Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Küsi nõu - vastused

:

Küsi nõu: vastab perekonnaõiguse ekspert Hanna Kivirand

Õigusbüroo Puurits & Partnerid ning MTÜ Ühendus Isade Eest jurist Hanna Kivirand on spetsialiseerunud peamiselt erinevate perekonnaõiguslike probleemide lahendamisele. Hanna Kivirand vastab hea meelega lugejate küsimustele, mis on seotud lapse hooldusõiguse jagamisega pärast lahkuminekut ning suhtlemiskorra kehtestamise ja elatise määramisega lapsele.
 

Avaldatud: 14. november 2012 Kell 13:44
Tere! Elasin mehega vabaabielu, meil on kaks last - 5a ja 12a. Eks ähvardab lapsed ära võtta.

Tere! Usun, et peate "laste äravõtmise" all silmas laste ainuhooldusõiguse taotlemist laste isa poolt. Perekonnaseaduse § 137 lg 1 kohaselt võib tõepoolest vanem kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle, kuid selleks on vajalikud väga mõjuvad põhjused. Üldjoontes peavad kohtud põhjendatuks ühise hooldusõiguse jätkumist ka vanemate kooselu lõppemisel, seega ei tasu n-ö lastest ilmajäämist karta.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere. Kooselust sündinud 4 last, kellest 2 veel õpivad. Üks laps gümnaasiumis 10. klassis ja teine Kutsehariduskeskuses peale gümnaasiumi lõpetamist. Elatisraha laekub siis, kui juhtub üle jääma. Tean nii palju, et elukutset õppiv laps peab ise kohtusse pöörduma raha saamiseks.

Oma isa vastu ta ei taha seda teha. Mõlemal osapoolel on elukaaslased. Laste isa ei tööta ja selle taha ka poeb - raha pole. Minu elukaaslase sissetulek on läinud minu laste ülalpidamiseks - tema elukaaslase sissetulekut (proviisor) ei tohi puutuda - see läheb nende isiklikuks eluks .

Mida teha? Lapsed ju ühised. Ja see kemplemine on kestnud 11 aastat. Olen ka kohtutee läbi teinud. Enne olen ilma, kui uuesti läbi teen. Siiski leian, et on ebaõiglane, kui isal pole mingit kohustust ja saab muretult oma elu elada. Andke nõu, kuidas edasi toimida?Ette tänades.

Tere! Teie kirjast nähtub, et olete juba pöördunud kohtusse elatise väljamõistmiseks ning saanud ka vastava kohtulahendi. Sellest tulenevalt ei ole elatise kättesaamiseks vajalik uue kohtumenetluse algatamine, vaid hoopis kohtutäituri poole pöördumine. Jõustunud kohtuotsuse näol on tegemist täitedokumendiga, mis allub täitemenetlusele.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Kas ja kuidas on võimalik nõuda tänapäeval välja alimente isalt, kes pole ametlikult last omaks tunnistanud üle 10 aasta. Elu läheb järjest raskemaks, kuid firmajuhist isa hoidub isaduse tunnistamisest.

Tere! Ülalpidamisnõude saab esitada vaid isiku vastu, kellest on lapse põlvnemine kindlaks tehtud. Lapse seaduslikuks isaks on mees, kes on kas lapse sünni ajal lapse emaga abielus, võtab isaduse omaks või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Seega juhul, kui isik ei ole kantud lapse isana sünnitunnistusele, tuleb taotleda kohtult isaduse tuvastamist, mis loob omakorda aluse elatise väljamõistmiseks.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere! Vanemad on elanud reaalselt lahus juba 5 aastat ja ametlikult lahutati abielu 1,5 aastat tagasi. Vanematel on ühine hooldusõigus. Lapsed on kogu selle aja elanud emaga. Nüüd on isa hakanud võtma väiksemat last lasteaiast ära emale teatamata, võtnud lapsed nädalavahetuseks jällegi emaga nõu pidamata ja talle sellest ette teatamata.

Isa viitab ühisele hooldusõigusele. Kas ühine hooldusõigus tähendab seda, et vanem, kelle juures lapsed pole mitte kunagi elanud, võib igal hetkel lihtsalt võtta lapsed enda juurde? Kas on olemas seadus, mis sellist asja reguleerib? Kuidas peaks ema sellisel juhul käituma?

Tere! Ühise hooldusõiguse all ei saa kindlasti mõista lahus elavate vanemate kooskõlastamata tegevust lapse suhtes. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on tõepoolest nii võrdsed õigused kui ka kohustused, kuid samas tuleb silmas pidada, et kooselu lõppemisel ei ole mõlemal vanemal võimalik lapsega suhelda samas mahus, mis kooselu ajal. Samuti ei ole mõistlik ega lapse huvidest lähtuvaks lapsega koosoldavat aega täpselt pooleks jagada, kuna selline elukorraldus oleks lapsele liialt koormav (eriti juhul, mil tegu on juba koolilapsega). Lapse heaolust lähtuvaks võib pidada kokkulepet, mille kohaselt on lapsel üks alaline elukoht ja lahus elava vanemaga kohtub laps määral, mis on vajalik lähedaste suhete hoidmiseks. Perekonnaseaduse § 143 lg 1 kohaselt on mõlemal vanemal nii õigus kui ka kohustus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Nimetatud sätted panevad rõhku sellele, et lapsega alaliselt koos elav vanem ei teeks lahus elavale vanemale takistusi lapsega kohtumiseks. Seega on lahus elaval vanemal õigus lastega suhelda, kuid kohe kindlasti ei peaks seda tegema lapsi igapäevaselt kasvatava vanemaga kooskõlastamatult ega ainult oma suvast lähtudes. Laste ema võiks teha laste isale ettepaneku suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, mis oleks parimaks lahenduseks tagamaks nii laste heaolu kui ka omavaheliste suhete stabiilsus. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Tere! Minu kahe lapse isalt on kohtu poolt välja mõistetud elatis. Kohtuotsuses on kirjas, et ta peab maksma mulle iga kuu ühele lapsele mitte vähem, kui pool EV kehtestatud kuupalga alammäära. Kahele lapsele kokku siis 1 miinimumpalk. Kuni 01.01.2011 maksis ta mulle 4350 krooni.

Uue seadusemuudatusega hakkas ta mulle maksma ainult 219 eurot. Raha kannab üle tema töökoha raamatupidaja. Helistasin maksuametisse ja küsisin, kas see on õige. Vastati, et ei ole. Kui kohtuotsuses on kirjas, et peab maksma 278 eurot, siis tähendab, et peabki.

Raamatupidaja väidab, et tulumaksu enam elatise pealt maksma ei pea ja kannab mulle selle võrra vähem raha. Midagi muutma ega kuskilt täpsemalt uurima pole ta nõus. Nüüd on aastaga kogunenud võlga juba üle 700 euro. See on ju raamatupidaja viga?

Laste isa ise ütleb, et tema on nõus maksma nii, nagu on õige. Seega kohtu kaudu ei taha asju ajada. See tooks kaasa lisakulud laste isale ja mõttetu ajakulu. Kuhu peaks mina pöörduma, et raamatupidaja uuriks ja kannaks rahasid õigesti?

Kohtuotsus on aastast 2006, vahepeal miinimumpalk tõusis ja elatis on ka tõusnud, nii, nagu peab. Uuest aastast tõuseb miinimumpalk 290 euroni. Arvata on, et raamatupidaja arvestab sellelt summalt tulumaksu maha ja kannab mulle.

Ette tänades

Relia.

Tere! Maksu- ja tolliameti seisukoha järgi tuleb tõepoolest elatist tasuda vastavalt kohtuotsuses nimetatud summale ja tähtsust ei oma asjaolu, et alates 1.01.2011 elatis enam tulumaksuga maksustatav ei ole. Arusaamatuks jääb raamatupidaja tegutsemine, kuna tööandja peab elatise töötasust kinni vaid töötaja palvel ja seega peaks igati arvestama töötaja soovi.

Soovitan laste isal veelkord pöörduda raamatupidaja poole ja lahendada antud arusaamatus. Juhul, kui raamatupidaja mingil põhjusel laste isaga elatise summa osas siiski ei nõustu, võib ju laste isa Teile isiklikult elatist maksma hakata, avaldades selleks vastavat soovi raamatupidajale.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere! Kasvatan üksinda last alates 2007. aastast, lapse isaga ei suhtle. Kolm aastat tagasi sai käidud kohtus ja lapse isa maksab alimente iga kuu summas 96 euri. Kolm korda aastas 127.82 euri. Kuna kõik, söök ja elamine on läinud kallimaks, samuti tõuseb järgmisest aastast lasteaia kohamaks, siis on soov alimente tõsta, näiteks miinimumini. Lapse isal on esimesest abielust veel 2 last, kes on 16- ja 17-aastased. Küsimus selline, et kas ilma kohtusse minekuta on ka võimalik summat suurendada ja kui arvestada tema eelmiste lastega, siis kas mul on lootust alimentide summat suurendada? Tänud ette! Relika
Tere! Kui saavutate lapse isaga vastava kokkuleppe, saate elatise suurust muuta ka kohtuväliselt. Kui mitte, tuleb tõepoolest elatise suurendamise nõudega pöörduda kohtu poole. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval hetkel 139 eurot), seega ei tohiks elatise suurendamine eelnimetatud summale problemaatiliseks kujuneda. Parimate soovidega Hanna Kivirad

Tere! Probleem siis selline, et mees ei maksa oma seaduslikule lapsele elatist. Koos me ei ela, kuid rahalist tuge on siiski vaja. Käib ametlikult tööl välismaal, kuid kätte saab miinimumpalga, kuna kohtutäitur nõuab oma osa. Niisiis küsis ta mu käest lapse sünnitunnistuse, näitamaks kohtutäiturile, et laps on tema ülalpeetav (reaaluses aga pole), mis siis tõstab tema palka.

Andsin, kuna lubas hakata igakuiselt maksma toetusraha. Hiljuti just selgus, et seda ta ei tee ning keeldub andmast ka lapse sünnitoetust tagasi. Mõttes on ka hakata taotlema alimente, mis on minu õigus. Küsimus selline - mida ma teha saan, et ta seda tegema hakkaks? Kas piisab sellest, kui võtan tema kohtutäituriga ühendust ning ütlen, et laps pole tegelikkuses ülapeetav, kuna laps seda raha ju päriselt ei saa?? Ette tänades!

Tere! Kui lapse isa vabatahtlikult lapse ees ülalpidamiskohustust ei täida, tuleb elatise saamiseks pöörduda vastava avaldusega kohtu poole. Samuti võib elatist nõuda läbi maksekäsu kiirmenetluse, kuid sellisel juhul ei ole võimalik nõuda elatist tagasiulatuvalt ja nõutav elatis ei tohi ületada 200 eurot kuus. Antud juhul kohtutäituri poole pöördumine tulemust ei anna, kuna puudub elatise maksmiseks kohustav kohtuotsus (täitedokument). Parimate soovidega Hanna Kivirand
Tere! Kui vanemad on lahku läinud, siis kas ühel vanemal (emal) on õigus oma äranägemise järgi näidata last (isale) või ei? Milline oleks kõige mõistlikum viis kokku leppida lapse nägemine, temaga ajaveetmine.? Kas kohus või notar või sobib ka omavaheline kokkulepe, millel allkirjad all?
Tere! Lahus elaval vanemal on õigus oma lapsega suhelda ja teine vanem teda selles takistada ei tohiks. Ideaalses olukorras toimuvad lapse ja lahus elava vanema kohtumised vanemate kokkuleppel, mis tagab ühtlasi mõlema vanema rahulolu. Seega võiksid vanemad eeskätt sõlmida kohtuvälise kokkuleppe, kui see on vähegi võimalik. Paraku on lihtkirjaliku kokkuleppe miinuseks asjaolu, et kui emb-kumb vanem ei soovi enam kokkulepet täita, puudub igasugune sanktsioon kokkulepet rikkuva vanema suhtes. Sama kohaldub ka notari juures sõlmitud kokkuleppele. Kui on aga olemas suhtlemiskorda kindlaksmäärav kohtumäärus, saab selle rikkumisel kohaldada erinevaid sanktsioone. Samas on kohtumenetluse näol tegemist pikaajalise ning koormava protsessiga, mistõttu tuleks igal juhul üritada esmalt jõuda kohtuvälisele kokkuleppele. Parimate soovidega Hanna Kivirand
Tere! Olen 18-aastane. Elan kasuperes ning pärisvanematelt on kasvatusõigused ära võetud. Ja siit ka minu küsimus - kui on õigused ära võetud, kas siis mul on mingi õigus pärandusele?
Tere! Teid kui esimese järjekorra pärijat ei mõjuta pärimisel kuidagi asjaolu, et vanematelt on vanema õigused ära võetud. Samas ei saa Teie vanemad olla vanema õiguste puudumise tõttu Teie pärijateks. Parimate soovidega Hanna Kivirand
Tere, olen lahutatud, kooselust kolm last, vanim juba 17. Lahutuse põhjuseks vägivaldsus nii minu kui laste vastu. Laste isa ei toeta rahaliselt, ei huvitu lastest mingil moel, isegi, kui satun lastega tema linna ning annan talle sellest teada, ei ole ta lastega kokkusaamisest huvitatud. Kas on mingi võimalus ainuhooldusõiguseks ?

Tere! Olukorras, mil last kasvatab alaliselt vaid üks vanem ja teise vanema osa kasvatamises osalemisel on minimaalne, võiks ainuhooldusõiguse taotlemine kõne alla tulla küll. Samas tuleb kaaluda nimetatud kohtumenetluse algatamise mõttekust, kuna protsess iseenesest on aeganõudev ja suhteliselt koormav.

Pigem tasuks seda kaaluda olukorras, mil lapsi kasvatav vanem ja lastest lahus elav vanem ei saa lapsi puudutavates küsimustes kokkuleppele ja sellest tekivad ületamatud lahkhelid. Teie kirjeldusest nähtuvalt on aga laste isa laste suhtes täiesti ignorantne ja sellest tulenevalt puuduvad ka erimeelsused laste kasvatamise osas, mistõttu puudub otsene vajadus ainuhooldusõiguse taotlemiseks.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tervist! Mees A elas aastaid naisega koos, kuni naine jättis ta maha salasuhte pärast mees B-ga. Paar nädalat hiljem tuli naine tagasi, sest oli teada saanud rasedusest ja väidetavalt oli see mees A laps. Nad käisid koos arsti juures ja valmistusid lapse sünniks.

Mõned nädalad hiljem otsustas naine siiski mees B juurde tagasi minna. Naine hakkas hämama lapse isaduse suhtes. Nüüdseks on laps sündinud ja juba 15-kuune. Naine elab koos mees B-ga Soomes ja kasvatab last. Suure tõenäosusega on see mees A laps, kuid A-l last näha ei lubata.

Naine kirjutas lapse enda nimele ja sünnitunnistusel pole isa märgitud. Millised on võimalused A-l isaduse tuvastamiseks? Kas aastane aegumistähtaeg kehtib ka siin? Mis saab, kui kohus määrab DNA-testi, aga naine ei ilmu kohale? Tänud vastuse eest!

Tere! Kui mehel on alust arvata, et laps põlvneb temast, tuleb pöörduda kohtusse isaduse tuvastamise hagiga. Aastane aegumistähtaeg antud juhul ei kohaldu, kuna tegemist ei ole isaduse vaidlustamisega. Kui kohus määrab isaduse tuvastamiseks DNA-testi, kuid lapse ema ei ilmu kohale, kohaldatakse sundtoomist.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere! Mure selles, et väike 3-aastane tütretütar elab meie juures. Mida teha, et tema hooldusõigus endale saada. Kuna tütrel on veel 2 last. Ja see pisike 3-aastane tüdruk ei taha enam meie juurest ära minna, lasteraha ka see tüdrukuke ei saa, kuna tema ema lihtsalt ei anna.

Kui küsime, et anna tütrekesele ka raha, ähvardatakse meid, et viime lapse ära. Ja nüüd me ei julgegi küsida enam lasteraha, mis kuulub temale. See pisike tüdrukuke peab oma koduks seda, kus ta praegu elab ja käib ka siin lasteaias. Aga keeldub oma ema juure minemast. Palun andke nõu, mida teha või kuidas toimida edasi.

Tere! Antud kirjelduse kohaselt võiks vanema hooldusõiguse piiramine kõne alla tulla küll. Perekonnaseaduse § 123 lg 1 kohaselt lähtub kohus hooldusõigust puudutava lahendi tegemisel eeskätt lapse huvidest, mistõttu omab suurt tähtsust asjaolu, kus ning kellega on lapse heaolu kõige enam tagatud. Lapse ema hooldusõiguse piiramiseks ja hooldusõiguse endale taotlemiseks on vajalik esitada vastav avaldus kohtusse.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Oleme abielus 33a., täiskasvanud lapsed elavad eraldi. Kas mul on õigus teada abikaasa pangaarvetel oleva rahasumma suurust. Olen lapsed kasvatanud oma palga eest, tema raha on kõik läinud pangaarvetele. Hetkel olen invaliidsuspensionil ja tihti rahapuuduses.

Tere! Kõigi eelduste kohaselt on Teie ja Teie abikaasa abieluvararežiimiks varaühisus, mis eeldab, et abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt. Ühisvara hulka kuuluvad ka abikaasade pangakontodel olevad rahasummad ja lähtuvalt eelnevalt nimetatust, peaks ka sellele kohalduma ühisvara ühise valitsemise põhimõte.

Samas võib praktikas kujuneda problemaatiliseks olukord, mil Teie soovite abikaasa pangakontol oleva rahasummaga tutvuda, kuid abikaasa sellega siiski ei nõustu.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere! Ema on lapse isast lahutatud, võtnud perekonnanimeks tagasi neiupõlvenime. Laps (5-a) kasvab koos emaga ja omavahel on arutatud, et laps ja ema sooviksid ühist perekonnanime kanda, sest elavad kahekesi koos. Kas lapse perekonnanime muutmiseks on tingimata tarvis isa nõusolekut (mida ta keeldus ankeedile andmast) või saab mingitel tingimustel ka ilma selleta? Tänan!

Tere! Üldjuhul on lapse perekonnanime muutmiseks vajalik mõlema vanema nõusolek, kuid väga kaalukatel põhjustel võib lapse nime muutmine olla võimalik ka ühe vanema taotlusel. See sõltub juba konkreetsetest asjaoludest.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Küsimus seoses isaduse tõestamisega! Kui kohtu poolt on väljastatud määrus, kus mõlemal osapoolel tuleb tasuda mingi x-summa riigilõivu, et teostada DNA-test. Küsimus puudutab määruses välja toodud summa maksmata jätmist! Mis juhtub, kui üks pooltest summat ära ei maksa, mis see endaga kaasa toob? Määruses on viidatud paragrahvile 144 lg 4! Mis saab edasi?

Tere! Kui kohtumäärusega on menetlusosalistele pandud kohustus tasuda teatud osas riigilõivu, jätab kohus selle summa mittetasumisel kõigi eelduste kohaselt vastava toimingu tegemata. Tasumata riigilõivu osas saab abistada kohtutäitur.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere, Minul selline küsimus, et läksime lapse isast lahku ja ise kolisin Soome uue mehega. Palju mul on veel õigusi oma last tuua Soome ilma kohtusse pöördumata? Lapse isa ei ole nõus teda siia andma, kuigi olen pakkunud talle, et laps oleks kaks nädalat siin ja siis kaks nädalat Eestis.

Ja kui sooviksin isegi pöörduda siiski kohtusse, kuhu ma kõigepealt pöörduma pean ja kui kulukas see kõik olema saab? Ja kui kaua selle kõigega läheks?

Ette tänades

Gerly

Tere! Kui Te lapse isaga kohtuväliselt kokkuleppele ei saa, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks pöörduda kohtu poole. Selleks tuleb esitada kohtule põhjendatud avaldus ja tasuda sellelt riigilõivu (12,78 eurot). Antud asjas on pädevaks kohtuks Eesti kohus (st lapse elukohajärgne kohus).

Kohtumenetluse aja- ja rahakulu konkreetselt kindlaks määrata ei ole võimalik. Asja kulukust mõjutab see, kas kasutate avalduse koostamisel professionaalset õigusabi, samuti esindamist. Aega võtab taoline menetlus 0,5-2 aastat, kuna igal juhul kaasatakse arvamuse andmiseks eestkosteasutus ning määratakse lapsele eraldi esindaja, kes kaitseks tema huve. Samuti ei oska ette prognoosida, kas jõuate kohtus kompromissile või mitte.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere! Mul on eelmisest kooselust sündinud 2 last. 2005. aastal mõisteti kohtu poolt laste kasuks elatis nende isalt. Kohtuotsus on kohtutäituri käes, aga kuna laste isa kolis ära Soome vabariiki ja töötab ka seal ja on rahvastikuregistri järgi ka Soomes, pole kohtutäituril võimalik ka kuidagi kinni pidada.

Olen kuulnud, et on võimalik kohtuotsuse tunnustamine välisriigis, kuid see toob minule kaasa suured kulutused - kõik need dokumendid peab soome keelde tõlkima, kuid minul puudub rahaliselt selline võimalus. Kas on mingi võimalus, et saaks kuidagi selle raha kätte - võlgnevus on üle 10 000 euro ja lapsed on 7-8a.

Tere! Antud asjas tuleb pöörduda justiitsministeeriumi poole (täpsemalt rahvusvahelise justiitskoostöö talituse osakond). Teil tuleb neile esitada vajalikud dokumendid ja seejärel tegelevad asjaga juba nemad edasi. Vajalikud juhised leiate siit.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere. Olen kasvatanud 2 aastat last üksinda, kuna lapse isaga kolisime lahku, kui laps oli 1-aastane. Sellest ajast peale on ta maksnud elatisraha lapsele 139 eurot. Teatavasti siis miinimumi. Nüüd,mõned kuud tagasi, sai ta tööl ametikõrgendust ja saab ka tunduvalt suuremat palka...ca 2000 eurot.

Kui julgesin mainida, et võiks maksu suurendada, sain sõimu, et ta ei pea seda tegema, kuna maksab miiniumi ning et minu vanemad ju toetavad mind ja last. Ise käin lapse kõrvalt tööl ja saan miinimumpalka ja maksude suurenemisega ei tule kuidagi toime kahjuks. Kas mul on õigust küsida suuremat elatisraha või ei? Ja kas see muutub tüütuks protsessiks ?

Tere! Üldjuhul on elatise suurendamine põhjendatud juhul, kui suurenevad lapse vajadused, mitte siis, kui suureneb vanema sissetulek. Elatise ulatuse määravad kindlaks lapse igakuised vajadused (st temale tehtavad kulutused) ja esitades kohtule elatise suurendamise nõude, tuleb eelpool nimetatut ka tõendada.

Samas võib erandkorras olla põhjendatud ülalpidamiskohustuse võrdsusest kõrvalekaldumine väga ulatusliku sissetulekute erinevuse korral, kuid eeskätt arvestatakse ikkagi lapse vajadusi.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere, kas mul on mingisugust õiguslikku alust nõuda meie ühiselt soetatud korteri müüki? Abielus me pole, on kaks ühist väikest last. Kuigi suusõnaline kokkulepe oli, et kui meie ühisest elust midagi välja ei tule, müüme korteri ja soetame omale eraldi elamispinnad.

Nüüd elukaaslane seda enam ei mäleta ja ütleb ainult, et tema ei taha siit kuhugi kolida ja vaadaku ma ise, kuidas hakkama saan. Siiani pole ma suutnud oma lapsi kuhugi üürikasse viia, tundub väga ebaõiglane neid ilusast kodust sisuliselt vaesusesse tõugata, sest peaksin siis lisaks üürile ka jätkuvalt hüpoteeki maksma. Aga kodune õhkkond mõjub juba silmanähtavalt laste psüühikale... Lugupidamisega, Helina

Tere! Kahjuks jääb Teie kirjeldusest selgusetuks, kas korteriomand on Teie ja Teie elukaaslase kaasomandis või elukaaslase ainuomandis. Juhul, kui korteri ainuomand kuulub Teie elukaaslasele, puudub Teil tõepoolest õiguslik alus nõuda korteri müüki. Kui aga korter on Teie ja elukaaslase kaasomandis, on võimalik nõuda kaasomandi lõpetamist.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Mu abikaasa elab ja töötab Soomes. Lahutuse ja elatisraha lapsele saan läbi kohtu, sest käisin perekonnaseisu ametis uurimas [tal on Soome elamis-sissekirjutis]. Aga tahan teada, kui kohus mõistab välja ekskaasalt elatise, kas tal on võimalik Soome riigis hoiduda elatisraha maksmisest. Tal on eestlasest tööandja, kes aitaks hea meelega teda.

Tere! Kui Teie abikaasa tööandja on nõus Teie abikaasale palka maksma mitteametlikult, on tal tõepoolest võimalik elatise maksmisest n-ö kõrvale hiilida. Seda isegi juhul, kui Soome kohus antud kohtuotsust tunnustab ja Teie selle Soome kohtutäiturile edastate.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere! Pärast lahku kolimist mõisteti lapse isalt minu kasuks välja elatisraha. Mingid kuud ta seda isegi maksis, aga siis lõpetas maksmise ära. Andsin asja kohtutäiturile üle. Ka kohtutäituri abiga õnnestus raha saada vaid paaril korral, siis näitas lapse isa, et tal pole tööd.

Lahkuski ilmselt sellest ettevõttest, kus ta töötas ja loodi (vist) uus ettevõte, mille nõukogu või juhatuse liige ta nüüd on ja väidetavalt justkui ei pea need mehed midagi maksma, sest töötasu pole vms. Mina tema rahaasju ei tea, aga fakt on see, et raha ei tule.

Lapsele ta õnneks aeg-ajalt midagi nipet-näpet ostab. Tema oskas enda asjad nii sättida, et juriidiliselt on kõik justkui korrektne - tööl käib, raha teenib (näen teda autoga ringi liikumas, laps räägib, et isa on tööl), aga elatisraha maksmisest hoiab kõrvale/keeldub.

Viimati pani kohtutäitur müüki tema osaluse sellest ettevõttest, milles ta juhatuse/nõukogu liikmena figureerib. Kes seda osta peaks tahtma? Kus on see koht, kus mulle keegi (riik) appi tuleb? Tervitan, Tiina

Tere! Teie kirjeldusest nähtub, et kohtutäitur siiski üritab teha, mis tema võimuses, et Teie oma lapsele ülalpidamist saaksite. Kuid kahjuks on olukordi, mil sellest tegevusest hoolimata jäävad tulemuseta. Siinkohal võiks mingil määral abi olla riigipoolsest elatisabist, kuid paraku on selle ulatus ja kestus piiratud.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere, Kasvatan 3-aastast tütart. Lapse isa on välismaalane. Lapsel isa perekonnanimi. Enne lapse sündi läksime lahku. Lapse isal on kohtu kaudu määratud hooldusõigus. Välismaal. Kuna ma pole seda kunagi keelanud ja üritan lape ja isa vahel sidet hoida. Ise elan nüüd Eestis lapsega.

Lapse isa rahalist toetust ei maksa. Küll jõulude ajal ja lapse sünnipäeval saadab paki riietega. Olen temalt väsinud küsimast toetust lapse lasteaia maksmise juures või kui lapsel midagi vaja. Tema arvab, et kuna tema last ei näe, siis ta midagi maksma ei pea. Kuigi ei ole ma keelanud tal meile külla sõita. Hooldusõiguse järgi peaks ta ka toetama, aga ma pole seda ametlikult teinud, kuna arvan,et  see võtab aega ja raha.

Sooviksin teada, kas on mingi seadus Eestis, mis ütleb, et isa peab alimente maksma ka siis, kui üks vanem on teises riigis. Kas see on kulukas ja aeganõudev ning kas mul oleks võimalik ainuhooldusõigus saada?

Tänan

Tere! Alaealise lapse ülalpidamiskohustus tuleneb Perekonnaseaduse § 97 p-st 1 ja selle juures ei oma tähtsust asjaolu, kus elavad lapse vanemad. Seega on lapse isa igal juhul kohustatud oma lapse ülalpidamiseks elatist maksma, olenemata selest, kas ta elab lapsega ühes riigis või mitte.

Lapse ainuhooldusõiguse taotlemiseks tuleb Teil esitada vastav avaldus kohtule, kuid keeruline on ette prognoosida, kas kohus Teie nõude ka rahuldab. Hooldusõiguse üleandmiseks ühele vanemale peavad esinema kaalukad põhjused, seega ei pruugu piisavaks põhjuseks olla asjaolu, et üks vanem elab teises riigis.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere. Sooviksin teada, mis alusel ja mismoodi saab lapse isalt nõuda miinimumist rohkem elatisraha? Lapse isa pole nõus rohkem maksma. Ja ähvradab mind, et kui peaksin kohtusse pöörduma, siis jään mina kaotajaks, kuna kooselu ajal soetasime ühise korteri (pangalaenuga) ja hetkel maksab seda tema.

Oleme lahus elanud 2 aastat. Kuid ise jäin nüüd töötuks ja miinimumiga ei saa kuidagi hakkama, aga lapse isa on vägagi kõrgepalgaline ja lihtsalt keeldub maksmast. Annab iga kuu miinimumi ja see on kõik. Muudes asjades ei toeta rohkem last. On mul üldse mingit võimalust kuidagigi elatisraha rohkem nõuda või ei?

Tere! Üldjuhul on elatise suurendamiseks alust siis, kui lapse vajadused on muutunud (suurenenud). Samas võib elatise suurendamise vajaduse tingida ka asjaolu, et ühe vanema majanduslik olukord on oluliselt halvenenud. Seega võiks Teie kirjeldusest nähtuvalt elatise suurendamiseks alust olla küll.

Mis puutub lapse isa ähvardustesse, on tegemist alusetu väitega. Elatisnõuet ei ole võimalik tasaarveldada tema poolt makstava pangalaenuga, seega elatise ulatust antud asjaolu ei mõjuta. Küll aga tasub mõelda sellele, et kohtusse pöördumisest tingitud viha võib ta väljendada edaspidi pangalaenu maksmisest keeldumisega.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere, tekkis küsimus, et kui laps elab emaga, kas siis lapse emal on õigus isalt nõuda lapse elatisraha selleks, et maksta pool üürist ja kommunaalmaksudest? Loomulik on see minu meelest, et igakuine elatisraha, mis isa annab (150-200 eurot), kulub ikka lapse arendamiseks ja tarbeasjade ostuks! Igakuise maksmise ajal tekib tüli, kuna see summa on lapse ema jaoks väike ja siis ähvardab, et last isale ei näita?

Tere! Lapse ülalpidamiseks makstava elatisraha eesmärgiks on katta pool lapsele tehtavatest igakuistest kulutustest. Ilmselgelt teeb lapsega koos elav vanem muu hulgas kulutusi lapse eluasemele (st üürile ja kommunaalmaksetele), seega lasub lapsest lahus elaval vanemal kohustus tasuda elatise maksmise teel pool lapse eluasemekuludest. Kindlasti ei ole selleks pool kogu üürist ja kommunaalkuludest, vaid ikkagi pool n-ö lapse osast.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere! Kasvatan üksi 3 last, laste isaga oleme lahus olnud juba pool aastat.

Mured järgmised:

1. kokkulepitud elatisraha laste isa maksnud pole, va 1x 100€

2. ametlikult ta kusagil ei tööta, tal on oma ettevõte, mille raames teeb juhutöid, seega tal isiklikku raha pole ja ettevõttel pole viimasel ajal tööd, nagu ta väidab

3. laste isa elab korteris, mille koos laenuga ostsime, laenu maksmine pidi samuti seega tema kanda jääma, laen on aga pidevalt võlgnevuses ja suure hädaga saab see iga kuu nulli makstud

4. samuti olen laste isa õppelaenu käendaja, mis on ka olnud võlas

Seni olen saanud sugulastelt laenatud rahaga võlgnevusi katta, samuti on laste isa sugulastele laenatud raha siiski tagasi maksnud. Millised väljavaated on mul antud olukord lahendada?

Tere! Kui ülalpidamiseks kohustatud isik vabatahtlikult laste ees oma kohustust ei täida, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Kui laste isa vaatamata kohtuotsusele ikkagi elatist ei maksa, tuleb vastava avaldusega pöörduda kohtutäituri poole. Samas, kui laste isal ametlik sissetulek puudub, võib elatise kättesaamine kujuneda problemaatiliseks. Samuti võib taotleda elatisabi riigilt, kuid selle ulatus ning kestvus on kahjuks vägagi piiratud.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere! Kas vastab tõele, et kui isa ei ole lapse kasvatamisel osalenud ega ka rahaliselt toetanud, siis hiljem täiskasvanuna pole ka lapsel isa ees kohustusi? Näiteks pole kohustatud maksma hooldekodu eest?

Tere! Tulenevalt perekonnaseaduse § 103 lõike 1 punktist 2 võib kohus tõepoolest ülalpidamiseks kohustatud isiku ülalpidamisest vabastada või ülalpidamiskohustust piirata, kui ülalpidamiseks õigustatud isik on kunagi jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust praeguse ülalpidamiskohustuslase vastu (vastab täielikult Teie kirjeldatud olukorrale).

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere! Ema jättis lapse maha, kui too oli 6-kuune, laps on nüüdseks kolmene ja oma päris emast ei tea midagi, pole näinud. Ka ema pole huvi tundnud. Last kasvatavad isa ja tema uus naine. Kuidas selliselt huvi mitte tundvalt emalt, kes ei tunneks oma last enam äragi ja tekitaks lapse ellu uuesti ilmudes ainult segadust, hooldusõigused ära võtta? Kas selline asi on üldse võimalik? Elu läheb hästi, aga ikka on veidi hirm, et ühel hetkel ilmub rongaema välja ja hakkab oma õigusi lapse üle nõudma? See ei mõjuks ju kellelegi hästi. (Alimente ta ei maksa.)
Tere! Lapse hooldusõigus peaks seadusandja tahte kohaselt kuuluma tõepoolest vanemale, kes last igapäevaselt kasvatab, seda enam, et lahus elav vanem lapse suhtes mingisugust huvi üles ei näita. Seega usun, et antud juhul võiks ainuhooldusõiguse taotlemiseks olla alust küll. Kohtumenetluse algatamiseks peate esitama vastava avalduse kohtule. Parimate soovidega Hanna Kivirand
Kui 1998. aastal mõisteti eksabikaasa käest kohtu kaudu lastele elatisraha konkreetselt 300 krooni ehk 19,17 eurot kuus, kas summa vastavusse viimiseks praegu kehtiva seadusega pean ikkagi pöörduma kohtu poole? Elatisraha ei kanna lastele antud hetkel mitte nende isa, vaid vanaema.
Tere! Kui saate ülalpidamiseks kohustatud isikuga kohtuväliselt elatise summa osa kokkuleppele, puudub vajadus pöörduda kohtusse. Kui aga mitte, peate tõepoolest elatise suurendamise nõudega pöörduma kohtu poole. Parimate soovidega Hanna Kivirand
Tere,  probleem järgmine. Ema manipuleerib lastega, ässitades neid isa vastu üles ja takistab kokkusaamist isaga. Mida sellises olukorras teha? Ootaks rohkem praktilisele kogemusele tuginevat lahendust, aastatepikkune kohtutrall eriti ei huvita. Ette tänades. K

Tere!

Paraku puudub olukorras, mil teise isikuga ei ole võimalik kohtuvälisele kokkuleppele jõuda, n-ö praktiline lahendus kohtusse pöördumata. Kindlasti tasuks oma murega pöörduda ka elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, kes üritab vaenujalal olevaid vanemaid lepitada. Kui aga see ei õnnestu, tuleb ikkagi pöörduda suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere lgp. Hanna! Realiseerunud olukord, kus vabaabielus elanud pere on lahku läinud ja neil on ka lapsed. Kas seadusandlikult on vahet olukordadel, kus:

* Üks lihtsalt lahkub, jättes teisele kasvatada lapsed ja ei soovi sisuliselt laste kasvatamises enam osaleda.

* Üks osapool läheb ise minema koos lastega (nt. uue mehe/naise juurde) ja teeb endast kõik oleneva, et teine pool lastega võimalikult vähe tegeleda saaks.

Sealjuures mõlemal juhul on mõlemad lapsevanemad igati eeskujulikud kodanikud (ei purjuta, ei varasta, ei vägivallatse, ei ole õigusrikkumisi jne).

Küsimuse mõte on ajendatud sellest, et kas seadusandlikult on ühte patta pandud rongaemad/isad ja need, kellele on lihtsalt nuga selga löödud (ehk rebinud pere katki ja tehes takistusi võrdväärselt vahetult laste üleskasvatamiseks).

Lugupidamisega, E.N.

Tere! Kahjuks jääb Teie küsimus veidi arusaamatuks, kuna mulle jääb selgusetuks, mida konkreetselt Teie poolt kirjeldatud asjaolud mõjutama peaksid. Kui peate silmas suhtlemiskorra kindlaksmääramist või hooldusõigusega seotud küsimusi, võib nimetatud asjaoludel teatud määral mõju olla. Üldjoontes jäävad aga sellised asjaolud kohtumenetluses tähelepanuta, kuna rõhku pannakse eeskätt lapse heaolu väljaselgitamisele ja selle jätkumisele tulevikus, mitte aga lapse vanemate suhetele minevikus. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Tere, mul on paarikuune laps, keda olen kasvatanud üksi. Laps on sündinud välismaal ja on saanud minu järgi Eesti kodakondsuse. Lapse isa on välismaalane ja soovib nüüd kajastada paberites, et on lapse isa. Tema sooviks on lapsele ka teise riigi kodakondsus lisada, aga ma ei tea kas Eesti seadustega on see lubatud ?

Samas tahaksin ka küsida, kui suur tõenäosus oleks tal saada lapse hooldusõigus, kui tal peaks see tahtmine tulema ja juhul kui ma ei ole nõus lapsele teist kodakondsust lisama, kas siis välismaalane saab Eesti kodakondsusega lapse hooldusõigust minult võtta?

Tere!

Kodakondsuse seaduse § 1 lg 2 kohaselt ei tohi Eesti kodanikul olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsust, seega kui isik võtab teise riigi kodakonduse, peab ta loobuma Eesti kodakondsusest.

Üldjoontes soosivad kohtud võrdse hooldusõiguse jätkumist ka juhul, kui lapse vanemad elavad lahus. Hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks teisele vanemale peavad esinema väga kaalukad asjaolud, mistõttu enamasti last kasvatavalt vanemalt hooldusõigust ära ei võeta.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere. Mure selline. Laste ema elab lastega isast lahus. Isa maksab igakuiselt elatist nii nagu peab. Abistab ja aitab alati kui võimalik. Kuid! Kui isa tahab võtta lapsi enda juurde, siis laste ema ei luba, sest teatavasti laste ema ei salli mehe uut naist (mind).

Mees on õnnetu, sest lastega saab nii vähe koos olla, ehkki aega ja võimalusi oleks küllaga. Mis õigused on isal, et ta saaks ka lapsi võtta oma koju? Olla nendega nädalavahetuseti ja muul ajal? Mehe lapsed meeldivad mulle väga, kahju, et ema neid isa juurde ainult minu olemasolu pärast ei luba. Tahaksingi teada, mis õigused on isal?

Tere! Lahus elaval vanemal on õigus oma lastega suhelda ja teine vanem lastega suhtlemist takistada ei tohiks. Kui aga praktika on selliseks kujunenud, võiks esmalt pöörduda elukohajärgse sotsiaaltöötaja poole, kes üritab lapsevanemaid lepitada. Kui see ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduda kohtu poole. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Tere! Läksime elukaaslasega lahku, kui laps oli 1,5-aastane. Algul toetas igakuiselt ligi 3000 krooniga, siis väitis, et palka vähendati ja hakkas tasuma 2000 krooni, seejärel hakkas maksma lasteaeda, mis on ca 50 eurot kuus ja siis minule kandis üle 90 eurot.

Mul tekkis küsimus, et kui minu arvele peaks igakuiselt laekuma temalt vähemalt pool riigi palga alammäärast, siis kas mul on õigus nt tagantjärele see sisse nõuda. Nii hea küll, ütleme, et ta maksis lasteaeda ja ma nõustun sellega..et siis lasteaed + minule kantud raha teevad kokku 140 eurot.

Mul on küsimus, et kui laps on ju haige ja õppetöös ei osale lasteaias (mina tema eest hoolitsen ja ravimeid ostan jne), siis tuleb ka lasteaia makse väiksem ja suvel ju lasteaias laps ei käi, aga tema kandis mulle ikka ainult 90 eurot, olles siis ise lasteaiamaksust prii, nautis vaba raha.

Lisaks saab ka ta tagasi tuludeklaratsiooni esitades mingi teatud summa lasteaiamaksult. Mees ise on heal ametipositsioonil ja teenib hästi ja rahaprobleeme tal ei tundu olevat. Ühesõnaga tahtsin jõuda selle jutuga sinna, et kas mul on õigus nõuda tagantjärele need rahad nt kas või selle näol, et tuludeklaratsiooni tagastus lasteaia maksudelt tuleb emale ehk minule?

Mind häirib see, et elu läheb aina kallimaks ja tema muudkui vähendab oma makse suuruseid. Teda tundes ja teades, siis on ta nii kokkuhoidlik nende maksete pealt selle tõttu, et arvab, et raha kulutan enda peale. Kuidas ma panen inime aru saama, et laps on meie mõlema oma ja tema kasvatamiskes kulub raha!

Palun andke nõu, kuidas seda nõuet teha, kui võimalik. Kuhu pean pöörduma? Ma olen ise abielus ja mul on ka abikaasaga laps, mis paneb mind üha rohkem ja rohkem mõtlema, miks mu esimese lapse isa niimoodi koonerdab oma lapse suhtes, ja mees, kes on lapsele n-ö kasuisa siis...tema on valmis andma võõra mehe lapsele kõik. Aga kahjuks või õnneks on kasuisa kasuisa ja mu esimene poeg on nüüdseks juba 4-aastane ja tal on olemas bioloogiline isa, kes võiks ja peaks ikkagi tema elu toetama!

Tere! Eeskätt tuleks makstava elatise suuruses jõuda kokkuleppele ülalpidamiseks kohustatud isikuga ehk antud juhul lapse isaga. Kui see ei õnnestu, peab esitama kohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks. Koos elatisnõudega võib taotleda ka elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Mul on küsimus, mida pisut raske kirjeldada, aga ma proovin. Olen abielus, mul oli enne abielu 2 last ja abielust 2 alaealist last. Elasime 5 aastat abikaasa majas, mille ta oli saanud päranduseks. Saime KREDEXilt toetuse paljulapseliste perede laste elamistingimuste parandamiseks, 100 000 krooni. Projekt on tänaseks lõpetatud, selle raha eest vahetasime abikaasa majas elektrisüsteemi, aknad ja ehitasime vannitoa ning köögi vee- ja kanalisatsioonisüsteemi.

Eelmise aasta keskel üürisin korteri endale ja lastele, sest abikkasa on hakanud väga palju jooma ja vägivaldselt käituma. Viimane vägitegu oli 01.01.2012, kui ta mind ja mu vanemat poega noaga ründas ja lõi puruks mu autol esiklaasi. Tegin politseile avalduse, aga jutu mõte on selline, et kui me sinnani veel kuigi palju suhtlesime, siis nüüd olen ma kindlalt veendunud, et ma temaga koos elada ei saa ega taha.

Jääb lastele elatisrahanõue, mille taotluse ma loomulikult esitan, aga küsimus siis hoopis selline, et maja oli küll abikaasa oma, aga me parendasime seda maja oluliselt ja seeläbi suurenes ka maja väärtus. Kas oleks mingit seaduslikku alust, et sundida näiteks abikaasat maja maha müüma ja maja müügist saadud raha oma lastega jagama, et me saaksime omale osta korteri, mitte ei peaks seda üürima. Me panustasime sinna oma aega ja energiat ja raha, aga lapsed ei saa seal ju enam elada.

Tere! Tulenevalt asjaolust, et käesoleva maja on Teie abikaasa omandanud pärimise teel, on tegemist abikaasa lahusvaraga. Seega ei saa abielu lahutamisel kohaldada selle osas ühisvara jagamise sätteid. Küll võib aga kõne alla tulla alusetu rikastumine, mis aga ei tähenda, et Teie abikaasal lasuks kohustus maja maha müüa. Parimate soovidega Hanna Kivirand
Tere! Kui keeruline on kohtutäituril kätte saada elatise võlga välismaal (teadaolevalt Austraalias) asuvalt/töötavalt isalt? Alimendid mõistis kohus välja 2008. aaastal, senini ei ole veel kohtutäituri poole pöördund, kuna elasin hiljem uue elukaaslasega. Praeguseks on aga ka see suhe lõppenud ja üksi on võimatu hakkama saada. Lisan veel infoks, et minu uus elukaalsane oli nõus ka lapsendama ja lapse ise andis notari juures nõusoleku, kuid kohtulikku lahendit pole lapsendamise suhtes olnud. Tänan Teid mõistva suhtumise ja vastuse eest!

Tere!

Antud juhul ei tegele elatise sissenõudmisega Eesti kohtutäitur, vaid hoopis Austraalia kohtutäitur. Selleks on aga eelnevalt vajalik kohtuotsuse tunnustamine ja täitmisele pööramine välisriigi (Austraalia) poolt. Nimetatud toimingute tegemiseks on vajalik talitada vastavalt järgmistele juhistele: http://www.juristaitab.ee/vormid-ja-kasulikud-viited/maarused-ja-tunnustamine/valisriigist-ulalpidamise-taotlemise-konventsiooni  Kindlasti on eelpool nimetatud tegevus aeganõudev.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere! Kolm küsimust Teile.

1. Kui emal on lapsele kohtult saadud ainuhooldusõigus, kas isal jätkub elatisraha maksmise kohustus?

2. Kas on reaalne, et kohus määrab emale ainuhooldusõiguse põhjusel, et isa ei käi iga kuu last vaatamas ja seega ka ei osale kasvatamisel? Kuigi ainuhooldusõiguse taotlemise peapõhjuseks on lapse kaitsmine tulevikus kohustustest isa vastu (kui ta vanaks jääb).

3. Kas lapsel, täiskasvanuna, on isa (kes on maksnud eluaeg elatusraha) hooldamise kohustus, kui emal on olnud selle lapse ainuhooldusõigus?

Tere! Hooldusõiguse kuuluvus ei mõjuta vanema ülalpidamiskohustust oma lapse ees, seega tuleb elatist maksta ka vanemal, kellel puudub hooldusõigus. Kohus määrab hooldusõiguse vaid ühele vanemale väga kaalukatel asjaoludel. Ühe sellise asjaoluna võib välja tuua ka lahus elava vanema täieliku ignorantsuse oma lapse suhtes ja lapse kasvatamises mitteosalemise. Siiski on kohtumenetluse tulemust keeruline ette prognoosida. Lapse ülalpidamiskohustust oma abivajaja vanema ees võib piirata juhul, kui vanem pole minevikus täitnud ülalpidamiskohustust oma lapse ees, hooldusõiguse kuuluvus siinkohal rolli ei mängi. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Kui lapse emal on isikuhooldusõigus täielikult ära võetud, samuti on ta eestkostetav, siis millised on tema õigused suhtlemise osas oma lapsega? Laps on eestkostetav (8-kuune) ja elab oma uues kodus.

Lugupidamisega

I.Ojaperv

Tere! Lapse vanemal (antud juhul emal) on üldreeglina õigus suhelda lapsega ka juhul, kui talle ei kuulu lapse isikuhooldusõigus. Suhtlusõigus tuleneb lähedastest sugulussuhetest ja on ühtlasi põlvnemisest tulenev põhiseaduslik vanemaõigus.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere!Mul on selline mure,et sündides sai laps minu perekonnanime, aga suhe läks meil laiali ja nüüd tahab lapse ema last oma nimele. Elatist maksan omavahelisel kokkuleppel ja last saan ka näha kuus korra. Kui ma annan oma perekonnanime lapselt ära, siis mis õigused ma sellega kaotan?

Ette tänades

Remo

Tere! Lapse perekonnanime muutmine ei too esile mingisuguseid muutusi Teie ja lapse vahelises õigussuhtes. Õigused ja kohustused lapse suhtes tulenevad vaid isa ja ema kohta sünniakti tehtud kannetest, lapse perekonnanimi ei ole sealkohal oluline.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere! Kas mul on õigus nõuda lapsele elatisraha mehelt, kes on DNA- testiga tunnistatud lapse isaks, kuid keda lapse sünnitunnistusele märgitud pole? Lapse sünnitunnistusel on märgitud lapse isana minu elukaaslase nimi, kellega me aga abielus pole. Kas ja millistel tingimustel oleks mul õigus nõuda elatisraha lapse bioloogiliselt isalt? Mida selleks tegema peaksin?

Ette tänades

Ene

Tere! Kui isik on DNA-testiga tunnistatud lapse isaks, lasub lapse ülalpidamiskohustus temal, mitte sünniakti kantud isikul. Küll aga pole võimalik nõuda elatist isikult, kes pole kantud lapse vanemana sünniakti. Lapse bioloogilise isa kandmiseks lapse sünniakti tuleb kas Teil, lapse bioloogilisel isal või hetkel sünniakti kantud isikul esitada kohtule avaldus isaduse vaidlustamiseks.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere! Mul oleks selline küsimus, et kui ma olen vallasema juba 6 aastat, kuna lapse isaga olid väga halvad suhted, kas nüüd, kui kuus aastat on möödas, on mul mingeid õigusi alimentideks või olen hiljaks jäänud?

Ette tänades

Anni

Tere!

Ülalpidamiskohustus alaealise lapse ees lasub vanemal kuni lapse täisealiseks saamiseni, seega n-ö hiljaks jäänud Te ei ole. Küll aga ei saa nõuda kaohtu kaudu elatist isikult, kes ei ole lapse sünnitunnistusele isana kantud. Seega on esiteks vaja taotleda kohtult isaduse tuvastamist ja alles seejärel elatise väljamõistmist.

Parimate soovidega,

Hanna Kivirand

Olen oma lapse isaga lahutatud juba 12 aastat. Elatise määramisel otsustas kohus, et isal pole rohkem võimalik maksta kui 34.51€ kuus (ta nimelt tõestas siis, kui maksejõuetu ta on). Seegi elatis arvatakse maha tema riigilt saadavalt puude tõttu määratud pensionilt.

Tegelikult on ta elanud ja töötanud vahepeal välismaal (Soomes, Kanadas) ning otsustades tema erinevates portaalides olevate kasutajakontode põhjal (Facebook, Rate jne) elanud väga hästi ja edukalt. Uues peres on nüüd kaks ühist last (kolmas laps on naisel eelmisest suhtest).

Minu lapse isa pole tundnud lapse vastu mingit huvi, me pole suhelnud. Elatise suurendamise osas pole ma uuesti kohtusse pöördunud, sest kohtus ei õnnestunud mul ju midagi tõestada (ei palganud tookord advokaati,) olen kõigele käega löönud ja tean, et pean ise hakkama saama.

Nüüd on aga plaan Eestist suvel lahkuda elama Soome ja soovin ju seda teha koos 15-aastase pojaga. Selgus, et pean selleks notariaalse kinnituse saama lapse isalt, et ta lubab lapse teise riiki elama! Kas pole mingit teist võimalust?! See inimene (st minu lapse isa) pole ju absoluutselt huvitatud olnud lapse olemasolust, pole miinimumelatistki maksnud. Kas ma pean nüüd tõesti end alandama ja teda üles otsima, raha kulutama notarile jne , et saada kinnitus poja mujale elama asumiseks?

Tere! Eeskätt on ülalpidamiseks kohustatud isiku poolt makstav elatis märkimisväärselt väike ja kehtiva seaduse kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool alampalka, st käesoleval hetkel väiksem kui 145 eurot. Sellest tulenevalt ei tohiks olla probleemiks elatise suurendamine nimetatud summale. Mis puudutab notariaalset nõusolekut lapse välismaale elama asumiseks, tuleb tõepoolest see hankida ka vanemalt, kes pole lapse suhtes huvi tundnud. Määravaks on siin asjaolu, et nii Teil kui ka lapse isal on kõigi eelduste kohaselt ühine hooldusõigus ja niivõrd oluliste küsimuste korral tuleb otsus langetada ühiselt. Parimate soovidega, Hanna Kivirand

Tere,

kui laps on sündinud üheöösuhtest ja naine väitis mehele, et võtab tablete, kas siis mehel on mingi võimalus vastutusest kõrvale hiilida? Naine teatas mehele alles 5. kuul, et ootab last, kuid mees seda last ei soovinud ja ei soovi ka siiani tema kasvatusest osa võtta.

Mehe nime sünnitunnistusel ei ole ja maksab igakuiselt toetust, ametlikke alimente peal ei ole. Kui naine sooviks mehele peale panna alimente, peaks ta esmalt nõudma isadause tuvastamist. Kas DNA-testi eest peaks maksma siis naine, kes kohtu poole pöördub?

Kui suur on riigilõiv, et kohus võtaks sellise juhtumi menetlusse ja kaua selline protsess võiks aega võtta? Kui mees nüüd ei maksaks toetust, siis mitme aasta saamata jäänud toetust oleks naisel õigus nõuda? Kui mees saab ametlikult vaid miinimumpalka ja on võtnud endale laenu, siis kas kohus võiks temalt siiski nõuda alimente 139 eur?

Tere!

Oma bioloogilise lapse ülalpidamisest vanem n-ö kõrvale hiilida ei saa. Kui lapse isa kohta kanne lapse sünnitunnistusel puudub, tuleb enne elatise väljamõistmist nõuda isaduse tuvastamist. Isaduse tuvastamise hagilt tuleb tasuda riigilõivu 319,55 eurot, võimalik on taotleda sellest vabastamist.

Üldjoontes paneb kohus DNA-testi eest maksmise kohustuse pooltele ühiselt. Elatist saab tagasiulatuvalt nõuda kuni 1 aasta alates elatishagi esitamisest. Kui ülalpidamiseks kohustatud isiku ametliku sissetuleku suuruseks on palga alammäär, võib kohus miinimummääras elatise välja mõista küll.

