Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Elustiil

:

Kas tunned ennast piisavalt, et olla õnnelik?

Ütlus «Tunne iseennast!» pärineb Vana-Kreeka filosoofidelt, kes innustasid selle kaudu iseennast ning oma õpilasi edasi püüdlema. Nad uskusid, et kõik maailma probleemid saavad alguse sellest, et inimesed ei ole iseennast piisavalt tundma õppinud, mistõttu ajavad nad segi päris maailma ning nn väljamõeldud maailma, kirjutas isikliku arengu treener Kaido Pajumaa oma portaalis sisekosmos.ee.

Et mõista iseenda tundmaõppimise ning õnnelikuks olemise vahelisi seoseid, on oluline teadvustada, mida me tavaliselt õnnelikuks olemise all mõtleme. Sulge korraks oma silmad ning kujuta järgneva 30 sekundi vältel elu, mis sind tõeliselt õnnelikuks teeks. Lase oma loovus täiesti vabaks ning küsi endalt: missuguseks ma oma elu kujundaksin, kui see oleks täielikult minu võimuses?

Tundmata sind isiklikult julgen ma siiski teha oletusi, kuhu suunas sinu mõtted liikusid. Esiteks, sa soovid, et sinu elus oleks armastus. Kui sinu elus hetkel ei ole sind rahuldavat paarisuhet, kujutasid sa ette «kedagi» enda kõrval, kes sind armastab ja keda sina armastad. Juhul, kui sinu elus on tõeliselt täiuslik suhe, kujutasid sa ette, kuidas te olete elu lõpuni õnnelikult koos.

Teiseks, sa võisid ette kujutada, kuidas sul on piisavalt raha, et mõnusat elu elada. Jällegi, sõltuvalt sellest, missugust tööd sa hetkel teed, võisid sa soovida kas uut tööd või hoopiski õnneliku miljonäri rantjee-elu.

Ning kolmandaks, sa võisid ette kujutada seda, kuidas sul on hea tervis kahe esimese punkti nautimiseks. Kui kaks esimest punkti on täidetud, on kõikide inimeste elu ideaalne ning me sooviksime, et meil oleks piisavalt aega ning tervist sellist elu täiel rinnal nautida.

Nagu näeme, on meie kõikide elus kolm tuumvaldkonda, mille korrastamise nimel me pingutame. Tule nüüd aga tagasi praegusesse hetke ja vaata, kui suur on lõhe sinu unistuste elu ja tegeliku elu vahel. See lõhe iseloomustab sinu rahulolematust eluga. Mida kaugemal praegusest elust on sinu ideaalne elu, seda enam tunned sa vajadust midagi muuta.

Tuleb välja, et me defineerime õnne selle kaudu, kui hästi me oma elu muuta oskame. Kui sa mõtlesid oma «ilusa ja väljamõeldud» elu peale, reageerisid sa sellele positiivse emotsiooniga - sa tundsid sisemist rõõmu. Kui sa tuled oma mõtetega tagasi tänasesse päeva, reageerid sa sellele negatiivse või neutraalse emotsiooniga - sa tunned võib-olla sisemist trotsi ning tahtmist midagi muuta.

Missugune oleks sinu reaktsioon aga juhul, kui sa ei mõtleks kummagi peale? Missugune oleks sinu seisund juhul, kui sa ei mõtleks selle peale, mis võiks olla, ega analüüsiks ka seda, mis praegu on? Selle asemel tooksid sa oma tähelepanu hoopis päris maailma asjadele sinu ümber ning püüaksid igast sind ümbritsevast asjast mõne positiivse aspekti leida.

Ole teadlane oma elus

Sa oled kindlasti kuulnud ütlust, et me leiame õnne, kui õpime ära elamise praeguses hetkes. Mida see tähendab? See tähendab seda, et tavapärane õnne ja rahulolematuse käsitlus on sõltuvuses meie tahtmistest. Kui me saame oma tahtmise, oleme õnnelikud; kui me ei saa oma tahtmist, oleme rahulolematud.

Uus lähenemine välistab aga mõlemad - see asetab rõhu oma tähelepanu juhtimise oskusele, mille kaudu me ei hinda oma mõtteid, emotsioone ega ka ümbritsevat maailma. Selle asemel muutume hoopis teadlaseks enda elus - me vaatleme oma maailma neutraalselt ning aktsepteerime seda sellisena, nagu see tegelikult on.

Vaata korraks enda ees olevat kuvarit. Vaata selle värve, selle kontuure ning tunneta seda enda ees. See on päris maailm, mida sa hetkel koged. Püüa hetkel mitte mõelda oma igapäevamurede peale, vaid koge maailma just sellisena, nagu see hetkel on.

Nüüd naerata. Mitte seetõttu, et sa lugesid midagi naljakat või et sa reageerid positiivse emotsiooniga millegi peale, mis sind rõõmustab, vaid lihtsalt. Proovi, kas sa suudad naeratada ilma põhjuseta. Tunneta tooli enda all, tunneta jalgu põrandal ning hingamist enda ninas, ja lihtsalt naerata. Ole selles seisundis 10 sekundit.

Nüüd mõtle uuesti oma igapäevaste murede peale ning ära naerata enam. Miks? Sest sul ei ole enam põhjust naeratamiseks - sul on mured. Mõtle minuti vältel oma murede peale ja vaata, kuidas sinu seisund selle aja jooksul muutub.

