Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Karjäär

:

Miks on inimese tarkusel piirid?

Vaimsete võimete liigne suurenemine võib põhjustada probleeme, hoiatab värske uuring.

Inimesed näevad parema mälu, kõrgema intelligentsuse ja suurema tähelepanuvõime saavutamiseks kurja vaeva. Olemas on isegi akadeemilist võimekust parandavad ergutusvahendid, näiteks ritaliin (metüülfenidaat) või kofeiinitabletid, kirjutab Novaator.

Ajakirjas Current Directions in Psychological Science ilmunud värske uuring hoiatab aga, et inimese tarkusel on piirid ning mõtlemisvõime suurenemisega kaasnevad tõenäoliselt probleemid. Uuringu autorid otsisid inimese tarkuse piiratuse põhjuseid evolutsioonist.

Warwicki ülikooli teadlase ja uuringu autori Thomas Hillsi sõnul huvituvad paljud tajumisvõimet suurendavatest ainetest, kuid samas on põhjendatud küsimus, miks me juba ei ole targemad.

Kompromissid on evolutsioonilises arengus laialt levinud. Kahe ja poole meetri pikkuseks kasvada oleks ehk isegi tore ja kasulik, kuid inimeste südamed ei tuleks vere nii kõrgele pumpamisega toime.

Sarnaselt inimese füüsilistele omadustele piire seadvatele evolutsioonilistele kompromissidele on loodus Hillsi sõnul piirangud seadnud ka intelligentsuse arengule. Näiteks arvatakse, et vastsündinu aju suurust piirab muuhulgas ema vaagnaluu suurus - tõenäoliselt lõppeks suurema aju korral rohkem sünnitusi surmaga ning teisalt muutuks koos vaagnaluu olulise muutumisega ka inimese kehahoiak ja liikumisviis.

Psühhostimulandid nagu ritaliin ja amfetamiin põhjustavad erksust ja kõrgendatud tähelepanuvõimet. Samas on neist sageli abi ainult algselt madala võimekusega inimestel, normaalse tähelepanuvõimega inimestel võivad need tähelepanuvõimet isegi vähendada. See viitab, et looduse poolt on inimese tähelepanuvõimele seatud teatud piirid.

«See kõlab loogiliselt näiteks auto juhtimise puhul, mis on keskendumist nõudev tegevus, kus tuleb pöörata tähelepanu õigetele asjadele. Kui tähelepanu on keskendatud sõiduki armatuurlauale või raadiokanalite vahetamisele, võib tekkida ohtlik olukord,» selgitas Hills.

Ka parem mälu võib tunduda ihaldusväärne, kuid liiga erksate mälestustega inimeste elu on keeruline. «Mälu on kahe teraga mõõk,» hoiatas Hills. Näiteks traumajärgse stressihäire puhul ei suuda inimene lõpetada kohutavate hetkede meenutamist. «Kui inimesega midagi halba juhtub, siis soovib ta selle unustada, et eluga edasi minna.»

Isegi üldise intelligentsuse suurenemine võib põhjustada probleeme. Hills viitab oma töös Aškinazi juutide uuringule, mille kohaselt Kesk-Euroopa juutide keskmine IQ on teiste eurooplaste omast palju kõrgem. Põhjuseks on ilmselt viimase 2000 aasta jooksul intelligentsuse põhjal toimunud looduslik valik.

Samal ajal kimbutasid Aškinazi juute aga pärilikud haigused, näiteks närvisüsteemi mõjutav Tay-Sachsi tõbi. Võimalik, et võimsama ajuga kaasnes ka suurem haigestumine.

Arvestades kõigi inimeste mõtlemisvõime suurenemisega kaasnevate probleemidega, on Hillsi sõnul ülimõistuse tekkimine ebatõenäoline. «Kui inimesel on täita mingi konkreetne ülesanne, mis nõuab paremat mälu või kiiremat mõtlemist või midagi muud, siis võib selle ülesande täitmiseks vajaliku võimekuse saavutamiseks ergutusvahendist isegi kasu olla. Vale on aga arvata, et nii saab suurendada inimese vaimset võimekust laiemalt,» märkis Hills.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Viimased uudised
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
Tervis
Horoskoop
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
POSTIMEES.ee
Elu24
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
Tarbija24
Maailm
Arvamus
Kultuur
VIIMASED GALERIID
Arhiiv