3–4 sl täidist ja lappa ümbrik kokku. Puista peale näputäis riivjuustu ja küpseta 200 ºC ahjus 5–10 minutit. Võib süüa nii soojalt kui jahtunult, seistes läheb maitse aina paremaks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles