Harvardi meditsiinikooli ja Justus Liebigi ülikooli uurija Britta Hazeli tehtud uuring kinnitas, et meditatsioon parandab immuunsüsteemi, alandab vererõhku ning teritab vaimu.
Meditatsioon parandab immuunsüsteemi ja teritab tunnetust
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. november 2011, 10:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänapäeval harrastab budistlikust ja India jooga traditsioonidest pärit praktikat suur osa inimesi, kes teevad seda stressi maandamiseks ning elukvaliteedi parandamiseks, edastab The Telegraph.
Uurija Britta Hazeli sõnul oli ta eesmärgiks avastada meditatsiooni kontseptuaalne ja mehhaaniline komplekssus ning tõestada, et vaimu saab kontrolli all hoida ning muuta.
Meditatsioonis tühjendatakse aju ehk eesmärgiks on saavutada mõttevaba olek.
Uurija sõnul parandab meditatsioon tähelepanuvõimet, kehatunnetust, emotsioonide regulatsiooni ja enesest teadlik olemist.
Kõik need aspektid koos aitavad igapäevaelust tingitud stressiga paremini toime tulla.
Hazeli sõnul on kõik nimetatud komponendid omavahel seotud ehk tähelepanu paranemine näiteks aitab kaasa ka keha paremale tunnetamisele.
Kehast teadlik olek aga aitab paremini toime tulla erinevate emotsioonidega.
«Saades aru nende komponentide vahelisest sidemest ja aju mehhanismidest, siis saab end ja teisi paremini nii-öelda ajuvaba seisundini juhtida,» lausus uurija.
Kuid lihtsalt mõttevaba olemine ei anna veel soovitud tulemusi. Mediteerimine nõuab pidevat treeningut ning praktiseerimist.
«Loodame teha veel uuringuid, et leida mõjusamaid viise, kuidas üha suurem osa inimesi saaks enda aju mõneks ajaks välja lülitada. Loodame, et meditatsiooni hakatakse enam kasutama ka psühhoteraapias,» lausus teadlane.
Hazeli sõnul toob pidev mediteerimine kaasa nii vaimse kui füüsilise tervise paranemise.