Peamiselt 25-45-aastaseid naisi kimbutavat kroonilise väsimuse sündroomi, mida iseloomustab pikaajaline ja puhkusega leevendamatu kurnatus, on raske nii diagnoosida kui ka ravida, kuna pole täpselt teada, millest seisund tekib.
Kroonilise väsimuse sündroom on immuunsüsteemi vingerpuss
25. oktoober 2011, 16:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastal 2004 jõudsid Norra teadlased esimest korda vihjeni, et tegu võib olla autoimmuunhaigusega - kui lümfisüsteemi vähkkasvajaga naispatsient oli saanud viis kuud immuunsüsteemi pärssivat vähiravi, leevenesid muu hulgas ka tema KVSi sümptomid, vahendab teadus.err.ee.
Sellest avastusest lähtusid ka Bergeni Haukelandi ülikooli haigla spetsialistid oma viimases uurimuses, mis näitas, et vähiravimi toimeainet saanud patsientidest 67 protsendil leevenesid KVSi haigusnähud, samas kui platseebot saanud grupis ilmutas paranemismärke ainult 13 protsenti inimestest.
Spetsialistide teooria kohaselt elimineerib kõnealune vähiravim valgeid vererakke, mille seas on muu hulgas ka mingil põhjusel organismi enda vastu suunatud antikehi tootvad B-lümfotsüüdid.
Osal patsientidest algseadistab see protsess immuunsüsteemi ja haigus kaob, teistel taastuvad aga sümptomid nii pea, kui keha hakkab tootma uusi B-lümfotsüüte.