Pärast kahe aasta jooksul läbi viidud 200 intervjuud 15 kuni 70 aastat suhtes olnud abielunaistega, jõudis kirjanik Iris Krasnow jahmatava järelduseni – vaid käputäis intervjueeritutest polnud kunagi kaalunud lahkuminekut.
Abielunaiste hästivarjatud saladus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olles abielus püsinud 23 aastat, mille jooksul koos mehega üles kasvatanud neli poega, ning vestelnud tunde paljude teiste püsisuhtes inimestega, teab Krasnow, kui õhuke on piir armastuse ja vihkamise vahel, kirjutas huffingtonpost.com.
Seetõttu arvas Krasnow ka, et selle juures, mis toimub suletud uste taga kahe inimese vahel, kes näevad vaeva, et viia ellu lubadust «kuni surm meid lahutab», ei suuda teda enam miski üllatada. Ometigi jahmatas teda oma viimast raamatut kokku pannes ja selle tarbeks abielunaistega rääkides, kui paljud pealtnäha elurõõmsad naised, kes on suhtes olnud terve igaviku, mõtlevad lahutusele vähemalt kord kuus, kui mitte iga nädal.
Üle kahesaja intervjueeritud naise seast võis need, kes polnud suhte jooksul kordagi lahkuminekule mõelnud, üles lugeda ühe käe sõrmedel. Kui mõne naise abieluprobleeme arvestades olid taolised kõhklused mõistetavad, siis kaalusid ka väga paljud stabiilses liidus olevad naised pidevalt lahutust.
Need ei olnud naised, keda oleks ära kasutatud, neil naistel olid kenad abikaasad, kellelt nad said orgasme, juveele ja stabiilsust. Ometigi tunnistasid paljud keskealised naised kerget kadedust nende peale, kes saavad pärast 40ndaid puhtalt lehelt alustada.
Abielu püsimajäämine ei ole alati pühendumuse või sügava siduva armastuse küsimus – see on vastupidavuse küsimus. Intervjueeritud naiste juures täheldas Krasnow ühiste joontena just sihikindlust kõigele vaatamata lõpuni minna.
Enamik naisi tunnistas, et koos partneriga püsisid nad vaid seeõttu, et nende abielu on pigem meeldiv kui ebameeldiv, isegi kui selles on head 51 protsenti ajast ning halba 49 protsenti ajast.