Parimate soovidega,

Hanna Kivirand

Kas vastab tõele,et kui lapse isa pole lapse kasvatamisel osalenud ega rahaliselt toetanud, siis hiljem pole ka lapsel täiskasvanuna isa ees kohustusi? Näiteks: pole kohustatud maksma hooldekodu eest
Tere! Teil on õigus, lapse ülalpidamiskohustust oma abivajaja vanema ees võib piirata juhul, kui vanem pole minevikus täitnud ülalpidamiskohustust oma lapse ees. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere. Küsimus järgmine. Mul on viieaastane poeg, kes ei tea oma bioloogilisest isast midagi. Oli kahene, kui isa minema läks. Ei toeta ega tunne ka mingit huvi. Lapsel on isa perekonnanimi. Soov on lapsele anda enda nimi. Kas saan seda teha ilma isa nõusolekuta? Soov saada ka ainuõigus lapsele. Mida teha?
Tere! Kui lapse vanematel on ühine hooldusõigus, on lapse nime muutmiseks vaja mõlema vanema nõusolekut. Kui aga ühel lapse vanemal on ainuhooldusõigus lapse suhtes, võib ta lapse nime muuta teise vanema nõusolekuta. Lapse täieliku hooldusõiguse taotlemiseks on vaja esitada vastav avaldus kohtusse. Kui kohus selle rahuldab, saate lapse nime muuta lapse isa nõusolekuta. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere., küsimus selline: lapse ema andis oma lapselapse kasvatada vanavanematele ega hooli ega toeta last kuidagi. Laps on elanud juba 4 aastat seal. Laps on 6-aastane ja käib lasteaias, kusjuures lasteraha ja muud rahad lähevad lapse emale, kuigi laps tema juures ei ela. Kas vanavanematel on õigus nõuda mingeid rahasid või peatada emale makstav summa lapse kasuks? Kuhu oleks veel õigus pöörduda sellise murega?
Tere! Sisuliselt võivad lapse vanavanemad algatada lapse emalt vanemlike õiguste äravõtmise menetluse, kuid esmalt peaks kindlasti pöörduma lapse elukohajärgse sotsiaaltöötaja poole ja seal oma olukorda kirjeldama. Parimate soovidega, Hanna Kivirand

Tere. Mul on selline mure. Nimelt olen hetkel 36. nädalat rase. Lapse isa jättis mu 22. nädalal maha. Varsti laps tulemas, aga tema pole kordagi enam ühendust võtnud minuga, ühesõnaga ju siis ei tunne huvi lapse vastu. Küsimus selline, et kuidas toimida lapse sünnitunnistuse vormistamisel?

Tahaks ikkagi, et lapsel oleks märgitud isa ka. Aga kas siis saan vallasema toetust, kui on isa märgitud? Sest kasvatama hakkan teda mina üksi. Muidugi pole veel kindel, kas ta on üldse nõus ennast isana kirja panema. Perekonnanime tahan. et laps saaks ikka minu oma.

Ning kuna selgus, et ta oli valelik ja pettis mind kogu aja, ei sooviks, et ta lapsega ka kohtuks. Kas siis oleks mõttekam teda mitte märkida ning loota, et ta ikkagi toetaks mind kuidagi rahaliselt? Ühesõnaga, kuidas oleks targem toimida meie mõlema kasuks, nii lapse kui minu.

Tere! Tulenevalt PkS § 89 lg-st 1 on isaduse omaksvõtuks vajalik lapse ema nõusolek, seega juhul, kui Te ei soovi lapse isa kandmist lapse sünnitunnistusele, jäetakse lapse isa kohta kanne tegemata. Tuleb aga arvestada, et lapse isal on õigus nõuda kohtu kaudu isaduse tuvastamist ja lapse sünnitunnistusele kandmist. Selleks, et nõuda lapse isalt lapse ülalpidamiseks elatist, peab lapse isa olema sünnitunnistusele kantud. Samuti tuleb silmas pidada asjaolu, et kui lapse isa on kantud sünnitunnistusele, on tal õigus oma lapsega suhelda ja nõuda seda ka kohtu kaudu, kui Teie peaksite teda selles takistama. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Olen kahe lapse isa, kelle ema läks ise minema koos lastega ning elab nüüd kellegi teisega. Ta ei olnud nõus, et ma lasteaia eest maksaksin jms, ning andis mind ette hoiatamata kohtusse. Lihtmenetluse raames leppisime kokku, et ma maksan lastele elatisraha vastavalt miinimumpalgale.

Kahjuks on tema suhtumine minusse põhjendamatult pehmelt öeldes kehva ning lastega võimaldab kokkusaamisi minimaalselt. Ma soovin oma laste kasvatamises vahetult osaleda ja muu hulgas osta vajalikke asju (riided, mänguasjad jne). Paraku jääb mulle peale laste elatisraha ja eluasemekulude kätte toidu, asjade, elektri jms rahaks alla 100€ kuus (kuigi proovin ka muid lisatöid teha).

Mistõttu on rahaga üsna kitsas. Kas mul on õigus osta ise lastele vajalikke asju ja need maha arvestada makstavalt elatisrahast, kartmata laste ema poolseid kohtutäituritega ähvardusi? Kokkulepele selles osas ei ole mõtet loota. Laste ema elab selgelt paremini kui mina ja omab korralikku sissetulekut. Väga tänan, E.M.

Tere! Kui elatis on kohtuotsusega väljamõistetud, peate selle saajale kindlasti maksma elatist otsuses nimetatud summas, vastasel juhul on elatise saajal õigus algatada täitemenetlus. Antud olukorras võiks olla mõeldav kohtusse pöördumine elatise vähendamise eesmärgil. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Elasin mehega vabaabielu 20 aastas koos ja meil on kolm ühist last 17.a,15a.,3,5a. Tema käis Soomes ehitamas ja mina olin lastega kodus. Nüüd läheme lahku, aga kõik meie ühine vara on tema nimel. Varaks on ühiselt renoveeritud maja koos 27 ha maa ja metsaga, ehitusfirma ja auto. Kui vara jagamisest teen juttu, siis väidab tema, et olen ebastaabilne. Sooviksin minna juristi jutule. Aga on selgunud, et sellega tegelevaid juriste on väga vahe, kes kaitsevad naise õigusi. Praegu elavad lapsed minuga koos majas.

Eve

Tere! Vabaabielus elades ei teki partnerite vahel ühist vara, seega kuulub kooselu lõppedes vara isikule, kelle omandis see on. Kui olete teinud partnerile kuuluva kinnistu suhtes isiklikult väljaminekuid, võiks tugindeda alusetu rikastumise sätetele, kuid see omakorda eeldab tehtud väljaminekute tõendamist. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Elasime vabaabielus 6 aastat mehele kuuluvas ridaelamus, kooselust on ka 6-aastane poeg. Ta elab isa juures ja räägib ainult seda juttu, mida isa ütleb ja on täiesti isa mõju all. Enne jõule öeldi, et pean välja kolima, kuna mehel uued tunded. Osa oma asju jõudin ära viia, palju jäi sinna, kuna ei osanud nii ruttu asjadele kohta leida.

Kuigi ta algul lubas, et kui leian koha, võin oma asju ka hiljem viia, kuid hiljem võttis äkki võtme ära ja ütles, et  oma asju ja mingit raha ma ei saa. Küsimus selline,kas mul on õigus oma asjadele?

Tere! Kui nimetatud korteris on endiselt Teie poolt ostetud esemeid, on Teil igal juhul õigus neile järele minna ja võtta enda valdusesse tagasi. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere, kui mõlemad vanemad elavad lahus ja jagavad hooldusõigust ning ka olude sunnil last, see tähendab, et laps on peaegu võrdselt nii ema kui ka isa juures. Isa maksab lasteaia arve, kas siis on õigus emal nõuda veel mingit summat lapse toetuseks( riiete ostmiseks jne. Ette tänades!

Tere!

Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast, siis täidavad vanemad oma ülalpidamiskohustust lapse ees vahetult ja elatise maksmise kohustust sisuliselt ei teki. Kui aga mingisugune kohustus (nt lapse riiete ja jalanõude eest hoolitsemine) lasub vaid ühel vanemal, oleks tõepoolest mõistlik jagada kulutused nimetatud kohustuse täitmiseks võrdselt vanemate vahel, st isikule, kes antud kohustusega tegeleb, maksab teine vanem elatist. Samas oleks kirjeldatud situatsioonis ka võimalus, et üks vanematest tasub lapse lasteaia arve ja teine vanem teeb samas ulatuses kulutusi lapse rõivastele ning kokkuvõttes elatise maksmise kohustust siiski ei teki.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere, mul oleks selline küsimus teile. Elasime vabaabielu ning meile sündis tütar, kes on hetkel juba 10-aastane ning lapse soov on , et ta saaks kanda minu st. ema perekonnanime. Isa seda nõusolekut ei anna kahjuks. Olen saanud asjad vaid selleni, et alimendid aetud ning kuna tal rohkemaks võimalust ei ole, siis saime kokkuleppele, et maksab lapse igakuise trenni kinni, mida ta ka kenasti teeb.

2-3 korda aastas ta ka käib lapsel külas või siis käivad koos kuksil n-ö. väljas. Vahel helistab lapsele, aga sellega asi piirdub paraku. Mina omalt poolt takistusi ei tee lapsega koosolemiseks, kuid siiski ei liigu asjad ka paremuse poole. Mis võimalused on olemas, kui laps ise juba soovib kanda teist perekonnanime, kas saab võtta ehk ema nime lisaks endale ja kasutada seda ?

Tere! Lapse perekonnanime on võimalik muuta vaid mõlema vanema nõusolekul. Kui lapse isa oma nõusolekut ei anna, on võimalik taotleda kohtult otsustusõigust lapse nime muutmiseks teise vanema nõusolekuta. Samuti on võimalik taotleda kohtult lapse ainuhooldusõigust, mis annab Teile õiguse ainuisikuliselt vastu võtta last puudutavaid otsuseid, sh lapse nimevalik, kuid Teie kirjeldusest ei nähtu niivõrd kaalukaid põhjuseid, mis annaks alust (ning vajadust) ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Lapse vanemad ei ela enam koos. Laps on 4-aastane. Lapse ema "vahetati" noorema variandi vastu välja pärast pikaajalist kooselu. Lapse ema lapse ja tema isa kohtumist ei takista, küll aga häirib ema see, et lapse ja isa kohtumisel on alati kaasas seesama "tibi", kes põhjustas lapse vanemate lahkumineku.

Laps ja isa näevad üksteist 96h kuus. Muul ajal isa lapse tegemiste vastu huvi ei tunne. Kas lapse ema saab/tohib kuidagi takistada seda, et see "tibi" ei veedaks aega tema lapsega? Võtta lähenemiskeeld? Pöörduda kuhugigi, et takistada selle naisterahva sekkumist tema lapse ellu?

Mures vanaema

Tere! Lahus elaval vanemal on õigus oma lapsega isiklikult suhelda, st teise vanema juuresolekuta. Samuti on lahus elaval vanemal õigus valida, kus ta lapsega kohtub ja kuidas täpselt lapsega veedetud aja sisustab. Seega võib lahus elav vanem valida ka seltskonna, kus lapsega viibib, eeldusel, et selles seltskonnas viibivad isikud kuidagi last ei kahjusta. Teie kirjeldusest nähtuvalt puudub põhjus, miks ei võiks lapse ja isa kohtumistel viibida ka isa uus kaaslane, kindlasti ei ole mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et lapse isa uus kaaslane nö põhjustas lapse ema ja isa lahkumineku. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Oleme lahutatud 10 kuud. Selle aja jooksul on lapse isa lapsele raha andud 400 euri. Minul on lapse ainuhooldusõigus ja lapse isal siis külastusajad. Ühisvarana on meil maja, kus lapse isa elab. See maja on ostetud abielu jooksul ja pool maja on minu nimel ja pool tema nimel.

Laenu,mille tagatiseks on maja, maksab tema, aga 2 laenu on ka minu nimel, mis on samuti abielu jooksul võetud ja maja sisse läinud. Hetkel lapse isa neid laenusid ei maksa.

Tahaksin panna alimente, aga kuidas oleks kasulikum, kas kiirmenetlusega või kohtu kaudu?Kas saan nt. pool maja müüki panna?Ei ole lihtsalt hetkel sellist raha, et ühisvara jagamine kohtusse anda.

Tere! Tulenevalt asjaolust, et maja kuulub Teie ja abikaasa ühisvarasse, saate maja müüa vaid kokkuleppel abikaasaga. Nii elatise nõudmine läbi maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kui ka hagiavalduse esitamise on riigilõivuvaba, seega selles osa erinevus puudub. Teatud mõttes on maksekäsu kiirmenetlust mugavam algatada, kuna see toimub interneti teel, kuid sisulist vahet menetluse eesmärki silmas pidades ei ole. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Tere, Olen oma lapse isast lahus elanud 3 aastat. Abielus pole olnud, selle aja jooksul isa lapsele elatisraha pole maksnud, last olen kasvatanud üksinda, lahkumineku põhjus mehel uus naine.

Kohe pärast lahkuminekut oli plaan/soov minna elama Soome, ajasin kõik dokumendid siin Eestis korda - s.t sain lapse isalt ka notariaalse dokumendi - lapse isa nõusolek, et laps võib koos emaga Soome elama asuda. Kahjuks olude sunnil jäi siis kolimine ära ja saan lahkuda alles nüüd mitu aastat hiljem.

Minu küsimus on, kas dokument, mille lapse isa on minule andnud, on kaotanud kehtivuse selle ajaga ja ma pean uue nõusoleku ja dokumendi lapse isalt saama? Ning kas lapse isa saab muuta otsust ja tühistada dokumendi, ilma mind teavitamata?

Tänan

Tere! Sisuliselt on selline nõusolek antud tähtajatult, seega saate seda kasutada ka käesoleval hetkel. Lapse isa antud nõusolekut Teid tevitamata tühistada ei saa. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Tere! Kui ma abiellusin, siis mees võttis lapse oma nimele (perekonnaseisuametis avalduse alusel). Meie tahtsime lapsendada. Nüüdseks oleme lahutatud. Kohtuprotsees on möödas, soovisin isakannet kustutada, kuid kohus ei rahuldanud seda. Ta ei ole lapse bioloogiline isa. Meil ei ole mingit läbisaamist ja veel vähem ei tegele ta lapsega seonduvate asjadega.

Nüüd ei teagi, mida edasi teha. Mis siis saab kui kuskil on vaja tema nõusolekut ja ma teda kätte ei saa? Kui koos olime, terroriseeris ta meid vaimselt ja andis lapsele vitsa, nii et teine ei saand nädal aega istudagi (laps oli siis 3-aastane), kuidagimoodi võtsin julguse kokku ja tulin ära. Miks ma seda teemat tahaks lõpule viia, on see, et ma ei tea, mis sellele mehele pähe võib tulla. Mõtlen, et kas kuidagi oleks võimalik hooldusõigust või iskuhooldust endale saada. Olen täiesti nõutu.

Tere! Teil on võimalus pöörduda kohtu poole ja taotleda ühise hooldusõiguse lõpetamist ning hooldusõiguse täielikku üleandmist. Kui kohus nimetatud nõude rahuldab, on Teil õiguse lapsega nt välismaale elama asuda ilma lapse isalt nõusolekut saamata. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere, minul on abielu jooksul sündinud laps teise mehega ja soovin nüüd elatist välja nõuda. Kohus minu abikaasa vastu on ära olnud ja kohus ütles, et mul on õigus otse lapse isa vastu nõue esitada. Kas selleks piisab ainult hagiavaldusest või kuidas käib tuvastamine põlvnemise teel?
Tere! Elatist on võimalik nõuda vaid isikult, kes on lapse isana kantud sünniakti. Seega juhul, kui lapse sünniakti on kantud isana isik, kes ei ole tegelikkuses lapse isa, tuleb enne elatise nõude esitamist taotleda kohtult isaduse vaidlustamist ja seejärel isaduse tuvastamist mehest, keda lapse isaks peate. Parimate soovidega Hanna Kivirand
Tere, mul selline mure, et eelmisest suhtest on kaks last ja ma olen kuskil kaks aastat laste isast lahus olnud ning nüüd ta süüdistab mind selles, et minu pärast ta pole ta lapsi toetanud selle kahe aasta jooksul. Nüüd hiljuti tegin avalduse kohtusse alimentide asjus ja ta sai teada sellest ning nüüd rägib ta mulle, et loobub oma isadusest ja isaõigustest. Kas ta üldse saab seda teha,  kui lapsed on tema nimel?  
Tere! Isadusest loobumine ei ole võimalik ja isegi juhul, kui vanemalt võetakse vanemlikud õigused lapse suhtes, lasub vanemal endiselt lapse ees ülalpidamiskohustus. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere! Ma kasvatan last üksinda. Kohus mõistis välja elatise juba 3 aastat tagasi, kuid mees on töötu ja ei kavatse seda maksta. Ma tahaks küsida, et kas ma saan teha uue hagiavalduse ja selle käigus saada elatisabi? See aitaks mind välja sellest olukorrast, millises praegu olen.
Tere! Samas asjas enam kohtumenetlust algatada ei saa. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik kohtuotsust ei täida, tuleb täitemenetluse algatamiseks pöörduda kohtutäituri poole. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Tere. Küsimus siis selline - kui lapse ära sünnitasin, tuli mul rasedusjärgne depressioon ja jooksin kogu aeg kiirabi vahelt ja siis läksime mehega lahku ja ma kolisin lapsega ära, aga kui hakkas see haigus jälle pihta, siis tahtsin, et ta lapsele järele tuleks, sest ei suutnud hoolitseda ta eest..

Ja nüüd oleme sealmaal, et last ta mulle enam ei anna, kuigi mul on kõik õigused alles ja kui nüüd üle mitme aasta last jälle nägin, siis tahtis laps minu juurde tulla, aga isa ei lubanud. Mis ma peaksin tegema või kuhu pöörduma, et ma saaks kas või last näha päevas paar tundigi?

Tere! Kui lapse isa keeldub Teile last näitamast, tuleb Teil lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks pöörduda kohtu poole. Sellisel juhul määratakse kindlaks lapsega suhtlemise kord, millest lapse isa on kohustatud kinni pidama. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Tere, olen oma ekselukaaslasest lahus. Meil on kaks last - üks 8- ja teine 10-aastane. Minu eksi palk on 500€, aga lähetusrahadega kokku teenib ta kuus umbes 1300€, mina teenin 400€. Kui suur on maksimumsumma, mida võiks siis isa lastele maksta?

