Iirimaa sealiha võib pärast lisaproove taas kasutusse jõuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saastekahtlusega Iiri sealiha võib pärast uusi analüüse kasutusse minna ning lihatoodetes ka poelettidele jõuda. Seda muidugi juhul, kui neist saastet ei leita.
Eestisse on pärast septembrit Iirimaalt külmutatult tulnud 120 tonni sealiha, millel kahtlustatakse lubatust mitu korda enam vähki tekitavate dioksiinide sisaldust.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul on sellest kogusest vähemalt 70 tonni Eestis veel alles ning seisab külmhoonetes või lihatööstustes.
Eestisse tõid Iirimaal liha peamiselt Maag ja Tallinna Külmhoone ning Pärteli sõnul on sealsetes ladudes suurem osa sellest veel ka alles. «Ülejäänu on juba töödeldud ning tõenäoliselt eri toodetena ka juba ära söödud,» rääkis ta.
Liha ootab saatust
Maag Lihatööstuse tootmisjuhi Kalev Kantsi sõnul tegid nemad eelmisel nädalal mõnest tonnist Iirimaa sealihast sinki ning see on juba kohalike poodide lettidele jõudnud. «Meil tehases seda liha enam ei ole, aga poodides võib midagi veel alles olla,» tõdes ta.
Kui Iirimaal on asutud kogu teatud ajavahemikus toodetud sealiha kokku korjama, siis Eestis automaatselt kogu liha hävitamisele minna ei pruugi. Pärteli sõnul on võimalik lihale uued analüüsid teha ning kui sealt midagi keelatut ei leita, siis saab selle uuesti kasutusse võtta.
Kogu kahtlusalune liha on sügavkülmutatud ning sellega ei juhtu midagi, kui see mõne päeva või nädala oma saatust ootab. Liha edasine käekäik sõltub palju Euroopa Komisjoni vastavate ametkondade otsustest, kes arutasid Iiri sealiha saatust eile ning teevad seda ka lähipäevadel.
Iseasi on, kas ettevõtjad maine või mõne muu hirmu pärast liha taaskasutamisele välja lähevad.
Rakveres tegutseva OG Elektra omaniku ja juhi Oleg Grossi sõnul oli neil laos kuus tonni Iirimaalt pärit ribiribasid. Liha oli ostetud Maagist ning saadeti sinna ka tagasi.
«Praegu ei tohi me seda kasutada ja ma ei taha ka riskima hakata,» rääkis ta.
Grossi sõnul ei või kunagi kindel olla, mis ametnikel pähe tuleb ja parem on mitte riskida, sest muidu võib hiljem ikkagi n-ö vastu pead saada. «Minu arvates on meil nende euronõuetega nagunii üle vindi keeratud, aga mis teha,» märkis ettevõtja.
Liiati oli Maag Grossi kinnitusel valmis liha ilma mingite probleemideta tagasi võtma ning Rakverest saadetakse see minema tõenäoliselt täna hommikul.
Kallis hukkamine
Seni on Iirimaa valitsus lubanud, et kogu kahtlane sealiha ostetakse tagasi. Kokku peaks see olema jõudnud ligi 30 riiki. Samas puudutab dioksiinisaaste kahtlus kümmet farmi, mis toodavad umbes kümnendiku Iirimaa sealihast.
Näiteks Lätti eilsetel andmetel Iiri sealiha jõudnud ei ole. Samas on asunud lõunanaabrite pädevad ametkonnad kontrollima, kas sealsetes poodides müüakse lihatooteid, mille põhitooraineks võiks olla Iiri sealiha.
Seakasvatus on roheliseks saareks kutsutud Iirimaa põllumajanduses üks tähtsamaid tootmisharusid, mis pakub tööd enam kui 5000 inimesele. Mullu eksporditi riigist
129 000 tonni sealiha, mille koguväärtus küündis 368 miljoni euroni.
Saaste tõttu võib Iirimaal hukkamisele minna kuni 100 000 siga. Loomade tapmise ja juba ringluses oleva kauba kokkukorjamine võib riigile ning selle ettevõtetele maksma minna kuni 125 miljonit eurot.