Lugeja kirjutab: meessõpradega suhtlemisel jääb õhku flirtiv alatoon

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Lugeja Annika (nimi muudetud) kirjutab meile oma kahest meessõbrast, kellega on läbitud ka «seksuaalse läbikäimise» etapp ning kellega ta saab enda sõnul nüüd vabalt suhelda ilma lähenemiskatseid kartmata.

Selleks, et inimeste vahel üldse sõprus saaks tekkida, on vaja omavahelist keemiat - sa lihtsalt tunned, et teise inimesega on hea koos olla olenemata hetkesituatsioonist.

Samasoolise inimesega sõber olles on selles mõttes ohutum, et kaob seksuaalne pinge ning suheldakse tõesti vaid sõpruse eesmärgil. Muidugi on ka siin sõpruse sügavusel piirid ning kõigiga ei saagi olla südamesõber elu lõpuni. Kuid mehe ja naise vaheline sõprus on hoopis teine teema.

Hakkasin enda sõpruskonna peale mõtlema ning selles mõttes sõbraks saan pidada vaid kahte meesterahvast. Need on inimesed, kes tõeliselt ka tunnevad mu käekäigu vastu huvi, kellele võin oma südant puistata ja kelle õlal võin nutta, ilma et peaksin kartma nendepoolseid lähenemiskatseid.

Ent siiski tajun, et omavahelisel suhtlemisel jääb pidevalt kõlama kergelt flirtiv alatoon. Praeguseks on mõlemad mehed mu elus endiselt olemas, küll pean neid erineval tasandil sõpradeks. Enda jaokski oleks hea meenutada ja lahti mõtestada, kuidas me siia jõudsime.

Sõber number ühega saime tuttavaks aastaid tagasi ööklubis, mina olin väga nooruke ja rumal sellel hetkel, tema on minust 6 aastat vanem. Tean, et hakkasin teda kohe ihaldama ning tahtsin, et meievaheline sõprus areneks millekski enamaks.

Tema oli küll toona suhtes, kuid nagu hiljem välja tuli, oli see suhe juba enne meie tutvust hukule määratud. Meievaheline klapp oli tegelikult uskumatu - kohati tundsin, et suhtlen meessoost endaga ning muidugi nautisime seetõttu eriti teineteise
seltskonda.

Kõik ilus kestis hetkeni, mil tunnistasin talle, et olen armunud, pärast mida ei suhelnud me kuid. Tegelikult olin ma kindel, et ei näe teda enam kunagi, sest tol hetkel sõprust ma temaga ei soovinud ja tema ei suutnud mulle suhet pakkuda.

Ometi otsis ta mind mingil hetkel üles ja proovisime omavahel ka suhet tööle saada, mis siiski ebaõnnestus. Pärast seda ei suhelnud me aastaid, kuni otsisin ta ise hiljuti uuesti üles. Midagi oli jäänud sees kripeldama ning teadsin, et sellest lahtisaamiseks pean ta leidma ja nägema, mis on temast saanud.

Võin praegu väita, et tema ülesotsimine oli ainuõige otsus, ma sain vastused oma kripeldustele ning suhtleme praegu vabalt, nagu sõbrad. Ent ma tunnen ka seda, et meie vahel on ja jääb mingi eriline tõmme, kergelt flirtiv alatoon saadab meie suhtlemist ka praegu. Kuid enam ma teda ei ihalda, vaid naudin ühe huvitava inimese seltskonda.

Sõber number kaks on inimene, kellega samuti tekkis tõmme päris tuttavaks saamise alguses. Meie jutuajamisi saatis pidev flirtiv alatoon, jutud oli kahetimõistetavad ning möödaminnes  teineteise puudutamised lisasid suhtlemisele vürtsi juurde.

Kuni mingi hetkeni enam ei suutnud kumbki end tagasi hoida ning tekkis seksuaalne läbikäimine. Mõnes mõttes see lähendas meid, kuid mingil määral tunnen, et see mind häiris.

Praeguseks oleme otsustanud jääda vaid sõpradeks, sest vähemalt minu poolt ei ole võimalik olla väga hea (seksi)semu, vaid pigem peab olema selgelt defineeritud, kas ollakse vaid sõbrad või käiakse läbi vaid seksuaalselt.

Ka see inimene võlub mind oma mõistuse ja intelligentsiga, meil on huvitavad omavahelised vestlused, temale saan kurta iga muret ja rõõmu ning tean, et edasi need jutud ei liigu.

Kokkuvõtteks võin öelda, et sõprus mehe ja naise vahel on võimalik, kuid see eeldab seksuaalsesuhte n-ö äraproovimist. Mul on tutvusringkonnas palju vastassoo esindajaid, kuid kellegi teisega ei ole tunnetanud sügavama sideme teket ja ei ole ka seda soovi.

Ülalpool nimetatud kahe juhtumi puhul tekkis keemia koheselt, mis andis võimaluse teineteist paremini tundma õppida - oli mõlemapoolne soov teada saada, kellega on tegu.

Kindlasti ei saa samasooliste ja vastassooliste vahelist sõprust ühele pulgale asetada - me oleme juba loomupoolest niivõrd erinevad, et paratamatult tekib vastassugupoolte vahel seksuaalne tõmme.

Samas usun ka, et kui algselt ei teki seksuaalset läbikäimist, vaid ollakse lihtsalt sõbrad ja aastate jooksul õpitakse teineteist tundma, võib lõpuks ikkagi juhtuda, et leitakse, et elu armastus on olnud kogu aeg enda kõrval - nagu juhtus ka filmis «Üks päev». Kuid see tähendab omakorda teineteisega kokkukasvamist läbi aastate.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles