Helgi Toomsalu: seksiga võidakse kompenseerida hingelisi vajadusi

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Psühhiaater-seksuoloog Helgi Toomsalu sõnul kompenseerivad mõned inimesed seksiga oma hingelisi vajadusi, kuna ei oska muul moel luua emotsionaalset lähedust.

Sellises olukorras kasutatakse tema sõnul mõistet «asendusseks».

Kuna inimene kas kardab või ei oska luua toimivat lähedussuhet, siis seksi kaudu kompenseerib ta oma emotsionaalset ja lähedust vajavat külge. Seda esineb sageli just naiste seas, kes minevikus on ehk haiget saanud ja seetõttu piirduvad suhetes meestega vaid seksiga.

«Aga ka meestel on see variant olemas – neil on see pigem eneseteostuse vajadus. Seksuaalsus  võib olla ka enesetõestuslik väljund ja tihtipeale mehe keha ei nõuagi seksi, kuid mees siiski pingutab, et end tõestada.» Seksuoloogi sõnul võib kokkuvõtvalt öelda, et asendusseks on hingeliste vajaduste kompenseerimine.

Me kõik oleme erinevad

Millest sõltub aga see, kui palju seksi keegi meist vajab? Toomsalu sõnul on see äärmiselt individuaalne.

«Me oleme loodusest pärit ja looduses ju pole kaht täpselt ühesugust lille! Nii on ka seksuaalkihu ja -võimekusega, mistõttu on kõik inimesed erinevad,» selgitas ta.

Samuti on mees ja naine oma olemuselt väga erinevad, mistõttu ka nende seksuaalsed vajadused on erineva tasemega. «Ei tasu loota, et naised oleksid mehega võrdsed, mehed on ikka suurema seksiisuga kui naised. Siiski, täpselt nagu asjadekultuses, ei ole ka seksuaalses mõttes rohkem alati uhkem.»

Psühhiaater selgitas, et see, kellel on olnud rohkem partnereid või kelle seksuaalne tung on suurem, ei ole tingimata õnnelikum inimene kui väiksema partnerite arvuga inimene.

Seksuaalne kihk käib naistel lisaks naissuguhormoonidele ka meessuguhormoonide kaudu. Kuna viimaseid on naiste kehas mõistagi tunduvalt vähem kui meestel, siis on üldjuhul naiste vajadus seksi järele natuke väiksem.

«Seksiisu on just naistel ajaliselt muutuv, see pole kogu aeg ühesugune ning on sõltuv vajadustest, eluperioodist, vanusest ja paljust muust.»

Ühiskondlikke norme ei tasu taga ajada

Kuid kas seks ilma tunneteta on võimalik? «Kui sõna-sõnalt võtta, siis keha ju tunneb seksi iga oma meelega, kui see muidugi halvatud pole. Arvan, et siin on pigem mõeldud emotsionaalseid tundeid, mida võib tõepoolest mingil määral välja lülitada. Sel juhul jääbki puhtalt kehaline mõnu, just nagu näiteks massaži korral,» arvas seksuoloog.

Toomsalu sõnul ei peaks mingeid ühiskondlikke norme taga ajama – mis ühele on hea, see ei peagi teise jaoks normaalne tunduma. Oluline on, et inimene ise on oma vajaduste juures õnnelik.

«Ei tohi teiselt nõuda, et ta oleks meie koopia. Vähese seksuaalkihuga inimesel võib kiiresti tekkida alaväärsustunne, kui ta ei vasta ühiskondlikele normidele. Aga neile ei peagi vastama!» ütles seksuoloog ning rõhutas, et teiste arvamus ei ole oluline.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles