Lähisuhtevägivallast pääsemise üheks võimaluseks on ka ajutise lähenemiskeelu taotlemine, kuid paraku pole sellest eriti abi siis, kui kannatanul pole ühiselt elamispinnalt kuhugi mujale kolida.
Ühine elamispind teeb lähenemiskeelu mõtte küsitavaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks võib prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel isikuvastase või alaealise vastu toime pandud kuriteos kahtlustataval või süüdistataval keelata kohtu määratud paikades viibimise, kohtu määratud isikutele lähenemise ja nendega suhtlemise.»
Nii ütleb ajutise lähenemiskeelu seadus, paragrahv 141. Ka Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Endla Ülviste tõi konverentsil «Kui naaber vägivallatseb» lähenemiskeelu üheks võimaluseks, kuidas end ohtliku kaaslase eest kaitsta.
Kuid ehkki lähenemiskeeld võib muuta kannatanu elu natuke rahulikumaks ja turvalisemaks, on sel ka mitmeid «agasid». «Üheks kõige sagedasemaks mureks on ühise kodu jagamine vägivallatsejaga, mis muudab lähenemiskeelu väga keeruliseks,» ütles Ülviste ning lisas, et kui kannatanul pole kuhugi mujale kolida, siis ei tule ka lähenemiskeelust naljalt midagi välja.
«Vahel ei ole inimestel kuhugi kolida, aga paljudel kordadel siiski on. Meenub juhus, kus Tallinna lähistel elas perekond ning koduse raske olukorra tõttu kolis naine oma pealinnas elava ema juurde.»
Lähenemiskeelde on mitmes vormis, mõni ei luba inimest 50, mõni aga 100 meetri raadiusse. «Kui need kaks inimest peavad koos kohtusaalis olema, siis rikutakse lähenemiskeeldu ju niikuinii,» sõnas prokurör.
Üldjuhul on ajutise lähenemiskeelu rikkumine seotud ka uue kuriteo toimepanemisega kannatanu suhtes. «Kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega,» ütles Ülviste.
Väljavõte statistikast
• Aastal 2010 on kohtutes tehtud 13 ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrust
• Aastal 2011 on kohtutes tehtud 12 ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrust