Rasestumisvastased süstid nõrgestavad mälu

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Rasestumisvastaseid süste kasutavad tihti need naised, kes peavad end igapäevase tabletivõtmise jaoks liiga hajameelseks. Iroonilisel kombel mõjutavad ka süstid mälu, näitas Arizona ülikooli uurimus.
 

Medroksüprogesteroonatsetaati ehk MPAd sisaldava Depo Provera lubas USA ravimiamet turule 1992. aastal. Toimeaine sarnaneb inimese kehas toodetava hormooni progesterooniga, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Preparaati peab süstima iga 12 nädala tagant. Vahend on üsna odav ning tõhus – väidetavalt rasestub selle kasutajatest alla ühe protsendi.

Arizona ülikooli teadlased Blair Braden ja Heather Bimonte-Nelson avastasid paar aastat tagasi, et menopausi sümptomite leevendamiseks kasutatav MPA muudab vanadel emastel rottidel mälu nõrgaks. Uurimus ilmus 2010. aastal ajakirjas Neurobiology of Learning and Memory.

Bradeni huvi aine mõju vastu süvenes veel, kui ta sai teada, et mõned tema sõbrad kasutavad rasestumisvastase vahendina Depo Proverat. Uurija sõnul on preparaadi toime tundmine väga tähtis, sest üha rohkem on naisi, kes on MPAd kasutanud  pikka aega – nii nooruses rasestumisvastase vahendina kui hiljem üleminekuea leevendamiseks.

Braden ja Bimonte-Nelson tegid katseid nelja grupi rottidega. Kolm rühma said naiste hormoonikasutuse jäljendamiseks MPAd elu erinevatel perioodidel – täiskasvanuks saades, pärast sigimisvõime kaotamist ja nii täiskasvanuna kui ka vanemas eas.  Lisaks oli kontrollgrupp, kes ei saanud üldse seda hormoonpreparaati.

Rottide mälu testimiseks kasutasid uurijad vees paiknevat labürinti.  Kui rotid suutsid üles leida ronimisplatvormid, võisid nad käikude süsteemi läbides kuivaks jääda.  Rotid on küll head ujujad, kuid neile ei meeldi märjaks saada. Näriliste motivatsioon labürindi ehitus selgeks õppida oli seega väga kõrge.

«Tulemused on üsna jahmatavad. Loomad, kellele andsime ükskõik millised eluetapis hormooni, olid keskealistena halvema mäluga kui need närilised, keda MPAga ei mõjutatud,» selgitas Braden.

Ta lisas: «Kontrollisime MPA sisaldust nende rottide kehas, kes said ainet vaid noores eas. Nende kehas polnud sellest enam jälgegi, kuid mõju mälule oli ikka olemas.»
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles