Birgiti lemmikud on pastad ja salatid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laulja Birgit Õigemeel end suureks köögiviljafänniks ei pea. Nii nagu tüüpiline eestlane, sööb temagi suvel rohkem, talvel vähem värskeid puu- ja köögivilju. Tervislikkusest peab ta aga väga lugu ning usub tõsimeeli, et värsketest köögiviljadest tehtud söögi saab lauldes veelgi paremaks muuta, saab teada Tervise Arengu Instituudi puu- ja köögvilja kampaania raames välja antud ajakirjast Köögika.
Ühte oma lemmikrooga – kitsejuustusalatit valmistades ümiseb noor laulja samuti raadiost kuuldud viisijuppi.
«Ma tõesti usun, et laulul ja muusikal on suur jõud ja energia ning see mõjutab kõike meie ümber positiivses suunas – ka toitu,» räägib Birgit. Noorele lauljannale meeldib toitu valmistada pigem teistele – oma sõpradele ja kallimale.
«Üksi olles leian ise kiiresti endale midagi hamba alla, olgu selleks mõni võileib, puuvili või kodujuust. Suuremaks toiduvalmistamiseks läheb aga siis, kui koju jõuab mu elukaaslane või on oodata külla sõpru,» lisab Birgit.
Lapsepõlve suur viljaaed
Üle kõige armastab Birgit suvel süüa vaarikaid, maasikaid, sõstraid ja herneid. «Lapsepõlves oli meil mitu õuna-, ploomi-, kirsi- ja murelipuud, lisaks maasikad, vaarikad ja sõstrapõõsad, mille eest sai kogu perega hoolt kantud,» mäletab Birgit lapsepõlve suvetoimetusi.
«Ainuke, millest me puudust tundsime, oli pirnipuu. Seepärast sai sõbrannadega aeg-ajalt naabri juures pirniraksus käidud,» muigab ta. «Kuna endal oli õunu väga palju käes, siis olen oma õunaisu täis söönud ning selle vilja vastu ei tunne huvi praegugi,» ütleb Birgit ning lisab, et talle ei meeldi isegi kartulisalat, milles on õun sees.
«See-eest on banaan aga minu lemmikuks aastaringselt.» Talvel, kui värskeid aiasaadusi võtta ei ole, sööb Birgit küll vähem köögivilju, aga lehtsalat, kurk ja tomat on menüüs tähtsal kohal aasta ringi.
«Suurima heameelega valmistan erinevaid salateid. Lemmikuks on salatid erinevate juustudega, aga lisan tihtipeale salatitele ka kana, kala ja seeni,» ütleb ta.
Pastad ja salatid
Söögitegemisel on suuna näitajaks Birgitile olnud ema. «Emaga sai ikka koos süüa tehtud, eeskätt soolaseid roogi. Kooke tehti meie peres väga harva ning seetõttu olen ka ma praegu pigem soolase kui magusa toidu austaja,» räägib Birgit ning lisab, et üle kõige armastab ta koduseid ema tehtud toite.
«Näiteks ema valmistatud ühepajatoit viib suisa keele alla,» ütleb ta ning lisab, et keedetud porgand on hakanud talle viimasel ajal järjest rohkem maitsema. Birgit ise on aga suur pastade ja salatite fänn.
«Kombineerin erinevaid köögivilju, seeni ja lihasid pastaga, valmistan peale maitsva kastme ning keelt-alla-viiv roog ongi valmis,» ütleb ta. Teine tema lemmikroog on värske salat. «Tänagi valmib rohelise põhja peal kitsejuustusalat röstsaial.»
Tervisliku toitumiseni veel paar sammu astuda
«Loomulikult ma võiksin veel tervislikumalt süüa,» vastab Birgit küsimusele, mis puudutab puu- ja köögiviljade koguseid igapäevamenüüs. «Vahel lõppevad esinemised nii hilja õhtul, kõht on väga tühi, siis olen ikka haaranud kiirelt ka hamburgeri,» räägib ta.
«Seda ei tee ma küll igapäevaselt ja tihti, vaid aeg-ajalt ikka juhtub.» Birgiti õde on toitumisspetsialist, kelle nõuandeid noor naine võtab paljugi kuulda. «Mu õde ikka tuletab meelde, et menüüs peab olema piisavalt palju rohelist ning süüa ei tohiks raskesti seeditavaid toite. Seetõttu olengi hakanud vähem tarbima sea- ja veiseliha ning asendanud selle kana ja kalaga.»
Teine põhjus, mis Birgitit on hakanud tervislikuma eluviisi peale mõtlema panema, on tema isa.
«Isal on südamega probleeme ning kogu pere püüab mõjutada teda oma menüüd tervislikumaks muutma. Ka see on üks põhjus, miks ma olen hakanud mõtlema tervislikumale eluviisile,» leiab Birgit.
Noore neiu meelest on rohke puu- ja köögiviljade söömine pigem harjumuses kinni. «Kui oled varemalt söönud vaid kartulit ja kastet, siis on oma harjumusi küllaltki raske muuta,» arvab ta. «Vaadates aga Hesburgeri pikki järjekordi, kus on enamasti noored, on paljudel veel pikk maa käia oma toitumisharjumuste muutmise suunas.»
Birgiti kitsejuustusalat:
- Punt rohelist salatit
- Väikeseid tomateid
- Suur värske kurk
- Värsked šampinjonid
- Kitsejuustu
- Pisut mett
- Röstsaia
- Punane sibul
Kuumuta ahi 200 kraadini. Lõika kitsejuustust viilakad, aseta plaadile ja maitsesta pealt meega. Pane juusturattad ahju kergelt röstima, kuni hakkab pealt minema pruunikaks. Laota taldrikule lehtsalat, haki tomat, kurk ja raputa salati peale laiali.
Puhasta sibul ja haki peeneks, puhasta šampinjonid ja lõika viilakateks. Kuumuta pann, lisa pisut õli ja prae sibul koos šampinjonidega kuldseks ning jaota kuldsed šampinjonid salatipõhjale.
Rösti sai, aseta selle peale ahjust tulnud kitsejuust ning lõika saiast kitsejuustu rataste suurused ringid. Aseta ringid salatile peale. Maitsesta oliivõli, soola, pipra ja soovi korral palsamiäädikaga.