Värske uuringu kohaselt esineb Euroopa naistel depressiooni pea kaks ja pool korda tõenäolisemalt kui meestel. Numbritesse arvestatult tähendab see, et 30,3-st miljonist depressioonis eurooplasest umbes 23 miljonit on naised.
Kas naised on tõesti kurvameelsem sugu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas European Neuropsychopharmacology avaldatud uuringu autori Hans-Ulrich Wittcheni sõnul on depressiivsete episoodide esinemine naistel viimase kolmekümne aasta jooksul kahekordistunud, kirjutas huffingtonpost.com.
Avalduses märkis ta, et väga paljudel juhtudel esineb naistel depressiivseid episoode näiteks siis, kui nad emaks saavad, lapse kasvatamise ajal ning siis, kui neil tuleb kohaneda topeltkohustustega - enda jagamisega töö ja pere vahel.
See ei ole esimene kord, kui uurijad on välja toonud depressiivsete häirete rohke esinemise naistel. Statistikute hinnangul vaevab depressioon ameerika naisi kaks korda tõenäolisemalt kui sealseid mehi.
2010. aasta Briti uuring leidis, et 18,7 protsendil üle 50-aastastest naistest on ette tulnud depressiooni sümpomeid. Samaealistest meestest oli sarnaseid sümptomeid esinenud vaid 11,8 protsendil.
Seega ei ole küsimus selles, kas naised põevad depressiooni rohkem, vaid selles, miks see nii on. Samuti, kas naised on tõesti õnnetumad, kui nad seda kolm kümnendit tagasi olid?
Professor Wittchen peab probleemi üheks osaks kõigega hakkama saamise «tohutut koormat» – seda needust, mis on 21. sajandi naistel, kes tahavad nii peret kui karjääri. Ka hiljutine uuring näitas, et «superemadel», kes püüavad korraga karjääri teha ja täisväärtuslikku pereelu elada – ja arvavad, et suudavad mõlemas edukad olla – on suurem oht depressiooni haigestuda.
Naised peaksid siiski õnnelikumad olema, kui eelmise sajandi keskel, kui ühiskonna ootused neile lõppesid täiusliku koogi küpsetamise oskuse juures. Seega tuleb kõne alla teine teooria, mille kohaselt käib naistel abi palumine kergemalt.
Uuring, mis viidi läbi 30000 inimesega kolmekümnest riigist, väitis, et stressis naised räägivad enda murest palju sagedamini, kui mehed samas olukorras. Pealegi on meeste seas ka enesetappude arv kõrgem.
Wittchen lisas, et kõige tõenäolisemalt tabab depressioon naisi vanuses 24 kuni 40 aastat, kui nad on kõige viljakamad. Seega võivad põhjuseks olla ka hormonaalsed muutused, mida naised sageli raseduse ajal ja pärast seda kogevad.