Kui olulist rolli sõbrad ühe inimese elus mängivad? 24-aastane Külli* jutustas meile oma elu suurimast õppetunnist.
Noor naine: lõpuks polnud mul ei noormeest ega sõpru
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetkel klienditeenindajana leiba teeniv Külli märkis enne oma loo jutustamist, et olgu tema lugu kõikidele «ullikestele» ja paadunund romantikutele õpetuseks, kes oma kallima elu keskpunktiks seadnud on.
Külli oli kooliajal rohkem nagu üksik hunt ning arvas, et tal polegi sõpru eriti vaja. «Ma vaatasin altkulmu neid klassiõdesid, kes üksi WC-sse ei julgenud minna, vaid kellegi kaasa manguma pidid,» meenutas naine.
Olukord muutus gümnaasiumiosas, kui Külli hakkas üha tihedamini oma uue pinginaabriga läbi käima. Varsti olidki nad lahutamatud. «Me olime koolis koos, käisime ühes trennis ning veetsime ühiselt ka nädalavahetused.»
Suur armastus
Ühel peol kohtas Külli pikka tumedapäist noormeest Joosepit*, kellesse ta õige pea kõrvuni ära armus. «Ma käisin siis lõpuklassis ning romanss Joosepiga tundus kui muinasjutt. Ma hakkasin üha tihedamini tema pool olema. Puudusin mõnikord ka koolist, et Joosepi juurde sõita, kuna ta elas teises linnas,» meenutas Külli.
Külli elu keskpunktiks sai Joosep ning pere ja sõbranna vajusid unustusehõlma. Ka oma õest, kellega ta alati väga lähedane olnud oli, eemaldus Külli aegapidi. «Joosepil olid hästi lahedad sõbrad. Me ei olnud pidevalt vaid kahekesi, vaid hängisime kambakesi ringi,» rääkis naine.
«Kui me koos olime ja ma nägin, et mõni mu pereliige või sõber helistab, ignoreerisin ma kõnet. Vahel lülitasin isegi telefoni välja, sest tahtsin vaid Joosepi päralt olla.»
Lahkuminek andis valusa õppetunni
Joosepi ja Külli suhe kestis kaks aastat. Lahkumineku põhjustel neiu pikemalt peatuda ei soovi. «Joosepist lahkuminek oli minu loodud maailma lõpp: ma kaotasin nii kallima kui ka tema sõbrad, kellega ma olin lähedaseks saanud. Oma keskkooliaegse sõbrannaga olid meil ammu suhted jahenenud.»
Külli avastas järsku, et ta on nii üksik ja kurb ning kellegi poole pöörduda polnud. «Ma arvan, et ma olin kolm-neli kuud mustas masenduses. Istusin pärast loenguid üksi oma ühetoalises korteris ning nutsin end magama.»
Päris üksi Külli siiski polnud. Raskel ajal sai ta tuge oma perekonnalt. Aegapidi leidis Külli ka uued toredad sõbrad, kellega ühiselt midagi ette võtta võis. Külli õppis sellest loost, et kunagi ei tohi oma sõpru kallima pärast hüljata.
«Kaks aastat oli Joosep minu jaoks a ja o. Me olime mõlemad suhteliselt noored ning naiivsed. Mina tegin saatusliku vea, et olin vaid Joosepi ning tema sõpradega koos.»
Nüüd on Külli uues suhtes ning jälgib, et võtab nii enda, pere kui ka sõprade jaoks piisavalt aega. «Ei maksa oma kallima külge klammerduda ning end suhtesse matta. Tuleb leida piisavalt aega iseenda ning sõprade jaoks. Pere tähtsust ei tohi samuti alahinnata.»
* nimi muudetud