 

Tere! Lapse ülalpidamiseks makstava elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest, mitte vanema sissetulekust. Seega tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel aluseks võtta lapse põhjendatud vajadused, st tema ülalpidamiseks tehtavad igakuised kulutused. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Tere. Selline küsimus, et kohtus on määratud, et mees peab maksma lapsele elatist 150 eurot kuus ning 3 kuud on tal vaja ka järgi maksta (mis teeb 450 eurot ). Tema tegi aga omale maksegraafiku aasta peale, mis teeb kuusummaks 37,50 eurot. Kui ma teatasin sellest kohtusse, et küsida, kas ta on ametliku maksegraafiku lasknud endale teha, vastati, et ei ole ja kui ei sobi, kuidas ta maksab, siis saab pöörduda kohtutäituri poole.

Tahtsin küsida, et kas kohtutäitur saab sellises olukorras midagi teha, kas kogu see summa, mis ta ausalt korraga maksma peaks, on võimalik sisse nõuda tema käest, või siis äkki on võimalik vähemalt see summa kuidagi lühema ajaga kätte saada ? Millised on minu võimalused sellisel puhul?

Ette tänades, Kerstin. :)

Tere! Maksegraafik elatisvõla tasumiseks on võimalik koostada vaid juhul, kui võlgnik ehk antud juhul Teie sellega nõus olete. Vastasel juhul on Teil õigus nimetatud summa ühekordse maksena sisse nõuda, kasutades selleks kohtutäituri abi. Küsimus tekib aga arvatavasti sellest, et elatise maksmiseks kohustatud isikul ei ole koheselt võimalik väljamõistetud summat maksta ja sellest tulenevalt ta avaldabki soovi koostada maksegraafik. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Tere! Läksin lapse isast lahku, kui laps oli 1-aastane. Algul saime isaga hästi läbi, lapse eest hoolitsesime võrdselt. Kuna mul jäi pärast lapse sündi kool pooleli, siis tuli lapse isa vastu ja arvas, et ma võiks ära lõpetada, 1 aasta oli veel käia. Nädala sees oli tütar isapoolsete vanavanemate juures ja mina sain siis kahjuks ainult nädalavahetusteti olla.

Kui kooli ära lõpetasin, siis jagunesid kohustused jälle võrdselt, aga paraku temapoolsed kohustused jäid tema vanemate kanda. Nüüd aasta tagasi kevadel sain Tallinnasse töö, kohe lasteaiakohta ei olnud, seega jäi laps vanavanematega. Lapse isa hetkel elab uue naise juures ja neil on ka ühine pisipõn,n aga tal ka maja peatselt valmimas.

Nüüd meil mõlemal on lapse kasvatamiseks kõik head tingimused ja võimalused olemas, aga me suuda leida ühist arvamust seoses lapse elukohaga. Minu juurde elama tulles oleks tal küll suur elumuutus, uus koht, uued sõbrad, aga ta saaks minuga elada ja saaksin ka siis võrdselt lapse isaga pakkuda lapsele tulevikuks kõike vajalikku kasvamiseks.

Millest lähtuvalt siis otsustatakse, kellega laps elama hakkab? Mis protsessid läbitakse otsustamisel?

Tere! Lapse elukoha valikul on oluline eelkõige lapse huvide tagamine. Üldjoontes arvestatakse asjaoluga, milline on lapse elukorraldus seni olnud ja peetakse õigustatuks lapse väljakujunenud elukorralduse jätkumist. Põhjendatud võiks iseenesest olla ka elukeskkonna muutus, kuid see eeldab kaalukaid põhjuseid seoses lapse heaolu tagamisega. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Tere. Minu mure selles. Olin abielus 22 aastat. Siis lahutasime, sest oli minu ja lastega vägivaldne ja oli ka joodik. Kodus ei aidanud midagi teha, lapsi sõimas. Kõik kodused tööd olid minu teha - isegi remont. Raha ei andnud, sest oli vaja joomiseks. Lõpuks lapsed palusid, et lahuta isast ära ja nii ma tegingi.

Siis leidis endale naise, kellega hakkas koos elama ja jooma. Nüüd sellest 11 aastat möödas, kui lahutasime, aga meie korter on abielu jooksul erastatud. Nüüd küsimus: kas temal on mingi õigus korterile?

Nüüd, kus olen korteris kõik korda teinud - uued aknad, uksed uus mööbel jne jne -, nüüd tema arvab, et tahab 1 tuba (meil 3-toaline). Ja poeg elab ka praegu veel minu juures ja ka minul on uus mees.

Tere! Kui nimetatud korter kuulub Teie ja endise abikaasa ühisvarasse, on endisel abikaasal tõepoolest õigus nõuda ühisvara jagamist. Selline nõudeõigus püsib 30 aastat. Kuidas käesoleval juhul ühisvara konkreetselt jaguneb, oleneb juba täiendavatest asjaoludest. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Tere. Minul selline mure, et elasin naisega koos 7 aastat. Ei olnud abielus ega midagi. Meil sündis poeg, nüüd on 4-aastane. Tema otsustas 1,5 aastat tagasi, et nüüd kolin mina üürikorterist välja ja jätan kõik sinna ostetud asjad temale. Mööblit ja tehnikat oma 1200 euro eest. Uus mees kolis rõõmsalt sisse ja elu jätkus.

Kuna käisin Soomes tööl, siis olin algul nõus last toetama igakuiselt 300 euroga + mänguasjad ja muu nipet-näpet. Vahepeal juba ähvardas lapse vanaema (naise poolt), et kui mina hakkan mingeid nõudmisi tegema, et tahaksin lapsega rohkem koos olla ja oma vanemate juurde viia (minu poolt), siis lubas kõik vabaabielu ajal  auto ja pangakontol oldud arved pooleks teha ja lisaraha nõudma hakata.

Olin täielikus hämmingus. Minu vanemad maksid lapse emale kõik õppelaenud kinni väärtuses 1600 eurot. Läbisaamine minu ja lapse ema vahel on seni olnud normaalne, kuid küsimus nüüd selline. Kuna näen, et firmas, kus töötan, ei lähe just kõige paremini, tekib minul väike makseraskus. Kas on selline asi võimalik, et maksan talle igakuiselt 200 eurot, ilma et temal oleks mingisuguseid pretentsioone minu vastu?

Ja tahaksin ikka oma last ka oma vanematele näidata, kuid lapse ema keelab selle täielikult. On mingi seadus, mis lubab mul lapsega olla koos seal, kus ise soovin? Näen last kuus 2-3 päeva maksimaalselt - siis, kui lapse emal aega või tahtmist on. Kui palju on praegune alimentide miinimummakse? Pool miinimumpalgast? 

Ette tänades

Tõnu

Tere! Käesoleval hetkel ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 145 eurot. Kui lapse ema soovib lapse vajadustest tulenevalt suuremat elatist, on ta kohtu kaudu elatist nõudes kohustatud seda tõendama. Teil kui lahus elaval vanemal on õigus oma lapsega suhelda ja teine vanem Teid takistada ei tohiks.

Ajal, mil laps viibib Teiega, on Teil õigus otsustada, kus ja kellega aega veedate (eeldusel, et tegevus ei ole lapsele ohtlik). Kui lapse ema ei võimalda piisavas mahus lapsega kohtumisi, on võimalik suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduda kohtu poole.

Parimate soovidega

Hanna Kivirand

Tere! Kirjutan teile oma väikesest murest. Elasin elukaaslasega koos 7 aastat. Ei olnud abielus, lihtsalt elasime koos. 4 aastat tagasi sündis poeg. 2 aastat pärast poja sündi vahetati mind noorema vastu välja. Meil oli üürikorter, kuhu mina olin ostnud mööbli ja tehnika väärtuses 1500 eurot.

Siis kästi minul välja kolida ja alimente maksma hakata. Kui palju on minul õigust enda ostetud asjadele? Kas läheb jagamisele 50-50%? Kuna käisin soomes tööl, siis ei olnud rahalisi piiranguid. Olen siiani maksnud iga kuu 300 eurot.

Nägin poega 2 korda kuus (2-3 päeva kokku). Aga nüüd, kui tahan last oma vanemate juurde näitama või mängima viia, siis ei lubata. Kui küsin põhjust, siis lihtsalt ei taha ja ei luba. Minul ei olnud üldse sõnaõigust.

Nüüd siis tulevadki väikesed küsimused. Kui suured õigused on minul olla oma lapsega koos? Kui suured on tema õigused ja minu õigused? 50%-50%? Kuna näen, et firmas, kus ma töötan, ei lähe hetkel kõige paremini, siis kas võin lapse toetust vähem maksta, ilma et temal oleks mingisuguseid vastuväiteid?

Kui suured on praegu miinimumalimendid? 150 eurot? Üritame ilma kohtuta toime tulla. Ainuke asi, mida soovin, et lapsega saaksin rohkem koos olla ja oma vanematele pisipoja vahest näidata. Jutt tuli küll kuidagi labane ja lapsik. Loodame, et saate mu murest aru ja oskate mulle natuke nõu anda. Kuidas peaksin käituma?

Ette tänades

Maikel

Tere! Käesoleval hetkel on elatise miinimummäär 145 eurot, sellest suuremat elatist on õigus nõuda siis, kui lapse kulutused kuus on suuremad kui 290 eurot. Teil kui lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda ja teine vanem takistusi teha ei tohiks. Kui vanemad siiski lapsega suhtlemise korras omavahel kokkuleppele ei jõua, peaks ette võtma käigu lastekaitsetöötaja juurde. Kui ka seal ei õnnestu teise vanemaga kokkuleppele jõuda, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduda kohtu poole. Parimate soovidega Hanna Kivirand

Abikaasad, kellel on 9 aastane tütar, lahutasid. Peale lahutust jäi lapsehooldusõigus mõlemale vanemale. Dokumentides sai fikseeritud, et tütar elab ema juures. Ema on otsustanud, et isa näeb tütart kõige rohkem 2 päeva nädalas või harvem. Lapse ema ei lase isal telefoni teel lapsega suhelda lülitades selle pidevalt välja.

Lapse isa ei ole selle olukorraga rahul ja soovib lapse kasvatamisest rohkem osa võtta ja teda rohkem hoida. Kuna lahutusdokumentides ei ole määratud kindlaks, kui palju võib laps isaga koos olla, siis kas seaduse järgi on mõlemal vanemal last õigus sama palju hoida ja hooldada? Kuna praegu otsustab ainult lapse ema selle üle, kui kaua isa saab lapsega koos olla, siis mida õigusaktid selle kohta ütlevad? Mida olukorra muutmiseks teha annaks?

