Kas tunned end isiklikult solvatuna, kui keegi sinu tööd või tegemisi kritiseerib? Kriitikaga toimetulek ei ole kerge, kuid avatus tagasisidele on üks olulisemaid oskusi ning parandab kommunikatsiooni nii tööalastes kui eraelulistes suhetes.
Kuus sammu kriitikaga toimetulemiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatus «Kuidas kriitikaga toime tulla» ütleb autor Hendrie Weisenger, et kriitika on vajalik, kuna see näitab, mis on meile elus oluline, vahendas shine.yahoo.com.
Uuringudki viitavad, et mida edukamalt kriitikaga toime tulla, seda paremini läheb nii tööl kui isiklikes suhetes. Kui sul on raskusi kriitikaga leppida, siis on abiks viis sammu.
Ära võta seda isiklikult
Kriitikale emotsionaalselt reageerimine teeb olukorra vaid hullemaks. Uuringud on näidanud, et emotsionaalne vastus on negatiivne, vaatamata sellele, kas kriitika on hea või halb.
Tuleb aru saada, et kriitika ei põhine sageli faktidel – ka kriitikutel on subjektiivne vaatenurk. Kunstnikku võib kritiseerida ülearuses innovaatilisuses või vastupidi ebaoriginaalsuses. Samuti ei ole alati tähtis tulemus. Advokaadi stiil võib kriitikat pälvida ka juhul, kui ta kõik kohtuasjad võidab. Kriitikat kohtavad kõik, ükskõik kui targad, haritud, edukad või andekad nad ka ei oleks.
Mõtle kriitikast positiivselt
Weisengeri sõnul on meie loomuses kriitikat negatiivselt näha. Sestap on vaid loogiline, et püüame suhtumist muuta ja seda positiivsena näha. Mõtle, et see tuleb sulle kasuks!
Kriitika tekitab uusi ideid, millele sa enne ehk tulnud ei oleks. Värske lähenemine võib probleemi lahendamiseks olla hädavajalik, eriti äris. Samuti leevendab kriitika vajadust, et sul peab alati õigus olema. Teades, et konstruktiivne tagasiside viib lahendusteni, oled rahulikum ja innovaatilisem.
Analüüsi kriitikat
Järgmine samm on kriitika lahtimõtestamine. Kõigepealt kuula hoolikalt ja ära vasta midagi. Kritiseerija argument paneb sind enda tööle ja selle ülesehitusele tagasi vaatama. Tegemist on eneseanalüüsiga. Keskendu kasutatud sõnadele ja nende sisule. See õpetab sulle objektiivsust.
Järgmiseks, püüa küsimuste abil kriitikast aru saada. Karjäärinõustaja Valerie Wieneri sõnul peaksid küsimused olema suunatud sellele, et kritiseerija üldistused saaksid täpsustatud ning hinnangutest saaksid eraldatud objektiivsed faktid.
Kui oled kritiseerija sõnul laisk, siis uuri, mis käitumine teda nii paneb arvama. Väldi kõneluse muutumist ülekuulamiseks ning mõtle sellest pigem kui sõbralikust vestlusest info kogumiseks. Küsimuste esitamine ja valmisolek õppimiseks tekitab austust.
Kolmandaks, püüa näha, mis kritiseerijat ajendab. Kas ta on meelestatud positiivselt või negatiivselt, kas tema eesmärgiks on isiklik rünnak või arendav suunamine. Enamasti on tegemist teise variandiga.
Neljandaks, tuvasta tõde. Selgita välja, mis antud tagasisideme juures aitab sul areneda ja sulle sobib. Kriitikas peitub alati mingi tõde ja sinu ülesanne on see leida.
Püüa kritiseerijat mõista
Kui tahad kriitikat aktsepteerida, siis on vajalik mõista, millest see tuleb. Tee selgeks, kas isik on pädev sind kritiseerima. Kas ta on oma väidete esitamiseks piisava hariduse ja kogumustepagasiga?
Kui ta seda kõike on, siis võta kriitikat tõsiselt. Kui ta seda ei ole, siis kaalu tagasisidet ikkagi, kuid keskendu üksikasjadele. Inimesed, kel puuduvad eeldused kritiseerimaks, võivad siiski asjalikke seisukohti võtta.
Nagu öeldud eelnevalt, määra, kas kritiseerija motiivid on head (mure, hoolivus jne) või halvad (armukadedus, lapsikus). Paljud inimesed kritiseerivad teisi vaid enda vigadele ettekäände toomiseks.
Võta kriitika omaks ja kasuta seda
Raamatus «The Richest Man Who Ever Lived: King Solomon‘s Secrets to Success» mainis Steve Scott, et kriitika mõistmisest ei saa enne kasu lõigata, kui see täielikult omaks võtta. Ta väidab, et mida rohkem konstruktiivseid arvamusi enda ümber koguda, seda paremini oskad neid teadmisi rakendada.
Ära ülearu muretse
Teadvusta, kuidas kriitikale reageerid – see näitab sulle, mida on vaja parandada. Proovi järgmist: mõtle viimasele viiele kriitikale, mis sind isiklikult mõjutasid. Kirjuta need paberile ja loe kohe praegu läbi – olid need nii hullud? Kas leidsid ühegi väite, mis pidas paika?
Kui leidsid, siis tähendab, et reageerisid emotsionaalselt ning saad end selles parandada. Kui ülemuse sõnul võiksid paremat tööd teha ja sinu jaoks oli see selge märk, et oled elus läbi kukkunud, siis olid ebaratsionaalne.
Ära karda kriitikat, kuid hinda seda, iseennast ja inimeste kavatsusi realistlikult.