Inimestel on sisemine ja välimine motivatsioon ning kõik meie tegevustega seotud küsimused taanduvad motivatsioonile, vahendab Alkeemia.ee
Tee vahet sisemisel ja välisel motivatsioonil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Motivatsioonil on väga üldiselt öeldes kaks suunda – sisemine ja väline ning motivatsioon on vastavalt kas kaasatõmbav või taganttõukav.
Sisemine motivatsioon tekitab südames lause: «ma ise tahan seda teha» ning motivatsiooniküsimust tavaliselt ei tekigi. Me teeme, me toimetame ja askeldame ning lihtsalt sellepärast, et me tahame neid asju teha. Seesmine motivatsioon ei küsi tasu, töö ise on parimaks tasuks. Tegevuseks võib olla sportimine, sõprade ja perega suhtlemine, söögi valmistamine, ka mõni tööülesanne.
Välime motivatsioon tekitab südames aga lause: «Ma pean seda tegema». Too lause juba reedab, et tegemist ei ole meie sisemise sooviga, vaid mingil muul põhjusel tegemist vajava asjaga. Väliseks faktoriks võivad olla töökohustused, raha, edevus, antud lubadused jne.
Pikas plaanis võib öelda, et vaid sisemine motivatsioon on õige tee. Vaid siis, kui me teeme oma tegevusi vabast tahtest ja loovalt, on meie tegevus iseenesest arenev ja tulemuslik. Vaid siis avaneb meie ees üha uusi ja uusi teid ning me näeme uusi lahendusi.
Kui sa parasjagu ei tea, miks sa midagi teed – on see sisemine või väline motivatsioon -, siis esitagi endale see küsimus: miks ma seda tegevust teen? Vastavalt sellele, kas vastuseks on sisemine soov või väline sundlus, saadki panna motivatsiooni liigi paika.
Võib ju küsida, et miks on üldse vaja teada, millise motivatsiooniga ma asju teen? Vastus on tegelikult lihtne: et ennetada endale võetud või antud ülesannete mittetäitmist, stressi ja läbipõlemist. Mõtle hoolikalt oma praegused tegevused läbi ja proovi tuua oma ellu võimaikult palju sisemise motivaatoriga tegevusi.