Tere! Lapse huvides on ilmselt olukord, mil lapsel on üks kindel elukoht ja lapsest lahus elav vanem suhtleb lapsega piisavas mahus, et säilitada lähedane suhe. Lapse jaoks võib olla koormav elukorraldus, mil ta veedab täpselt pool aega ühe vanemaga ja pool aega teise vanemaga (pidev pakkimine ja nt kooliasjade vedamine). Perekonnaseadus sätestab vanema suhtlusõiguse üldiselt, puudub konkreetne määratlus, millise osa ajast võib lahus elav vanem last hooldada. Kui vanemad ei saa suhtlemiskorra osas kokkuleppele, saab vanem esitada kohtule suhtlemiskorra kindlaksmääramise avalduse. Parimate soovidega Hanna Kivirand
Kui detailselt peab elatisraha nõudeks tõestama lastele tehtavaid kulutusi? Kas piisab pere söögile kulutatud summast lapse osa arvestamisega või tuleb koguda tšekke nii söögi kui riiete kohta? Kui on tarvis koguda tsekke, siis kui kaua on neid vaja koguda? Jope ja saapad ostan ma neile ju korra aastas, kuidas seda kajastada?
Tere! Kui elatist taotletakse miinimumsummas (käesoleval hetkel 145 eurot), ei ole lapse kulutuste tõendamine vajalik. Kui elatist nõutakse sellest suuremas ulatuses, tuleb lapse kulutusi suhteliselt detailselt tšekkide, arvete ja maksekorralduste esitamise näol tõendada. Tõendada tuleb nii lapse toidule, eluasemele, rõivastele kui ka huvialadele tehtavaid kulutusi. Mida pikem on periood, mille vältel erinevaid kuludokumente kogutakse, seda objektiivsem on ülevaade lapse vajadustest. Kui tegemist on suuremate kulutustega, mida tehakse vaid mõnel üksikul korral aastas, nt talveriiete soetamine, on võimalik välja arvutada konkreetse kuluartikli kuu keskmine. Parimate soovidega Hanna Kivirand
Tere, meil selline mure, et me naise ja lapsega tahame kolida Soome, aga endine mees (lapse isa) ei luba seda teha.Ta läks juba kohtusse, sest ta ei ole nõus isegi kaheks päevaks last riigist välja laskma, aga naisel ema elab ka Soomes. Lapse isa näeb last iga kord, kui talle sobib, ja meie seda ei keela, aga välismaale ikka keelab minna.
Tere! Kohtult on võimalik taotleda otsustusõigust lapse elukoha määramise üle. Nimetatud nõude rahuldamine annab vanemale õiguse ühepoolselt määrata kindlaks lapse elukoht. Parimate soovidega Hanna Kivirand
Mees ostis enne abiellumist korteri. Nüüd abielu lõhki. Korter on mehe nimel. Kas naisel on õigus viibida endiselt selles korteris, kus nad kunagi koos elasid, kuigi mees ei soovi, et naine seal enam viibiks? Naisel on olemas ka uus eluase, kuid endiselt "külastab" mehe korerit. Kui mees ukselukud ära vahetab ja naine politsei kutsub, kas naisel on siis ikkagi õigus veel korerisse pääseda, kuigi ta seal enam ei ela ja mees teda sinna ei soovi. Ametlikult abielu veel lahutatud pole.
Tere! Kui korter on soetatud enne abielu, kuulub korter selle soetanud abikaasa ainuomandisse ja teisel abikaasel selle kasutamisele õigust ei ole. PkS § 68 lg 2 kohaselt võib kohus ühe abikaasa ainuomandis oleva perekonna ühise eluaseme teise abikaasa kasutusse määrata vaid juhul, kui see on vajalik ebaõigluse vältimiseks. Olukorras, mil teisel abikaasal on olemas uus eluase, ei oleks ilmselt eelpool nimetatu põhjendatud. Parimate soovidega Hanna Kivirand
1.Ma elasin oma mehega vabalt 5a. enne oma abiellumist. Selle aja jooksul soetas ta mitmeid autosi endale meie ühisraha eest.Mis kanti maha meie abielu lõppedes.Kuigi tegelikult müüs ta need põlluralliks maha sõpradele. Ka meie abielu ajal soetas ta auto. Tahan nüüd teada kuidas jaguneb vara ja kas mul on mingit õigust ka vabaabielus oldud ajal soetatud varale? Varalepingut meil ei ole. 2.Kannatasin pideva vaimse ja füüsilise vägivalla all. Mille tõttu mul halvenes tervis ja mul on 60% TV.pension. Kas mul on õigus nõuda mingit kompensatsiooni? 3.Palun soovitage mulle ka head lahutusadvokaati. Elame juba 4a lahus, aga mees keeldub lahutamast. Ta ütles, et kui ma ära suren, jääb kõik talle ja ta teeb nii, et linnapeal ma tappa saan. Vastust ootama jäädes, Minny.
Tere! Ühisvarasse kuulub vaid vara, mis on soetatud abielu ajal, seega enne abielu sõlmimist soetatud vara ühisvara hulka arvata ei saa. Ühisvarasse kuuluv vara jaotub üldjoontes abikaasade vahel võrdsetes osades. Kui abikaasad ei jõua lahutuse osas üksmeelele, tuleb abielu lahutamise nõudega pöörduda kohtu poole. Selleks on vaja koostada hagiavaldus ja tasuda sellelt riigilõivu kas 75 eurot või 100 eurot olenevalt asjaolust, kas avaldus esitatakse paberkandjal või läbi e-toimiku. Parimate soovidega Hanna Kivirand
Tere! Ma olen mures, et jään ilma elukohata. Olen vabaabielus 14 aastat ja on ühine laps. Meie ühise elu ajal mees ehitas maja. Nüüd me lähme lahku. Kas minul on õigus selle maja osa peale? Kas oleks võimalik saada mingit infot?
Tere! Juhul, kui maja on Teie ja lapse isa kaasomandis, on Teil õigus maja osale vastavalt oma kaasomandi suurusele. Parimate soovidega Hanna Kivirand
Tere, Elan lapsega juba mitmeid aastaid üksinda, kõik lapsega seotud kohustused on minu kanda ja vastutada. Lapse isa maksab lapsele alimente ainult pool Eesti Vabariigi seaduse järgi ettenähtud summast.Ühendust võtab lapsega ainult siis kui ise soovib -ehk siis umbes kahe kuu jooksul ühe korra, sooviga last võtta mõneks tunniks endaga, sellest ette teatades kõigest 30 min.,ja kui teatan , et meil on tehtud oma plaanid ja nii kiiresti ei ole võimalik muuta plaane, siis kisab, karjub ja süüdistab mind - et mina ei luba lapsel ja temal kohtuda ja ähvardab mind kohtuga , et nõuab kohtult otsust - kus laps elaks pool aastat tema juures ja pool aastat minu e ema juures, kuna lapsel on kaks vanemat siis on temal see õigus. Nüüd kui leppisime kolm päeva ette millal laps saab isaga kohtuda - viisin ise lapse välisriigist Eesti isaga kohtuma- siis lapse isa oli ära sõitnud ja ei võtnud last enda juurde.Kuna elame lapsega välisriigis , siis kui tihti pean mina e ema siis last viima Eesti isaga kohtuma , et ta ei saaks mind süüdistada, et ma ei luba last tema juurde ja millised kohustused on veel emal seoses lapse ja teise vanema kokkusaamistega?Tänan
Tere! Eeskätt peaksid lahku läinud vanemad lapsega suhtlemise korras omavahel kokku leppima, kuid kui see ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks pöörduda kohtu poole. Kui suhtlemiskord on kohtu poolt kindlaks määratud, lasub mõlemal vanemal kohustus seda järgida, mis omakorda võimaldab mõlemal vanemal piisaval määral oma aega planeerida. Parimate soovidega Hanna Kivirand
Tere. Olen lahutatud ja kasvatan 3 last. 6 aastat ootasin kohtusse minekuga, sest lootsin ,et laste isa aitab ja suhtleb lastega. kui ta sai teada, et soovin natukenegi toetust, tuli paber näpus ja palus, et võtaksin avalduse tagasi ja siis maksab 200 euri kuus. nõus olin, kuna noorem tütar näeb teda 2 korda aastas. asi seegi. rumal olin ja uskusin. kas saan uuesti kohtusse minna, sest sellest lubadusest 2 aastat möödas ja olen ennast vigaseks töötanud, sest ei suuda üksi. aitäh.
Tere! Teil puudub igasugune takistus uuesti elatisnõudega kohtusse pöördumiseks. Suure tõenäosusega mõistetakse kohtus elatis välja, mis kindlasti kergendab Teie toimetulekut laste eest hoolitsemisel. Parimate soovidega Hanna Kivirand
Tere! Mure on siis selline, et möödunud aasta detsembris vahetas minu 3-aastase lapse ema mind noorema variandi vastu välja. Lahkus koos lapsega ootamatult ja salaja, varjas lapse asukohta mitmed nädalad. Suhtlesime telefoni teel, kui lapsega kokku tahtsin saada, tõi lapse kuhugi rahvarohkesse kohta, et teda mulle üle anda. lapse elukoha sain teada tänu tuttavatele, linn on väike ja lapse ema torkas koos lapsega silma. Meest, kellega minu lapse ema ja laps nüüd koos elavad, ei tunne ma siiani, teda nagu hoitakse poolsalajas. Andsin lapse emale teada, et tahaksin selle mehega tutvuda. Sinna see minu soov aga jäigi. Paar kuud tagasi teatas minu lapse ema, et tahab lapsega koos Soome kolida. Mina selleks nõusolekut ei andnud. Konsulteerisin ka lastekaitsespetsialistiga, kes soovitas mul pöörduda kohtusse ja taotleda ajutist kaitset lapsele. Kohus rakendas kaitse 24 tunni jooksul, mõne päeva pärast kohtusin lapse emaga kohtu eelistungil. Seal selgitati lapse emale, et last ei tohi ta mingil juhul ilma minu loata riigist välja viia, samas selgitati, et kui on kaitse lapsel peal, ei saa ka mina lapsega riigist väljuda, kasvõi reisima minnes. Võtsin avalduse tagasi. Öeldi ka lapse emale, et pigem peaks tema mind kohtusse andma kui tahab lapse elukohta määratleda. Tundes aga lapse ema, olen veendunud, et tema oma kinnisideest ei loobu. Kardan temapoolset häbematut käitumist ja minu selja taga tegutsemist. Ja nüüd siis küsimused. Kas minu lapse ema võib saada kergendatud korras õiguse lapse elukoha määramiseks kui ta peaks näiteks abielluma oma uue mehega või siis temast rasestuma? Kas on võimalik last välja kiskuda Eesti ühiskonnast kui lapsel on siin head sotsiaalsed tagatised, siin on vanaema, vanaisa ja lapse suurem õde? Palun aidake mind minu mures!
Tere! Mõlemal vanemal on õigus kohtult taotleda otsustusõiguse üleandmist osas, mis annab õiguse määrata lapse elukoht. Asjaolu, et lapse ema abiellub uue partneriga või rasestub temast, ei mõjuta eelpool nimetatud otsustusõiguse üleandmist. Kohus lähtub eelkõige sellest, kumb vanem on võimeline parimal võimalikul viisil tagama lapse heaolu. Kui Teie jaoks on sobiv olukord, mil laps elab oma ema juures ja Teie kohtute lapsega regulaarselt, tuleks kaaluda suhtlemiskorra kindlaksmääramise taotlemist kohtu poolt. Selleks peate esitama kohtule vastava avalduse. Parimate soovidega Hanna Kivirand
Tere! Mida teha, kui eksmees ei maksa riigi poolt seadusega ettenähtud summas elatusraha, vaid maksab sellest märksa väiksemat summat ja seda ka mitte igal kuul? Mõni aasta tagasi panin eksmehele (olime siis viimaseid kuid ametlikult abielus. Abielu lõppes 2010. aasta algul)peale alimendid, mis mõisteti kohtu poolt temalt tagaselja välja. Summaks oli pool mehe palka. Kohe andsin selle ka täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri kaudu sain kätte vaid 32 € kuus, mistõttu hakkas mul tekkima kommunaalteenuse võlg, mida maksan siiani. Eelmise aasta lõpus oli korteri tõttu kohtuistung, kus sai kokkulepitud, et eksmees sai lahti alimendivõlast ja mina ei pea mehele korteri eest midagi maksma. Mees oli nõus, et korter koos laenuga jääb minule. Kohtunik lisas veel, et tagaselja väljamõistetud summat võib eksmees kohtu kaudu vähendada, mida ta (eksmees) lubas ka kindlasti teha. Seda ma ei tea, kas ta ikka vaidlustas tagaselja väljamõistetud summa või ei, sest me ei suhtle omavahel. Kohtuotsuse vaidlustamisest loobusime mõlemad. Samuti võttis kohtunik mehelt lubaduse, et järgmisel kuul hakkab alimente korralikult maksma. Kahjuks oli see lubadus vaid suusõnaline. Detsembrist hakkasin saama mitte kohtu poolt määratut, samuti ka mitte seadusega ettenähtud summat, vaid sellest oluliselt väiksemat - 90 € kuus (see on summa, mida ise otsustas maksta) mulle aprillis saatmata. Mees väitis, et tal pole rohkem võimalik maksta. Minu ja eksmehe abielust sündis meil puudega poeg, eksmehe praegusel naisel on 18.a puudega tütar naise esimesest abielust, keda kasvatavad nüüd koos. Ma ei nõua talt kohtus tagaselja väljamõistetud summat, vaid summat, mis on riiklikult kinnitatud ja millest väiksemat summat maksta ei tohi. Juunis, kui palusin eksmehelt tema poolt makstava summa suurendamist, lülitas ta telefoni lihtsalt välja. Järgmisel päeval helistas mulle ta abikaasa ja palus, et ma arvestaksin nendega. Eksmees elab oma uue perega mugavustega, mina lapsega osaliste mugavustega korteris. Sisuliselt ta väitis, et mul ei ole õigus nõuda suuremat elatusraha summat, kui eks mulle maksab. (Nende sissetulek: mõlema täiskasvanu palk + tüdruku ja eksi puuderaha; minu sissetulek: minu miinimumpalk + lapse puuderaha). Kui arvestada, et pean enda väikesest palgast kasvatama üksinda last, maksma üksinda korterilaenu ja maksud ning ostma igal aastal kütet, siis on mul raske hakkama saada. Lapsel on huvialad, millede maksmine käib mulle üle jõu ja ka eksmees ei taha neid kinni maksta (nii olen tast aru saanud), mistõttu ei saa laps nendega eriti tegeleda. Eelkõige oleks tähtis, et laps saaks vähemalt hipoteraapiat. See tuleks aga endal kinni maksta. Tean, et mul pole õigust keelata lapsel isaga suhelda, sellepärast pole ka takistusi teinud. Lapse isa tegeleb lapsega vaid pinnapealselt: mõnikord helistavad teineteisele, harva on laps isal külas käinud. Veel harvem on nad koos aega veetnud.
Tere! Teil on õigus nõuda lapse isalt elatist ulatuses, mis on kohtuotsusega määratud. Seni, kuni lapse isa pole kohtult taotlenud väljamõistetud elatise vähendamist ja kohus ei ole seda rahuldanud, on Teil õigus kohtu poolt kindlaksmääratud summas elatist nõuda. Kui lapse isa vabatahtlikult oma ülalpidamiskohustust ei täida, tuleb täitemenetluse algatamiseks pöörduda kohtutäituri poole, mida olete nähtavasti ka teinud. Parimate soovidega Hanna Kivirand
Tere Lugu on keeruline. Nimelt poeg, kes 3,5 aastane. Naisega ei ela koos alates detsembrist 2011. Naise arvates ei ole mina õige mees ja nn alusetuid probleeme küllaga. Tema sõbrannale ma ka ei meeldi, kes pidevalt teda minu vastu terroriseerib ja soovitab igasugu veidrusi korraldada. Paar aastat tagasi, kui sõbranna tal minu hoovis külas oli, hakkas mulle rääkima, kuidas ma peaksin elu elama ja ma olen mõttetu inimene. Palusin sõbrannal lahkuda selle peale andis mulle rusikaga mööda nägemist ja lõi mulle mu lapsepõlve taldriku pähe puruks ning lahkus. See selleks... Minu mure on see, et naine esitas mai kuus pärnu maakohtu kaudu kiirmenetluse otsuse lapse alimentide maksmiseks, põhjendades nõuet sellega, et lapse isa (ehk mina) EI osale lapse ülalpidamises ning ei maksa tema eest midagi, ei toeta lapse ema jne. Kusjuures naine lahkus minu juurest, kus pakkusin talle tasuta elamist ja 100% kommunaalide jne maksmist, kuid see ei sobi ning läks 2 sõbranna juurde elame Narva mnt-le, kus iga kuu üür 150 eurot+ kommunaalid. Naine jäi töötuks ning nüüd on töötuna arvel ning töötab lisaks mustalt kuskil butiigis, kus makstakse kuus sula 50 eurot. Nõuab minult 190 eurot kohtu kaudu. Loomulikult vastasin kiirmenetlus otsusele eitavalt ja põhjendasin ning nüüd oootame tsiviilkohtumenetlust. Ei ole kõik,- mina hoolin ja armastan oma poega kõigest südamest, maksan 100% sõime, mis lõppes juunis ning kui laps on minu juures, on kõik hästi ja korras. Minu jaoks on oluline lapse tulevik ja heaolu, -edaspidi korralik haridus jne. 6ndast augustist sain lapsele uue lasteaia, kus peaks käima kooli minekuni, ehk kolm aastat. Eelmise sõimega oli nii, et ema tihti ei viinud, sest lapsel oli mugavam kodus, kuid sellega kaasnevad omad mured, üksindus ja oksamatus teistega arvestada jne. Mina väga soovin ja ka selgelt ütlesin lapse emale, et oluline on lapsel olla uues lasteaias esimesest päevast ja käia rutiinselt, kuna mõlemad lapsevanamed käivad tööpäeviti tööl ja minu vanemad ei saa ka lõputult teda hoida, kui vaja oleks. Nüüd siis nii, et naine läks saaremaale ning saatis sõnumi et tuleb kolmapäeval ning siis EHK läheb poiss lasteaeda. Kurb on see, et naine lähen 19 august USAsse oma sugulaste juurde nn tööd ja õnne otsima ning 5 nädalat hiljem tuleb tagasi ning plaanib jaanuarist minna sinna jäädavalt! Salaplaan poiss kaasa võtta!!? Ma olen selles mõttes abitu, et laps läheb emaga sinna kuhu ema soovib ja nii kauaks kui ema soovib, arvestamata minu soove ja palveid. Minu soovide kohta öeldakse jajaaa ning sinna paika asi jääb. See on olnud nii viimane aasta. Kui mul oli puhkus ja olin pojaga maal nädala, ütles naine enne, et ole hea ära talle väga palju süüa anna, sest siis pole mul talle anda ja poiss hakkab rohkme süüa küsima? kas tõesti 3.5 aastane poeg saab olla selline, et kasvav organism ei tohi normaalselt toituda? Mul ei ole kinnisideed last endale ja ainult endale saada, kuid soovin talle parimat ja hetkel on sellest asi kaugel. On olnud kordi, kui poiss ütleb mulle"issi kas sa oled jobu?", küsin kust sa selle peale tulid, emme ütles! Ta räägib minu kohta sõnu, mis ei ole normaalne lapsele rääkida. Mina elan üksi venna korteris (majas) ja käin 5 päeva nädalas tööl ning ei ole rändaja ja pidu otsiv inimene. Ei saa asjaga rahu ja minu mõistus ei käi asjast üle. Taolisi nüansse on veelgi. Kas on mul õiguslikku alust nõuda lapse hooldusõigust või antud argumendid ei ole piisavad selleks? Ma ei soovi, et minu poeg läheb jaanuarist USAsse ja elab seal peorohket ning lustakat elu! Ma olen eestlane ja nii on ka minu poeg. See et inimene on solvunud Eesti Riigi peale ning ei taha siin olla, ei tähenda seda, et ma peaksin oma pojast loobuma! Lugupidamisega, Martin
Tere! Kui soovite, et tütar elaks alaliselt Teie juures, peaksite kohtult taotlema lapse elukoha üle otsustusõiguse ülendamist. Kui kohus eelnimetatud nõude rahuldab, on Teil õigus otsustada, kus on lapse elukoht. Kui Teile sobib, et laps elab alaliselt oma ema juures ja Teie kohtute lapsega regulaarselt, peaksite kohtult taotlema suhtlemiskorra kindlaksmääramist. Parimate soovidega Hanna Kivirand
Tere! Olin vabaabielus ja kooselust on alaealine laps. Lapse isa jättis meid maha. Elame korteris, mis on küll soetatud kooselu ajal, aga on lapse isa nimel. Ise olen täiskoormusega ülõpilane ja sissetulekut ei oma. Isa makstavast toimetulekutoetusest, mis on pool miinimumpalgast, hakkama saamiseks ei piisa. Elame ääremaal, kus tööd on ääretult raske leida ja töötuks ei ole mul võimalik end registreerida, kuna olen täiskoormusega õliõpilane. Kas mul on mingisugustki õigust nõuda lapse isalt toimetulekutoetust ka endale, kasvõi niikauaks kui ülikooli saan ära lõpetatud? Lapse isa töötab välismaal ja omab väga korralikku sissetulekut. Vastuse eest tänades, A.
Tere! Lapse isa on Teid kohustatud ülal pidama vaid siis, kui Te ei ole raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ise ülal pidama ja seda kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere. Ostsin enne abielu maja ja kirjutasime selle mehe nimele enne abielu. 3 ühist last. Sai soetatud ka maad riigi poolt soodustusega, kuna on mul 4 last. Esimene esimesest abielust. Lahutasin kiiruga, sest tegu psühhoterroristiga. Töestusmaterjal olemas, et enne abielu ostsin selle talu isa käest saadud rahade eest ja koos köik ehitasime, nüüd on ta abielus ja meid ei lase ligigi sinna tallu. Hirm, et ta ainuomanik, on suur. Ise elame üürikas koguaeg ja endal on maja nagu olemas, kus ka lapsed sissekirjutatud on, kas on mul mingigi reaalne võimalus see kohtu kaudu lastele saada või ära jagada? Kaks last veel alaealised. Üks advokaat väitis, et ei saa midagi enam teha. Ette tänades Teid, Inga
Tere! Kui soetasite maja enne abielu, on maja selle isiku ainuomandis, kes selle selle soetas, st kes on müügilepingus märgitud ostjaks. Kui müüglepingus on ostjaks Teie endine abikaasa, kuulub see tema ainuomandisse ja Teil puudub õigus nõuda selle kui ühisvara jagamist. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere. Olen naisega juba kolm aastat lahus ja meil on kaks last kellele maksan elatisraha, nüüd elan uue naisega ja meil sünnib laps, kas lapse sünniga vähenevad ka alimendid?
Tere! Uue laps sünd automaatselt elatise suurust ei vähenda. Kui uue lapse sünd mõjutab oluliselt Teie majanduslikku olukorda ja elatise maksmine lastele eelmisest kooselust muutub ülejõu käivaks, võite kohtult taotleda elatise vähendamist. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere! Olen 3 lapse ema. Laste isaga olen korduvalt pidanud ette võtma kohtuteid, viimasel paaril korral tema ettevõtmisel sel suvel. Isa, kes seni pole kordagi lahuselatud 2 aasta jooksul vabatahtlikult lapsi toetanud ega teinud seda ka pärast vastavaid kohtumääruseid, kuid kellel ma olen alati võimaldanud lastega kohtuda, soovis kõigepealt kohtu teel fikseerida laste suhtluskorra. Saime kompromissile, mille järgi lapsed veedavad 153 päeva aastas isaga. Ei pidanudki kaua ootama, kui tuli uus "üllatus" - laste isa nõuab nüüd kehtiva elatisemäära nullimist, väites, et ta on teinud ja teeb ka edaspidi lastele kulutusi (mida ta pole seni teinud peale meelelahutuste ja toidu, kuid need on ju võimalusel ka minu kulutused!). Suhtlemiskorra kehtimahakkamisest on möödunud 1,5 kuud ja on näha, et vähemalt kooliajal see asi ei ole rahuldav. Pealegi on lapsed kurvad, et nad PEAVAD minema isa juurde ja nii tihti(kohtus küsiti ka nende arvamust, kuid oli suvine aeg ja ega nemadki osanud arvata, mismoodi see täpselt välja nägema hakkab), samas kui sõpradega koosolemiseks on just nädalavahetused. Praeguse seisuga on nad minuga igal kolmandal nädalavahetusel, teised nädalavahetused ja koolivaheajad on nad isaga. Kas mul on õigus ka ainult selle põhjal, et lapsed ei soovi nii tihti isa juures olla (pidades silmas eelkõige laste huve ja soove) midagi selles suhtes ette võtta ja mille alusel (mingid seadusepunktid, millele toetuda)? Ette tänades...
Tere! Nö omaalgatuslikult Teil kohtu poolt kindlaksmääratud suhtlemiskorda õigust muuta ei ole, kuid on võimalik taotleda kohtult juba kindlaksmääratud suhtlemiskorra muutmist. Seejuures peavad selleks esinema väga kaalukad põhjused - laste tugev vastumeelsus, vanema võimetus kindlaksmääratud suhtlemiskorda täita jms. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere. Mul mure järgmine, läksin mehest lahku ja meil on 2 ühist last, 5a. ja 10a. Abielus me polnud. Leppisime toetuse summas kokku, aga ta ei soovi maksta, väidab, et tema ostis ühe ja teise asja. Ja, et ma olen juba piisavalt saanud. Kuupäevast kinni ei pea, kui maksis 31 aug. augusti raha siis septembris väitis, et juba sain raha. Kooli ja lasteaia riided ostan ka ise lastele. Rahaline seis on totaalselt null, ma ei saa kohtusse ka anda, pole kohtukuludeks raha. Nagu nõiaring. Mida ma peaksin tegema, hetkel paar eurot rahakoti vahel. Rahadega manipuleerimist kasutas ta juba suhte ajal. Ise saab ta Soome poolt ka lasteraha, mina ei näe sellest midagi. Ütleb, et tema oma, tema selle välja sebis. Ise olen töötu, kuna minu elukohast on suht võimatu käia, peaksin jätma lapsi omapead. Ise nad veel ei saa hommikul kodunt välja mindud. Elukoha muutuseks on taas raha vaja. Elatun praegu juhutöödest. Kõik on ummikus ja ei tea mida teha. Vabandan kui kiri tuli väga kaootiline. Ette tänades Jaana.
Tere! Hagiavalduse esitamisega elatise väljamõistmiseks ei kaasne mingisuguseid kulutusi, sest nimetatud asjas riigilõivu tasuda ei tule ja ka täidetav hagiavalduse blankett on internetis kättesaadav. Samuti on võimalik nõuda elatist läbi maksekäsu kiiremenetluse, mis on samuti tasuta, kuid eeldab id-kaardi olemasolu ja id-kaardi lugeja kasutamise võimalust. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere,

Lapse isa elab aastaid eraldi ja kuni gümnaasiumi lõpuni ta toetas last(st juuni 2012). Nüüd asus laps(19) õppima ülikooli päevasesse täiskohaga õppesse. Kas isal on kohustus last ka ülikooliajal materjaalselt toetada.
Toitjakaotuspensioni näit makstakse kuni 24 eluaastani ka ülikoolis päevases õppes õppivale lapsele.
Tere! Perekonnnaseadusest tulenevalt ei ole vanemal kohustust ülal pidada last, kes omandab juba kõrgharidust, kuid ilmselgelt ei välista see vanema vabatahtlikku toetamist lapse suhtes, kes käib ülikoolis. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere, olukord-oleme 5 aastat lahus elanud, kus 10 aastase poisslapse ema väidab, et poisi kulud igakuiselt on 800 EUR ja on selle najal hagi esitanud, kas see ei ole mitte ülekohtune lapse isale, kes on igakuiselt toetanud 150 EUR, korrapäraselt lapsega kohtunud ja lapsele riideid jms hankinud. Samas lapse ema uuel elukaaslasel oli täpselt sama juhtum aasta tagasi ja kohus mõistis temale 158 EUR lapse elatisraha. Kui lapse isa igakuine sissetulek on reaalselt 300-400 EUR siis oleks ju mõeldamatu, et kohus mõistaks lapsetoetuse sellises suuruses välja?
Tere! Kui elatist nõutakse miinimummäärast suuremas ulatuses, tuleb kõiki lapse kulutusi detailselt erinevate tšekkide, maksekorralduste ja arvetega tõendada. Üldjoontes peaks elatis katma lapse esmatarbevajadused ja on vähetõenäoline, et nimetatule kulub 800 eurot kuus (eeldusel, et laps ei käi näiteks erakoolis ja üleüldiselt ei ole nö harjunud väga kõrge elustandardiga). Seega pean 400-eurose elatise väljamõistmist vägagi erandlikuks, eriti arvestades asjaolu, et elatise maksmiseks kohustatud isiku sissetulek on enam-vähem võrdne selle summaga. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere! mul on siuke küsimus et laps on elanud pea 5aastat lapse isa juures ja nõõd ta tahab et ma annaksin vara-ja isikuhooldus paberitele allkirja aga ma tahaks nüüd teada et mis õigused jäävad mulle peale lapsega kohtumise.. et kas minul on ka mingi otsustusvõime või ma kaotan selle paberiga kõik
Tere! Lihtsalt mingisugusele paberile alla kirjutades ei ole võimalik ühte vanemat nö ilma jätta lapse hooldusõigusest. Muutused hooldusõiguses omavad õiguslikku tähendust vaid siis, kui kohus on teinud sellekohase otsuse. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere! Mu abikaasal on 3 last, üks neist on teise naisega, lapse sünnitunnistusel on isa nimi kirjas ja laps on ema perekonnanimega. Laste isa maksab kõigi kolmele võrdselt 200 euri kuus elatisraha. Teine naine on ära blokeerinud mu abikaasa kõned, SMSidele ta ei vasta ja mu mees ei ole last pea aasta näinud. Kui nende juurde läheb, varjab naine end koos lapsega, ta elab emaga koos. Vahelduva eduga saadab naine ähvardavaid e-maile ja nõuab raha juurde igasugustel muudel põhjustel kui lapse asjade jaoks. Küsimus oleks selles, et mida mu mees tegema peab, et ka seda last näha saaks ja ka mõni nädalavahetus enda juurde tuua? Mees on üritanud teha kõike, et last näha, aga naine teeb kõik selleks, et teda vältida
Tere! Esmalt peaks pöörduma elukohajärgse sotsiaaltöötaja poole ja seal on probleemist rääkima, mille peale lastekaitsespetsialist kutsub välja ka lapse ema. Lastekaitsespetsialist suunab vanemaid lapsega suhtlemise osas kokkuleppele, kuid kui see ei õnnestu, tuleb lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduda kohtu poole. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere. Läksime mehega lahku, elasime vabaabielus. Meie perre sündis pisike tüdruk, minul on ka eelmisest suhtest 5-aastane tütar. Kui läksin mehe korterist enda asju ära tooma, oli tal mulle valmis trükitud suhtlemiskorra kindlaksmääramise paber, millele ka lõpuks alla kirjutasin, et ta mind ometi rahule jätaks. Meie ühine tütar oli siis alles 2-kuune, mees soovis 50/50 hooldusõigust. Olin selle suhtlemiskorraga tollal nõus, kuna arvasin et mehel ja tema suguvõsal jätkub piisavalt arukust ja mõistlikkust arusaamaks, et nii väikest last ei ole hea hakata nö solgutama. Pakkusin välja et kui laps kasvab siis võime rakendada seda 50/50 õigust, senikaua võiks ta igal ajal käia beebit vaatamas, mina takistusi ei teeks. Olen seisukohal et esimesel eluaastal võiks laps ikka rohkem emaga koos elada kui isaga. Kahetsen et kirjutasin tookord sellele paberile alla,.. küsimus siis selline, kas mul on võimalus uuesti suhtlemiskorra määramiseks pöörduda kohtusse et nõuda täielikku hooldusõigust endale või olen sellele dokumendile allkirja andmisega juba endale "karuteene" teinud?
Tere! Lihtkirjaliku kokkuleppe sõlmimine suhtlemiskorra osas ei võta Teilt õigust pöörduda kohtusse ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudega. Samas peab märkima, et pelgalt asjaolu, et vanemad elavad eraldi, ei anna piisavat alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Pigem oleks perspektiivikas taoleda kohtult otsustusõiguse üleandmist lapse elukoha määramise osas. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere! Sooviksin teada saada, et kuidas lahendada selline olukord, kui laps elab praegu minu endise elukaaslase juures ja me jagame lapsega seotud kulud pooleks. Aga nüüd, kui ma keeldusin trenni raha täies ulatuses kinni maksmast, hakkas ta ajama mingit elatise juttu. Aga mina ise ei sooviks, et laps käiks peale lasteaeda õhtuti hilja trennis, sest ta tuleb minu juurde ja on pidevalt vigastatud: kord oli jalg välja väänatud ja seekord kui tuli, oli tema väitel tal lihase rebend. Oli ka juhtum, kui laps tuli minu juurde sinise silmaga, aga väidetavalt olevat juhtunud lasteaias. Ja kuidas on võimalik määrata lapse elukoht, kui ema ei saa lapse kasvatamisega hakkama? Ja laps ei räägi viimasel ajal, mis tal teises kodus ema juures toimub. Sooviks saada nõu P.
Tere! Kui soovite ja peate põhjendatuks, et lapse elukoht on Teie juures, tuleb kohtult taotleda otsustusõiguse üleandmist lapse elukoha kindlaksmääramiseks (eeldusel, et lapse emaga kohtuväliselt kokku leppida ei õnnestu). Samuti on kohtult võimalik taotleda otsustusõigust lapse trennivaliku osas, kui lapse emaga nimetatud küsimuses kokkuleppele võimalik jõuda ei ole ja tema poolt valitud trenn ei ole kooskõlas lapse huvidega. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere, Mis vanusest loeb lapse arvamus elukoha suhtes? Lapseisa otsustas, et tütar hakkab elama tema ja ta abikaasaga. Nüüd laps elanud seal paar nädalat ja mu 5 aastane tütar räägib mulle, et tahab minuga elada. Ma muidugi väga tahaks teda endaga elama aga lapseisa on selle vastu...
Tere! Kõikides last puudutavates küsimustes tuleb otsus langetada lapse huvidest lähtuvalt, sh otsus lapse elukoha osas. Seega, kui Teie juures on lapse huvid rohkem tagatud, kui isa juures ja lapse kindel soov on elada Teie juures, oleks põhjendatud, et lapse alaline elukoht on Teie juures. Kui algatada vastav kohtumenetlus, selgitatakse lapse soov elukoha osas välja läbi lastekaitsetöötajate, kes lapsega vestlevad (kohtusse last ei kutsuta). Kui laps avaldab kindlat soovi elada ühe vanema juures ja lapse vanus võimaldab eeldada tema otsuse iseseisvust, märgib lastekaitsetöötaja kindlasti seda oma kohtule esitatavas arvamuses. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere, jäin üheöösuhtest rasedaks, mees lubas toetada, seega otsustasin lapse alles jätta, sest oma tegude eest peab vastutama. Laps on hetkel 9 kuune, mees on selle 9 kuu jooksul saatnud ainult 45 eurot, ta pole isegi külas käinud. Laps on minu nimel. Kas saaksin mehele alimendid peale panna, kui tõestaksin DNA-testiga, et tema on lapse isa? Mida tegema peaksin?
Tere! Lapse ülalpidamiseks saate elatist nõuda vaid mehelt, kes on lapse isana sünnitunnistusele märgitud. Ilmselt ei ole lapse isa nõus isadust omaks võtma (kohtuväliselt), seega tuleb Teil tõepoolest taotleda kohtult elatise väljamõistmiseks isaduse tuvastamist. Isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks peate kohtule esitama vastava hagiavalduse ja tasuma sellelt riigilõivu. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere! Olen väga raskes olukorras ja ei tea, kuidas toimida. Minu poeg on praegu 10 aastane ja ta ei ole oma isa näinud seitse aastat. Kui meie perekond veel koos oli, käitus isa väga ebaadekvaatselt. Lapsel oli isa tõttu suur stress - ta märgas näiteks regulaarselt voodit ja nägi halbu unenägusid. Isa oli nii minu kui ka lapse vastu vägivaldne moraalses ja ka füüsilises mõistes. Enne lahkuminekut toimusid sündmused, mis sööbisid väga valusalt lapse mällu- isa lõi teda, keeras teda ninast nii, et nina oli mitu päeva punane ja tekitas talle sinikaid. Ükskord lõi ta teda nii täiest jõust, et see võttis väikesel hinge kinni ja alles siis tuli nutt. Lapse isa ei lubanud last meie juurde voodisse kui laps kartis üksi magada ja kui poeg haigeks jäi ja öösel nuttis, lubas ta poisi vastu seina visata ja karjus ta peale kohutavalt kui poiss mingi kapi ümber ajas. Siis umbes kuu aega hiljem helistas mulle lapse isa ja lõpetas meie suhte. Just sel ajal lõi pojal välja astma ja krupihood öösiti. Lapse isa ei vastanud telefonile enam kunagi kuni väsisin helistamast. Raha ta ei saatnud. Tunnistan ausalt, et ma ei oleks ise seda suhet veel ise lõpetanud, kuna olin mehest eelkõige majanduslikult sõltuv ja kartsin jääda lapsega nälga. Pidin jätma pooleli kooli ja läksin tööle. Aastate jooksul on isale kogunenud üle 5000 eurone elatisevõlg - nõudsin väja ametliku elatise, mida ta on maksnud kaootiliselt. Elan soomes üle aasta - olen siin järje peale saanud - mul on tore elukaaslane ja püsiv töö. Soovin tuua lapse sel aastal Soome - siiani on ta olnud minu emaga Eestis, aga laps tahab minu juurde ja ka mina tunnen temast puudust ja soovin, et ta saaks elada minu - oma ema juures.Ma ei taha kõlada kibestunult, aga mulle tundub, et isadele - neile, kes on oma pere juurest minema kõndinud teadmata suunas, on antud teenimatult suured õigused. Nüüd vajan mina luba isikult, kes mind ja mu last füüsiliselt väärkohtles, et tuua oma laps Soome elama. Minu laps ei taha oma isa näha. Ta kardab teda ja ta ütles mulle, et ta teeks kõik, et mitte seda inimest enam näha. Mina omalt poolt olen käitunud eetiliselt - ütlesin lapsele, et kui ta soovib oma isa näha, siis mina teda ei takista. Samuti ei ole ma oma last negatiivselt tema isa suhtes mõjutanud - seda ei ole vaja olnudki, sest lapse isa teod on rääkinud enda eest. Surusin alla oma hirmu ja sain lapse isaga kokku. Palusin teda, et ta tuleks Pärnusse notari juurde ja annaks allkirja, et lubada laps Soome elama. Seletasin talle, et laps ei soovi teda näha ja kardab teda -et sel põhjusel ei saa me kõik koos minna Soomes maistraatti, et seda asja korda ajada. Seal on vajalik ka lapse juuresolek. Lapse isa lubas notari juurde tulla. Paar päeva tagasi sain lapse isalt väga arrogantse kirja, kus ta teatas, et Pärnusse sõitmine on absurdne - isegi ka Tallinnasse, et temal ei ole selle jaoks raha ja et mina ei tohiks lasta otsustada väikesel posil selle üle, kes kuhu sõidab. Ta kirjutas, et ta on nõus tulema Soomes maistraatti ja andma allkirjalise loa. Et kui mina ja laps tahame koos olla, siis oleme selleks sunnitud, et laps peab temaga kohtuma. Kas ma pean nüüd tõesti hakkama oma last sundima kohtuma inimesega, kes on talle nii palju halba teinud? Ma tunnen, et ma olen teinud kõik nii õigesti kui võimalik. Ma pakkusin isegi lapse isale välja, et loobun notariaalselt elatisevõlast, kui ta on nõus asju ajama, minnes kompromissile. Nüüd. suheldes selle inimesega ja saades aru, et tal puudub igasugune empaatiavõime oma lapse suhtes, soovin taotleda ainuhooldusõigust. Küsin, kas ülaltoodud põhjused on piisav alus selle sammu tegemiseks. Olen omalt poolt andnud parima, aga lapse isa käitub väga ebakindlalt - väljakutsuv toon, hoolimatus, lubaduste murdmine, valetamine. Ka elatise mittemaksmine näitab samuti seda, et tema peale ei saa kindel olla. Sooviksin ka teada, et kui lapse isa ja mina elame Soomes ja laps on veel Eestis, kus peaksin esitama avalduse ainuhooldusõiguse saamiseks? Kas peaksin esitama ka Soome või Eesti politseile süüdistuse, et ta ei maksa korralikult elatist - raha pole antud juhul minu jaoks esmatähtis - seda näitab ka fakt, et oleksin elatiserahast loobunud, ent kas see aitaks kuidagi kaasa olukorra lahenemisele - protsessi kiirendamisele näiteks? Kas oleks võimalik nii mõjuvatel põhjustel kui lapse hirm oma ema ees seda protsessi kui niisugust, kiirendada, et laps saaks sellel aastal Soome tulla ja oma perekonnaga koos olla?
Tere! Kui soovite taotleda lapse ainuhooldusõigust ehk hooldusõiguse Teile täielikku üleandmist, peate esitama vastava avalduse Eesti kohtusse - üldreeglina loetakse pädevaks selle riigi kohust, kus asub lapse alaline elukoht. Iseasi, kas kohus peab põhjendatuks hooldusõiguse täielikku üleandmist, sest selleks peavad esinema väga kaalukad põhjused. Pigem soovitan Teil kohtult taotleda otsustusõigust lapse elukoha määramiseks, mille rahuldamisel on Teil õigus otsustada lapse elu- ja viibimiskoht. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere Hanna! Minul mure järgmine : mul on tunne, et minu vennale( 20a.) tehakse seadustega ülekohut. Nimelt ta elas( 2a) elueast peale Lastekülas/Kodus ja hiljem peale põhikooli Noortekodus. Ema suri meil kui ta oli 2 aastane. Siis määrati tema kontole toitjakaotuspension, mis aastatega kogunes suureks summaks. Kutsekoolist võttis ta veel Noortekodus elades akadeemilise puhkuse, sest tal tekkis esimene armastus ja kooliasjad jäid tegemata. Siis sellepeale visati ta noortrkodust välja- oma tüdrukuga ta enam koos polnud, ja siis helistas Lasteküla direktor minule kui tema õele, et mina kui tema õde peaksin teda enda juurde elama võtma , sest neil tema jaoks kohta seal enam pole, et ta nii vana juba 19a ja koolist akadeemilistpuhkust ei arvesta kooliskäimiseks, sest siis neil pole tema eest pearaha, mille eest teda ülal pidada. Nüüd minu vend elabki minu juures, sest tal pole kuhugi minna, talle pakuti ühte kohalikku külakesse, kus peamiselt venerahvus ja endaga mittetoimetulev rahvas elab ühiselamutuppa voodikohta. Ta keeldus. Siis elas ta minu juures mitu kuud ja meil tekkisd lahkhelid ja ta kolis sinna voodikohale. Seal ta sai esimesel õhtul kui süüa ostma läks korraliku keretäie suvaliste kohalike käest peamiselt näopiirkonda, teisel õhtul käis ta väljas ja sealsamas ühiselamus kõrvalttoast astuti välja ja löödi ta ninaluu puruks. Viidi haiglasse. Siis ta ei julgenud sinna enam minna, noortekodu kasvataja ütleb: ise süüdi, mis kolab koridoris, õues istugu toas. Ja nüüd on ta minu ja minu perejuures tagasi- minul on kolm last ja abikaasa, meil on väike korter. Vend võttis pangakontoväljavõtte, et näha toitjakaotuspensoini rahalist seisu. Ta tahaks omale korter osta. Ja see raha oli enne ta 18 a saamist noortekodutöötajate poolt kantud elukindlustusse, ja lihtsalt väljavõetud. Kui küsima läks siis öeldi kõik noored on kulutanud oma raha ära ja enam seda me lihtsalt ei anna. Korteri pead võtma pangalaenuga Tallinnasse ja koos meiega valima ja meie maksame otse jmüüale raha. Ja kui õe juures elada ei saa siis anname sulle sinu rahast otse maaklerile korteri üürimiseks raha ühekordselt sissemaksuks. Mina oma venda näen ja tean, pank ei pruugi tema le laenu andagi tal on nii pisike sissetulek, ja alatihti vahetab ta töökohti. Kuidas saab laenukohustust siis ta võtta? Üürida korter siis teadmata ajaks? Või jääbki ta meile elama?Öelge palun, kas neil on sellistel tingimustel tema raha kinni hoida? Kas ta ei tohi ise üldse otsustada, millist, kuhu ta omale kodu soovib osta?Nõutu õde, palun andke mulle nõu, kuidas peaksin toimima selles olukorras.
