Igapäevaselt depressiooni all kannatavate patsientidega tegelev kliiniline psühholoog Kersti Luuk leidis oma doktoritöös, et meie naised on stressinähtudele topelt altimad kui mehed. Stressi leevendamiseks aga tuleks minna trenni ja olla aktiivne.
Kliiniline psühholoog: naistel võiks olla rohkem kodu- ja töövälist aktiivsust enda taastamiseks
12. oktoober 2011, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Universitas Tartuensis ilmunud intervjuus ütles Kersti Luuk, et uuringu järgi on naised lapsepõlvekeskkonna ebasoodsatele tingimustele vastuvõtlikumad, mis soodustab psühholoogiliste eelduste väljakujunemist distressiks ehk negatiivseks stressiks.
«Kui siis hilisemas elus on mingid probleemid, kas või see, et majanduslik olukord pole kõige parem, siis on neil naistel, kes lapsepõlves rohkem ebastabiilsust ja vähem kindlustunnet kogesid, suurem risk reageerida just nii, et neil on rohkem emotsionaalseid probleeme,» selgitas ta.
Kui uuringus analüüsiti vaimse tervise kahte komponenti – ühelt poolt seda, kuidas inimene on oma eluga rahul ja teiselt poolt seda, kui palju tal on negatiivseid emotsioone – siis rahulolu ja distressi vahelised seosed olid meestel ja naistel erinevad.
«Eriti hämmastas eluga rahulolematuse ja ärevuse määra vaheline negatiivne seos naistel. Praegu räägitakse sellest, et võib-olla naiste stressikäitumine on rohkem selline «hoolitse ja ole sõbralik», selle tavalise «põgene või ründa» strateegia asemel.
Naiste üldises eluga rahulolus oli rahulolu peresuhetega märksa olulisem kui meestel. Just suhete (eriti peresuhete) olulisusest võimendatud «hoolitse ja sõbrusta» reaktsioon võiks olla üks võimalikest seletusest ärevuse puudumisest olukorras, millega ei olda rahul,» märkis Luuk.
Ta lisas, et eeltoodud emotsionaalne reaktsioon ei tundu soodustavat aktiivset probleemilahendust ega hõlbustavat emotsioonitöötlust, mida kinnitab ka negatiivsete emotsioonide ja põhiliste emotsionaalsete häirete suurem levimus naiste hulgas.
Meeste puhul ilmnes, et depressiooni sümptomid käisid hästi kokku sellega, kui rahul nad olid oma vaba aja veetmisega. Sellest sai järeldada, et vabaajategevustel on oluline roll meeste emotsioonitöötluse soodustamises ja psühholoogilise distressi reguleerimisel.
Luuk märkis, et selleks, et raskete olukordadega toime tulla, peab elus meelelahutuse tera ikka sees olema. «Naistele peaks soovitama suuremat aktiivsust. See on tore, et nad sõbrustavad ja hoolitsevad, aga ka neil võiks olla rohkem kodu- ja töövälist aktiivset tegutsemist enda taastamiseks. Paljusid asju saaks teha ka koos perega.»