Töötajad, kes ei suuda oma tööelu sättida ilma teiste kohta kahjustavaid kuulujutte levitamata, riskivad nii enda karjääri kui sõprussuhetega. Mõõdukas ja positiivse alatooniga tagarääkimine seevastu mõjuvat naiste tervisele hästi.
Klatšijuttude levitamine mõjub töösuhetele halvasti
19. september 2011, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psühholoogid on jõudnud järeldusele, et pidevad klatšimoorid on ebapopulaarsed ja enamasti puudub nende tegevusel tegelikult ka sotsiaalne mõju tööl. Kolleegid, kes lähevad alati negatiivsete kuulujuttudega kaasa, ei ole teiste seas hinnatud, kirjutab Daily Express.
Baltimore'i Ülikooli teadlased küsisid Ameerika Ühendriikides naistelt selle kohta, mida nad arvavad inimestest, keda nad teadsid «mitteametlikku infot» levitavat, ja kuidas neid sellest lähtuvalt hindavad.
Tulemused näitasid, et klatšijaid nähakse nõrkade isiksustena, keda ei saa usaldada ega austada ja kel pole tegelikult teistele ka olulist mõju.
Uuringut juhtinud psühholoog Sally Farley märkis, et kuigi inimesed kuulavad klatšijutte, ei usalda nad töökaaslasi, kes neid pidevalt levitavad. «Võib-olla kõvemaid klatšijaid tõesti kaasatakse paremini oma suhtlusringkonda, ent seda pigem hirmust levivast infost ilma jääda ja püüdest asju kontrolli all hoida,» ütles ta.
Teisalt arvatakse, et neil inimestel, kes üldse kuulujuttudega kaasa ei lähe, jääb vajaka sotsiaalsest võimust. Mõned psühholoogid leiavad, et mõõdukas lobisemine ja teiste kohta meeldivate asjade rääkimine nende seljataga võivat hoopis populaarsust suurendada.
Michigani Ülikooli psühholoogid avastasid sedagi, et üldjuhul on naised õnnelikumad ja tervemad, kui saavad piisavalt jutustada ja taga rääkida, kuna see tõstab progesteroonitaset, mis vähendab ärevust ja stressi.