Tere! Iseenesest ei tohi keegi teisele isikule kuuluvat raha kinni hoida, sh ei tohiks ka lastekodu töötajad keelduda Teie vennale kogunenud toitjakaotuspensioni mitte andmast. Samuti ei ole lastekodu töötajatel õigust ostsustada selle üle, millise korteri Teie vend endale osta/üürida soovib. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere. Kui kiirmenetlusena on lapse isalt nõutud välja alimendid 145 eur/kuus, see info on läinud ka tema tööandjale, siis kuhu pöörduda kui tööandja seda maksekäsku ignoreerib? Kuna ta on sisuliselt iseenda tööandja (OÜ) ja ise endale palka maksab, siis ta lihtsalt ei maksa - kas pöörduda nt Maksuametisse, et firma eirab talle pandud kohustust? Ette tänades
Tere! Järeldan Teie jutust, et täitemenetlust elatise kättesaamiseks alustatud ei ole. Kui pöördute kohtutäituri poole ja algatate lapse isa suhtes täitemenetluse, esitab kohtutäitur tööandjale arestimisakti, millega kohustab tööandjat võlgniku palgast kinnipidamisi teostama. Kui tööandja seda eirab, võib kohtutäitur teha tööandjale trahvihoiatuse. Seega soovitan Teil kiiremas korras pöörduda kohtutäituri poole. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere.Elasin naisega koos 7 aastat.Nüüd juba 1.5a lahus.Meil on kaks last,5 ja 7 aastased.Kuna laste ema leidis,et Eestis on kõik halb ja inimesed nõmedad,siis kolis oma elu Soome.Üle aasta kasvatasin kahte last üksi.Lasterahad tulid Soomest(ca 200 eur),millest meie saime pool,teine pool läks ema uue elu tarbeks.Kui oli aasta ära olnud,tahtis lapsi soome viia,sest seal on üksikemal head toetused.Nüüd käib väiksem laps juba 4.kuud soome lasteaias.Teine laps käib eesti koolis.Ema tahab teist last ka soome,sest kahe lapsega on toetused suuremad.Algul oli seal üksikemana,kuid süües kasvab isu ja nüüd teatas mulle,et HAKKAS vallasemaks!Tal on soomes sugulased,kes teda nõustavad.Kogu ta uus elu ongi vist toetuste peale üles ehitatud.Me ei ole olnud abielus,pole olnud ühte sissekirjutust,ka praegu mul ja lapsel erinev(sealt vist mõte liikuma hakkas).Minu allkirjad tegi ise.Teine laps tahab ka ema juurde elama minna.Kui mõlemad lapsed seal,Soome riik maksab välja kõikvõimalikud toetused,kas tullakse neid toetusi minu käest tagasi nõudma,kui ema alimendi nõuet ei esita?Võib seda lubada ka selleks,et teine laps Soome saada.Nõus,et lapsed võiks emaga kasvada,aga kas mulle tähendab see alimente Soome hinnakirja järgi?Kas on mingi koht,kus oma mure ära rääkida ja natuke tarkust saada?Jään vastust ootama.Tiit.
Tere! Kui lapsed asuvad emaga Soome elama, milleks on vaja Teie eelnevat nõusolekut, siis on laste emal tõepoolest õigus nõuda Teilt elatist. Elatise suurus oleneb eeskätt laste vajadustest, mingisugust "Soome hinnakirja" iseenesest olemas ei ole, mis konkreetse elatise suuruse määrab. Kui laste ema on saanud alusetult toetusi, vastutab nende tagasimaksmise eest ikkagi tema - alusetult väljamakstud toetusi nõutakse tagasi isikult, kes neid on saanud. Konkreetsema õigusnõu saamiseks soovitan Teil pöörduda antud valdkonna spetsialisti poole, kelleks on antud juhul perekonnaõigusega tegelev jurist/advokaat. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere, Olen 42aastane naine, kes on elanud 17 aastat vabaabielus mehega, kellel on kogu selle aja jooksul olnud probleeme alkoholi ja vägivaldsusega. Meil on 14aastane tütar, kes ei ole päevagi oma elus saanud elada turvalises normaalses koduses õhkkonnas. Viimased kaheksa aastat olen avaldanud soovi lahku minna, et lapse kooliaeg mööduks teisiti, kuid asjata (minu elamispinna müügist saadud raha läks mehele kuuluva maja ehituseks, paraku enne lahkumineku otsust) . Lapse isa pole lapse kasvatamises kunagi osalenud, va. mõned rahalised panused. Ühesõnaga näeb meie perekond välja selline, et mina ja tütar moodustame sellest ühe osa oma rõõmude ja muredega ning lapse isa oma nautleva elustiiliga teise osa. Nüüd aga avanes mul võimalus lahkuda ja kolida nn. "ühisest kodust" välja. Paraku tahab tütar jääda oma koju (justnimelt koju, mitte isa juurde), sest kodust on kool lähemal. Mulle teeb aga väga muret tema edasine elu. Ta on väga probleemne teismeline, kindlasti on selles suur osa ebaturvalisel kasvukeskkonnal, ning ta näeb hetkel minu lahkumises suurt vabadust teha, mida hing ihkab. Kuna isa ei tunne tema elu ega tegemiste vastu mingit huvi, siis ei saa tütrel olema ka mingeid piire ega kontrolli. Seega lõpuks minu küsimus: kas ma saaksin nii suurele lapsele taotleda ainuhooldust, et ta elaks kuni täisealiseks saamiseni minu juures ning isalt võtta igasugused õigused lapse kasvatamises. Põhjus selleks ei ole ainult isa hoolimatus, vaid ka see, et lapse poolehoidu saada, lubab ta talle kõike, mida üks teismeline tahab. Nt. on probleeme olnud sõpradega alkoholi tarbimisel maakodus, kuhu isa neid järelvalveta pidevalt lubab. Ette tänades, Margit
Tere! Teil on õigus taotleda kohtult lapse elukoha otsustusõigust, kui soovite, et laps elaks Teiega. Samas peate arvestama sellega, et lapselt küsitakse kohtumenetluses kindlasti tema arvamust elukoha osas ja sellises vanuses lapse puhul võib see saada määravaks - kui laps avaldab kindlat arvamust, et soovib elada isaga, ei pruugita Teie avaldust rahuldada. Kui suudate kohtule tõendada, et isa juures on ei ole lapsel turvaline ega positiivne elukeskkond, võib kohus anda Teile otsustusõiguse tütre elukoha määramise osas, kuid isalt hooldusõiguse täielik äravõtmine praeguste asjaolude alusel perspektiivikas ei tundu - tegemist on väga äärmusliku abinõuga. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere! On tekkinud selline küsimus, et kas mul 21a. naisel on õigus ja võimalus võtta ära enda bioloogiliselt emalt emaõigused. Seoses sellega et ta ei ole mind kunagi kasvatanud ega enda poolseid kohustusi täitnud?
Tere! Hooldusõiguse äravõtmine ei ole vajalik, sest Teiega seotud asju (kasvatus, elukoht jms) ema enam otsustada nagunii ei saa - olete täisealine. Kui ema ei ole Teid kunagi kasvatanud ega rahaliselt toetanud, ei pruugi ka Teil sisuliselt olla kohustust teda tulevikus vajadusel ülalpidada. Eeldan, et selle mõttega on ka käesolev küsimus esitatud. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Mul on kysimus ainhooldus öigusest. Mina ise elan Soomest isast ei tea ma midagi kohtu kaudu on mul elatusrahad rahuldatud .no ei ta maksa ega hakka ka töötu kodutu. Ainult mu laps ei saa isikukoodi pluss ei saa sissekirjutust .Kas oleks kuidagi kiiremini asja ajada lapse huvides.
Tere! Selleks, et taotleda lapse ainuhooldusõigust, peate kohtule esitama vastava taotluse. Kui Teie ja lapse alaline elukoht on Soomes, võite vastava avalduse esitada Soome kohtusse. Kohtumenetluse kiirus oleneb paljudest asjaoludest, nt sellest, kui kiiresti õnnestub dokumendid teisele poolele kätte toimetada, seega konkreetset aega kohtulahendi saamiseni ette prognoosida ei ole võimalik. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
TERE! Küsimus selline,kas minul on mingisugune õigus üldse mehe varale,mis on ta enne meie abiellumist soetanud.nt korter,mis on ka tema eelmise elukaaslasega kaasomandis?või kuulub see korter ikka ainult temale ja ta eelmisele naisele,kuigi nad pole abielus olnud?meil abielludes tehtud ühisvaraleping.mehel on laenuga võetud korter ja ise on seda maksnud ja maksab siiani,eelmine elukaasalne pole juba 5a temaga koos elanud?tänan
Tere! Vastus Teie küsimusele oleneb suuresti sellest, millise sisuga on abieluvaraleping. Kui abieluvaralepinguga on Teie ja abikaasa ühisvara hulka määratud ka muidu abikaasa lahusvaraks olev vara (nt kõnealune korter), siis on abielu lahutamisel õigus nõuda selle jagamist. Kui abieluvaraleping ei ole sellise sisuga, siis ilmselt Teil abikaasa lahusvarale mingisugust õigust ei ole. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere. Mul on viis last, elatisraha lapse isa ei maksa, kohtutäiturile asi üle antud, aga laste isa tööl välismaal ja võib isegi raha minna teisele arvele. Küsin, kas sellisel juhul ei olegi midagi teha?
Tere! Antud juhul Eesti kohtutäitur Teid kuidagi aidata ei saa, sest Eesti kohtutäitur ei saa välisriigis elatisraha sissenõudmiseks täitetoiminguid teha. Elatisraha kättesaamiseks välisriigist tuleb taotleda kohtuotsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist - täpsema informatsiooni saamiseks pöörduge Justiitsministeeriumi poole. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere. Selline mure. Elukaaslasel on eelmisest kooselust 3 last, kelle ellu ta ei kuulu, kuna ei saa laste emaga hästi läbi. Nüüd kui mees esimest korda peale lahkuminekut on uue naise leidnud, me elame täitsa koos, on hakanud laste ema pommitama nõudmistega. Mu elukaaslane maksab korralikult kohtu poolt määratud alimente, hea tahte eesmärgil on vahest isegi rohkem andnud kui väga on midagi olnud lastel vaja. Aga nüüd lasteema nõuab veel et mu elukaaslane hakkaks üldse kõiki lastega seotud kulutusi maksma kuna ta ei tegele nendega ja ähvardab kohtuga. Kas tal on õigus midagi veel lisaks kohtukaudu nõudma hakata, ta väidab et kohtukaudu saab sundida lastega tegelema ja seda on ta ka ähvardanud, meie oleme nüüd mures kuna ei teagi mida teha, kas peab kartma midagi või ei. Ette tänades, Evelin
Tere! Laste isal lasub seadusest tulenevalt nii õigus kui ka kohustus oma lastega suhelda ja kui ta seda vabatahtlikult ei tee, võib laste ema seda põhimõtteliselt nõuda küll, esitades avalduse isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Elatisraha suurendamiseks on alust siis, kui lapse/laste vajadused on suurenenud. Kui vanemad elatise suurendamises omavahel kokkuleppele ei saa, on elatist saaval vanemal tõepoolest õigus vastava nõudega kohtu poole pöörduda, kuid see eeldab, et laste suurenenud kulusid on võimalik ka tõendada. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere.Minul suur mure,elasin koos meheg umbes 5 aastat,meil on ühine laps,koos me enam ei ela,kuid meil on eelmine kevad soetatud pangalaenuga maja,mis on minu nimel,mees on taotleja ja mina kaastaotleja,kuid nüüd ta tahab ära võtta mult last ja kodu,millest kummagist ei soovi loobuda,ise käin tööl,lapsel on hea ja turvaline elada,aga isaga on sellised lood,et ta pisut nagu keeras ära,hakkas ähvardama vaimselt ja seda ikka tugevalt,manipuleerib ja üritas teha pidevalt enesetappe,käis ka eelmine suvi psühiaatria kliinikus,ta sööb siiamaani neid antitepresante ja minevikkus on kohtulikult karistataud,ja kasutab ta absoluutselt kõike manipulatsiooni vahendeid,küll maksab kohtus kellegile jne..igatahes on suur terror käinud juba 7 kuud ja ta väidab mulle nii et tema advogaat ütles talle ka niiet, ma sain maja,auto ja aknad,et nagu mida ma veel tahan,ei pea ta enam midagi maksma ega mitte essugi,absurd ju ja muidugi raha keeldub ta ka sellest kuust alates maksta.ja ma talle ütlesin veel et ärgu maksgu,saan ise hakkama kui vaja,kuna ta ka väidab et tal on rohkem nutsu kui mul sest ma olevat vallavaene,kuna ma teenin miinimum palka..ühesõnaga küsimus siis selline kui suur on reaalselt sellisel isal võimalus laps endale kohtus saada,sest sellega ta mind koguaeg ähvardab et tema näeb varsti last rohkem kui mina,ma olen nagu suht suluseisus ja tea mida teha,olen käinud isegi ohvriabis abi saamas,korra ei saanud isegi tema käest enam last kätte,andsin ilusti lapse isale ja tagasi enam ei saanud,lubas lapse välismaale viia ja väitis et tal mu algkirjad ja mis kõik veel,tõime lapse öösel salaja ära,kui isa purjus oli ja alkoholi tarbib ka palju ja see on nagu kosmaar,elada ei lasta,ja närvid sööb seest see mees mul ja ka kardan teda,võtsin selle pärast ka omale koera et julgeks öösel magada...ühesõnaga suur õudusunenägu ja millel ei paista otsa ega äärt,ei tea mis teha või siis kuhu pöörduda :(
Tere! Kui laps on peale lahkuminekut siiani elanud Teie juures, on vaja üsnagi kaalukaid põhjuseid, mis põhjendaks lapse elukoha muutmist. Seega, kui lapse isa pöördub lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmise nõudega kohtu poole, tuleks tal kohtule tõendada, et lapse huvid ei ole Teie juures tagatud, kuid tema suudaks lapsele pakkuda igakülgset heaolu. Ilmselt on seda üsna keeruline teha. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere, Seoses sugulase pere juurdekasvuga tekkis mul intrigeeriv küsimus. Mis juhtb, kui vanemad mingi põhjusel oma võsukesele ei saa, ei suuda või ei taha nime panna. Kas sellisel juhul pannakse lapsele vanema nimi ja lõppu "juunior" või valib nime omavalitsus? Ja mis saab juhul, kui kellegi teise valitud nimi vanematele ei meeldi? Mis saab juhul, kui vanemad soovivad, et laps saaks täisealiseks saades ise oma eesnime valida?
Tere! Nimeseaduse § 8 lõige 3 sätestab, et lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel ja kui vanemad kokkuleppele ei jõua, otsustab eestkosteasutus, milline eesnimi lapsele antakse. Kui lapse vanemad on abielus, antakse lapsele vanemate perekonnanimi. Kui lapse vanemad ei ole abielus, antakse lapsele vanemate kokkuleppel emma-kumma vanema perekonnanimi - jällegi, kui kokkuleppele ei saada, otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse. Parimate soovidega, Hanna Kivirand
Tere, Kasvatan last üksinda,lapse isa maksab iga kuu ainult pool EV seaduse järgi ettenähtud alimentidest.Last külastab ja vötab enda juurde vaid siis kui temale ja tema uuele abikaasale sobib.Nüüd kui olen hakanud asju korraldama, et kolime eestist lapsega ära-siis tean,selleks et last endaga kaasa saaksin vötta , pean saama lapse isalt notarialse kinnituse - temapoolse nöusolekuga. Siis minu küsimused oleks järgmised- Kas lapse isa saab keelduda ja ei anna nöusolekut? Kui saame omavahelisele kokkuleppele kohtuväliselt- kuidas isa saab lapsega suhelda ja kokku saada ,siis kas ja kui tihti seaduse järgi, mina(lapse ema) pean ise last Eesti tooma isa juurde? Tänan.
Tere! Lapse isa saab keelduda nõusoleku andmisest - sellisel juhul on Teil võimalik pöörduda kohtu poole lapse viibimiskoha otsustusõiguse saamiseks. Kui kohus Teie nõude rahuldab, et Teil õigus lapsega välisriiki elama asuda lapse isa nõusolekuta. Lapsega suhtlemise kord sõltub täielikult vanemate kokkuleppest, seadus selle tihedust ega ka nö logistilisi küsimusi kuidagi ei reguleeri. Kui vanemad elavad erinevates riikides, oleks ilmselt mõistlik jagada lapse transportimiskulud vanemate vahel võrdselt. Parimate soovidega, Hanna Kivirand

Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Viimased uudised
XXVI laulu- ja XIX tantsupidu
Horoskoop
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
POSTIMEES.ee
Elu24
E24
Sport
TallinnCity
Naine
Tarbija24
Välisuudised
Arvamus
Kultuur
VIIMASED GALERIID
Arhiiv
Sünnipäev täna - 23. aprill

Palju õnne!

Jüri Vlassov

66

Jüri Vlassov

näitleja

Erik Ruus, 52

näitleja

Tarmo Noop, 46

tööstusjuht

Valdo Praust, 44

IT spetsialist

Allan Kress, 42

lavastaja

Juss Laansoo, 31

mootorrattasportlane