See harjutus näitab, kuidas me kogeme rõõmu ning rahulolematust sõltumata sellest, mis meie elus toimub. Ühel hetkel olid sa rõõmus, järgmisel rahulolematu, kuid tegelikult ei muutunud ju pärismaailmas vahepeal mitte midagi. See kõik toimus sinu peas. See harjutus näitab, et me suudame oma seisundit sõltumata välismaailmast muuta, kuid me ei oska seda igapäevaselt teha.

Harjuta sõltumatut rõõmuseisundit iga päev

Põhjus, miks me tavaliselt pahurad ning rahulolematud oleme, seisneb selles, et me ei tunne end piisavalt. Me ei oska teadvustada, kuidas me enda mõtetele reageerime. Me ei oska oma tähelepanu muremõtetelt eemale juhtida, rääkimata mõtlemise ajutisest peatamisest ning maailma vahetust kogemisest. Meid on õpetatud mõtlema ning kõiki oma mõtteid uskuma. Ütles ju Prantsuse filosoof Rene Descartes'ki meile: «Ma mõtlen, järelikult olen olemas».

Jah, seda ta ütles ning seda meile koolis ka õpetatakse, aga sealjuures jäetakse mainimata pisiasi, et see lause tekitas Descartesile endale väga palju vastuseta küsimusi. Ta sai küll aru, et me mõtleme, kuid ta ei saanud aru, kust need mõtted tekivad? Ta sai aru, et meil on mõtted, aga ta ei saanud aru, kuidas ning miks me ei suuda mõtteid juhtida? Me oleme ju oma mõtete vangid.

Proovi näiteks tahte kaudu 30 sekundit mitte mõelda. See ei õnnestu sul. Juba 2 sekundi pärast on pea mõtteid täis. Seega tekib küsimus, miks me ei suuda kontrollida midagi, mis leiab aset meie enda peas? Eriti tähtsaks muutub see küsimus käesoleva artikli valguses, sest me saame aru, kuidas mõtlemise juhtimine meie igapäevast elukvaliteeti parandaks.

Et olukorda muuta, on vaja iseennast rohkem tundma õppida ning teadlikult endaga tööd teha. Üheks lihtsaks, kuid väga efektiivseks võimaluseks oma igapäevast rõõmuseisundit arendada, on võtta teadlikult aega ning püüda mitte mõelda. Esimeses etapis ei ole isegi vaja püüda mitte mõelda, vaid asendada lihtsalt negatiivsed mõtted positiivsetega.

Artikli alguses palusin ma sul ette kujutada olukordi elus, mis sind õnnelikuks teeksid. Näiteks võid sa kasutada neid olukordi mõtlemise juhtimise harjutamiseks - võta iga päev 15 minutit ning kujuta ette, kuidas sa oledki sellise elu saavutanud. Miks sa peaksid seda tegema?

1) Stressi vähenemine

Massachusettsi ülikooli emeriitprofessor Jon Kabat-Zinn on tänaseks enam kui 15 000 inimest  tema poolt väljatöötatud «tähelepanu juhtimisest tuleneva stressi vähendamise» (Mindfulness Based Stress Reduction) programmi kaudu aidanud.

See programm õpetab inimesi teadlikult oma mõtteid märkama ning neid positiivsetele eluaspektidele suunama, mille kaudu stress langeb. Et samu tulemusi saada, ei ole vaja sõita Ameerikasse. Iga inimene suudab seda teha ka ise.

2) Igapäevaste tulemuste paranemine

Kui inimese sisemine seisund paraneb, avaldab see otsest mõju tema tulemustele. Lisaks sellele, et rõõmus inimene on produktiivsem, väidavad täna ka teadlased, et meie alateadlik meeleseisund mõjutab meid ümbritsevat maailma. Uskuda või mitte, aga selleni on kvantfüüsikud ning neuroteadlased jõudnud.

3) Elukvaliteedi paranemine

Inimene, kes oskab juhtida oma mõtteid, juhib oma elu. Me tajume kogu ümbritsevat maailma läbi oma mõtete - mentaalse filtri. Ükskõik, mida me välismaailmas ei koge, suhestub see meie teadvuses mõtetega. Vaatad puud, sul tekivad mõtted. Kuuled heli, sul tekivad mõtted. Maitsed toitu, sul meenuvad mälestused.

Kui me õpime oma mõtteid teadvustama ja juhtima, hakkame juhtima oma kogemusi kõige selle otsesemas tähenduses. Me õpime valima oma mõtteid ning reaktsioone, mille tagajärjel paraneb meie igapäevane elukvaliteet.

Kas sa tunned end piisavalt, et õnnelik olla? Kas sa tunned oma mõtteid piisavalt, et igast päevast rõõmu tunda?

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnad:õnnkaido pajumaa
Samal teemal
Sponsoreeritud artiklid
ARMASTAN!
HELLO!
Viimased uudised
TervisKõik
Horoskoop
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
POSTIMEES.eeKõik
Elu24Kõik
Majandus24Kõik
SportKõik
TallinnCityKõik
NaineKõik
TarbijaKõik
MaailmKõik
ArvamusKõik
UudisedKõik
VIIMASED GALERIID
Arhiiv