Ujumisliidu president ja poliitik Evelyn Sepp avaldas arvamust, et mõte riietada naissoost tippsportlasi kleitidesse ja seelikutesse on veider ning tal on seda raske mõista ja toetada.
Evelyn Sepp: kas järgmisena nõutakse, et naissportlase vorm oleks roosa ja tuttidega?
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
28. november 2011, 13:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas nimelt möödunud reedel, et viimasel ajal on spordiringkondades hakatud nõudma, et naissportlased kannaks pükste asemel seelikuid ja kleite - oleks ju kenam vaadata ning meelitaks ligi rohkem vaatajaid ja sponsoreid.
Kuid Evelyn Sepp pole sellega nõus. «Sport kui kultuuri väljund on demokraatlik nähtus, mis peaks inimesi ühendama ja mitte nende bioloogilisi erinevusi rõhutama ning erinevaid distsipliine kohati naeruväärseks ja kerglaseks muutma,» selgitas ta oma arvamust, lisades: «Liiatigi, kui see käib administratiivse sunni ja käsu korras.»
«Aeg on alati rõivamoode muutnud, seda ka spordiriietuse puhul. Siiski on need suundunud keha ja ala spetsiifikat sportlikus mõttes arendavas ning sooritust edendavas suunas, mitte aga vastupidi,» avaldas ta nördimust.
Evelyn Sepp meenutas, et mõned aastad tagasi hakkas tema silma riivama, kuidas rahvusvahelisi rahvusvaheliste tennisevõistluste teleülekandeid tehti. Eriti aga see, millised olid kaameranurgad. «Isegi küsimuse püstitus, et naistennisistid peaksid mängima tennist ainult seelikuga ja kaameranurgad on püsivalt saba alla suunatud, on masendav,» ütles ta.
Naise sõnul siis õnneks midagi ikkagi muutus ja kaamerad hakkasid keskenduma atleetidele kui isiksustele ning tema sõnul on see alale ainult juurde andnud.
Sepa arvates ei taha naised teha mitte «naiselikku» sporti, vaid sporti ja olla just sellel põhjusel tunnustatud ja imetletud. Ta lisas: «Ka naiste maadlusel on niigi spordivälises kontekstis veider kuulsus. Tuua see aga feminiinses plaanis võistlusareenile on lausa naeruväärne.»
«Võiks ju küsida, et miks siis ainult naissportlased? Miks mitte eraldada sooliselt valitsusliikmed, riigiettevõtete juhid ja teised töötajad - kooliõpetajad, haiglatöötajad - ükskõik millised teiste elualade esindajad?» küsis naine.
«Edasi on vaid samm suunas, kus keegi avastab, et naissportlaste vormid peaksid olema näiteks ka roosad ja tuttidega, et nad «armsamad» välja näeksid,» oletas Sepp. «Või et naiste jalgpall, näiteks, saaks rahvusvaheliselt müüa end kreemikoogikeste ja muu ninnu-nännuga,» lisas ta.
Evelyn Sepp lisas: «Seda ei saa muidugi välistada, aga ebaotstarbeka võistlusvormi sunniviisiline kehtestamine põhjendusel, et tegemist on naissportlastega, on ikka äärmiselt nihestatud mõte.»