Edukas naine: kriitika tuleb enamasti teistelt emadelt

Foto: SCANPIX

Tööalaselt edukas Kadri (33) on nüüdseks ühe lapse ema. Varem oli ta pühendunud tööle ja juba enne kolmekümnendat sünnipäeva pidi ta sageli vastama küsimusele, miks tal ei ole veel lapsi. 

Nüüd, väikse lapse emana ja tagasi tööpostil, avaldas ta arvamust, et kriitiliselt suhtuvad töötavasse emadesse kõige rohkem need naised, kes ise mugavusest kodus on ja suurt midagi ei tee.

«Pean mainima, et suhtumine karjääri tegevatesse emadesse on kaunis kriitiline,» rääkis Kadri. «Eriti teiste emade suhtumine,» lisas ta. «Minule otse pole keegi küll rongaemadust ette heitnud, küll aga olen kuulnud etteheiteid kolmandate isikute kaudu,» kurtis ta.

Väikse lapse ema selgitas: «Tihti on nii, et naised, kes istuvad lastega kodus, on sattunud nii-öelda mugavustsooni ja kritiseerivad siis töötavaid ja edukaid naisi lastekasvatuse teemadel, kuigi ise on masenduses oma üksluise ja ebahuvitava elu pärast.»

Kadri ise ei pea õigeks, et laste pärast peab loobuma tööalastest ambitsioonidest. «Ma tean ühte paljulapselist naist, kes on suurettevõtte tegevjuht, lapsed õpivad tal mööda maailma laiali. Teda mõistetakse väga hukka, kuigi tegelikult annab ta ju oma lastele võimaluse omandada väga mitmekülgne haridus ja elukogemused, mida vähesed saavad endale lubada.»

Ta põhjendas, miks kiidab naise valikuid eriti õigeks: «Ka selle tegevjuhist naise lapsed on väga head õpilased olnud ning edaspidises elus edukat karjääri teinud.»

Varem, kui Kadri oli veel keskendunud ainult tööle, ei tundnud ta enda sõnul suurt ühiskondlikku survet, et peaks hoopis lapsi saama ja koduseks jääma. «Mõned vanema generatsiooni esindajad olid küll uudishimulikud, et miks mul ikka veel elukaaslast ei ole. Ja kuna mul meest ei olnud, siis polnud ka imestada, et mul lapsi polnud,» selgitas ta.

Küll aga mainis ta, et tol ajal puutus ta kokku mitme mehega, kes üllatusid, kui said teada, et tal pole last. Naine nentis: «Nii mõnigi ei häbenenud küsida, et miks. Mida vanemaks ma sain, seda rohkem seda küsiti. Üldjuhul ma jätsin sellele küsimusele vastamata või ütlesin, et iga asi omal ajal või midagi muud üldist.»

Nüüd, taas tööl käies, peab naine jagama oma aega lapse, töö, mehe ja majapidamise vahel. «Mis puutub kodustesse töödesse, siis pean siiski mina kõik tööd ise ära tegema. Mehe toetus on minimaalne,» möönis Kadri.

«Tema elab ikka oma elu, aga see tuleneb tema lapsepõlvekodus ette näidatud elust,» selgitas ta. «Ta ei kujuta ettegi, et ta üldse peaks midagi kodus tegema, ta ei oskagi aidata.»

Naine tunnistas, et mõnikord on tal raske. «Lihtsalt väsimus on suur ja lained löövad üle pea kokku. Siis tuleb selgeks mõelda prioriteedid - mis on tähtis, et sinu ja sinu laste heaolu säiliks?»

Kadri meelest ei ole mõtet end liigselt vaevata tühiste probleemide pärast. «Kõike ei jõua ja ei ole vajagi. See, kui puhas minu esikupõrand on, ei muuda minu lapse heaolu paremaks või halvemaks,» avaldas ta arvamust.

«Lõpetuseks võin öelda, et mina elan oma elu mõttega - aeg on ressurss, mida meile kõigile on ühtemoodi jagatud. Arvestades seda, mis ma selle jooksul võrreldes enamiku naistega ära jõuan teha, jääb mulle enda üle vaid uhkust tunda ja oma eluga rahul olla,» tunnistas ta.