Kust jookseb eelmise elukaaslasega lihtsalt hea läbisaamise ja uuele suhtele saatuslikuks saada võiva liiga tiheda läbikäimise piir, analüüsib ajakirja Psühholoogia Sinule oktoobrinumbris psühholoogiline nõustaja Anneli Salk.
Sõprus endise elukaaslasega – uue suhte proovikivi?
19. oktoober 2011, 13:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas räägivad oma loo kolm naist. Neist üks, Helena on elanud oma praeguse elukaaslasega üle kümne aasta, kuid ei saa ikka veel aru, kes ta oma mehele on - naine või armuke, sest mees käib siiamaani üle päeva oma lahutamata abikaasa juures majapidamistöödes abiks.
Teine naine, viiekümnendates Katrin saab ise suurepäraselt läbi oma endise abikaasaga, käib tal sageli külas, aitab teda kodutöödes. Mees elab üksi, Katrinil endal on juba üle kümne aasta uus elukaaslane, kuid oma endise abikaasa juures käimises ei näe ta midagi halba – maal käimine on mõnus vaheldus linnaelule.
Kolmandaks näiteks on kolmekümnendates aastates Liina. Kui ta oma praeguse abikaasa Mardiga tutvus, olid Liina enda ja Mardi eelmised suhted juba lõpusirgel. Liina otsustas, et kui uus suhe, siis olgu vanaga lõpp ning kolis endise elukaaslasega rajatud ühisest kodust välja.
Tööalaselt pidi ta eksmehega siiski edasi suhtlema. Uus mees jäi aga edasi elama ühise katuse alla oma n-ö endise elukaaslasega, käies Liinal vaid vahel külas, algul harvemini, kuid mida aeg edasi, seda tihedamalt.
Liinat häiris see väga ning sellest tekkis tülisid peaaegu iga päev. Ehkki mees väitis Liinale, et tema endine elukaaslane teab Liinast ning on nende suhtega kursis, jäi Liinale ometi tunne, et ta on justkui salaarmuke.
Nüüd, ligi viis aastat hiljem, on Liina ja Mart õnnelikus abielus. Mart oma eksiga enam ei suhtle. Liina aga küll. Tema eks on uuesti abielus ja pisitütre isa. Kõige kummalisem on aga see, et Liina saab väga hästi läbi mitte ainult oma endise elukaaslasega, vaid ka tema uue naisega.
Neid suhteid analüüsides on Liina jõudnud järeldusele, et eksiga on võimalik normaalselt edasi suhelda siis, kui pooltevahelised tunded on kadunud. «Ei saa eksisteerida neutraalset sõprussuhet endiste elukaaslaste vahel juhul, kui ühel neist on ikkagi kas või alateadvuses soov kõike otsast uuesti alustada ehk siis oma endine elukaaslane tagasi saada,» räägib Liina.
Liina hinnangul peavad uued elukaaslased olema oma suhtes 110 protsenti kindlad, et ei tekiks armukadedusmomente.
«Üks asi peab olema veel täidetud – andestamissoov. Seda tunnet, et ollakse teisele valmis andeks andma kõik tema rumalused ning arusaamatud tegemised. Seda minu endine elukaaslane ka tegi ning see oligi meievahelise sõprussuhte üheks alustalaks.»
Loe kolme naise lugusid pikemalt ning tutvu Anneli Salga kommentaariga ajakirja Psühholoogia Sinule oktoobrinumbris.