Pereterapeut: lähisuhete valik täiskasvanuna on seotud lapsepõlvekogemustega

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Miks ühel tulevad püsisuhted hästi välja, teine aga seikleb erinevate meeste vahet? Pereteraupeut Meelike Saarna sõnul tasub meeles pidada, et täiskasvanu käitumine ja valikud lähisuhetes on seotud tema lapsepõlvekogemustega.

«Laps on tähelepanelik jälgija, ta näeb, kuidas toimib pere ja kuidas isa-ema paarina suhtlevad, selle pildi võtab iga inimene mudelina oma ellu kaasa. Kui pere- ja paarisuhe on olnud problemaatiline – konfliktid, palju pinget ja ärevust, kõrvalsuhted, lahutus jms –, siis selle keskel kasvanud inimesel võib täiskasvanueas osutuda keerukaks luua püsivaid, vastastikusele usaldusele ehitatud suhteid, kuna varane kogemus ütleb, et suhted on ebaturvalised ja ebapüsivad,» sõnas pereteraupeut, perekeskuse Sina ja Mina nõustaja ning koolitaja Meelike Saarna.

Suhte definitsioone on tema sõnul erinevaid, üks on näiteks selline: lähisuhte aluseks on vastastikune meeldimine (sõprus), intiimsus ja mõlema võrdne vastutus suhte püsimise ees. «Kui partnerid tunnevad end suhtes turvaliselt ja usaldavad teineteist, siis on reeglina ka rahulolu tase kõrge ja suhe jääb püsima.»

Lähisuhte loomise aluseks on isiksuslik küpsus

Suhete proovimise etapis on kindlasti nii meeldimist kui ka intiimsust, ent kui ei võeta vastutust suhte püsimajäämise eest, ei saa tekkida ei turvatunnet ega usaldust. «Kestva lähisuhte loomise üks aluseid on isiksuslik küpsus, ja küpsevad inimesed väga erinevalt: mõni on küps juba 20selt, teine pole seda veel 50seltki. Võib siiski olla optimistlik selles osas, et ühel päeval ollakse küps ka pikaajaliseks lähisuhteks ning ärev hüpiksuhtemine pole enam vajalik.»

Tema sõnul on 23-aastane inimene sisenemas täiskasvanuikka, täiskasvanute maailma. Nagu igas üleminekuetapis, kerkivad siingi mitmed küsimused. «Üks võimalus vastuseid leida on ennast proovile panna. On üpris harilik, et nii iseenda kui ka maailma uurimisega kaasneb kehtivate piiride järeleproovimine ja protest üldkehtivate reeglite vastu.»

Varase täiskasvanuea juurde kuulub puberteetlik hoiak: minule senised reeglid ei sobi, mina teen uued. Paljude muudegi arenguliste tunnuste põhjal võib Saarna hinnangul 23-aastase inimese rahulikult paigutada hilise puberteediea lahtrisse.

Enda tundma õppimine

«Noore inimese iseenda ja maailma uurimine käib kindlasti mitte ainult enda jälgimise ja uurimise kaudu, vaid ka teiste kaudu, sest me kõik vajame tagasisidet. Seetõttu on noorele inimesele arenguliselt väga oluline suhtlemine nii eri seltskondades kui ka vastassoo esindajatega.»

Läbikäimine teistega, enda võrdlemine ja sobitamine kaaslastega aitab selgendada minapilti: kes ma olen, kuhu kuulun, kellega kokku sobin, mida suhetelt ootan. «Eks vajavad suhtedki katsetamist, kuidas muidu aru saada, mida need endast kujutavad ja milline on see, mis just mulle sobib.»

Meelikese sõnul pole aga seni, kuni ühest suhtest teise suhtesse hüpatakse ja neid seeriaviisil peetakse, suhted veel suhted selles mõttes, nagu lähisuhetest meie kultuuriruumis aru saadakse. «Nimetagem seda käitumist siis lihtsalt proovimiseks, katsetamiseks, iseenda, suhete – ja oma seksuaalsuse – uurimiseks.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles