Keemikud päästavad Eesti mee au
9. jaanuar 2009, 11:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Saaremaa mee sildi all müüakse hoopis Ungari mesilaste kogutud maiust, siis kuidas sellele jälile saada? Sellele küsimusele püüavad vastust leida Tartu Ülikooli keemikud mees leiduvaid aminohappeid analüüsides.
Juba keemiatudengina tundis Riin Rebane huvi võltsitud toiduainete avastamise vastu, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
Tema juhendaja, keemiadotsent Koit Herodes ütles, et maailmas on väga levinud veinide ja tequila võltsimine ning mõlemal juhul võiks aminohapete koostise analüüsimine aidata tõde jalule seada. Kuna aga Eestis ei toodeta ei veine ega tequila't, jäi pinnale mesi.
«Saaremaa mesinikud kurdavad, et Saaremaa mett on müügil näha rohkem, kui tegelikult Saaremaal mett toodetakse,» tõdes Herodes. See viitab võimalusele, et keegi püüab Saaremaa mee pähe maha müüa hoopis mõne teise piirkonna mett.
Mees on vähemalt 24 erinevat aminohapet ning erinevate meeliikide puhul on nende hapete sisaldus erinev. Nii ongi püstitatud hüpotees, et aminohapete sisaldustest moodustub mee puhul omamoodi sõrmejälg, mis sõltub korjetaimedest ja -piirkonnast.
Vedelikkromatograaf-massispektromeetriga tehtud analüüsid võimaldavad kindlaks teha erinevate aminohapete hulka ning tulemusi statistiliselt analüüsides saab määrata, mis liiki ja millisest piirkonnast pärit meega on tegu.
Kuigi Rebane on mee uurimisega tegelenud juba üle kolme aasta ning tehtud analüüside arv läheneb paarisajale, on tema sõnul vara rääkida sellest, et kogutud info põhjal saaks hakata langetama eksperthinnanguid ja meepettusi paljastama. Enne tuleks koostada väga suur andmebaas ja teha veel palju analüüse.
Siiski võib juba öelda, et Saaremaalt ja Lõuna-Eestist pärit kanarbikumesi on aminohapete koosseisult täiesti erinevad. Kanarbikumeeks võib mett nimetada siis, kui üle poole nektarist on korjatud tõepoolest kanarbikuõitelt, ülejäänu võib olla muu.
Erinevad on ka Saaremaa ja Lõuna-Eesti segameed, kuna taimestik on erinev ning see omakorda mõjutab mee koostist.
Selged erinevused on ka välismaa päritolu ja Eesti meel, näiteks Ungaris lendavad mesilased õitel, mida Eestis ei leidugi. Analüüsitud on ka nelja Indiast pärit mett, seal on teist liiki mesilased ning mees puudub proliin.
«Kindlasti mängib rolli ka ilmastik, mis mõjutab taimede õitsemist, samuti niiskus,» ütles Rebane. «Seetõttu tuleb analüüse teha mitme aasta jooksul, et näha, kui suurt rolli mängivad need mõjutegurid.»
Praegu on mee koostist võimalik uurida mees leiduva õietolmu põhjal, kuid selle meetodi puuduseks on subjektiivsus ning see nõuab äärmiselt suurt kogemustepagasit.