Tänapäeva kiires ja võimalusterohkes maailmas on suhteid luua vägagi lihtne ja ka kooseluni jõutakse sageli kibekähku. Ometi suudavad vähesed leida selle õige, kellega kõik klapiks - nii jäädakse aastateks pendeldama ühest suhtest teise.
Miks tänapäeval paarisuhted ei kesta?
30. august 2011, 16:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Holistilise terapeudi Kristiina Garancise hinnangul ongi suhted tänapäeval seetõttu nii keerulised, et armutakse füüsilise tõmbe baasil, minnes kiirelt üle intiimsuhetele - nii hakatakse koos elama inimest eelnevalt põhjalikult tundma õppimata, ilma teadmiseta, kas tegelikult üldse omavahel klapitakse.
Kui esmane kirg on vaibunud, järgneb aga oma ootustes pettumine. «Ühel hetkel läheb armumine üle ja siis sa paned tähele, et oo, see inimene pole üldse see, keda sa tegelikult tahtsid näha. Aga tegelikult sa ei ole andnud endale aega ja ruumi temaga tutvumiseks ja sõbraks saamiseks - sa ei tea üldse, kes ta inimesena on!» selgitas Kristiina.
«Sa pigem armud oma ettekujutusse või soovunelmatesse ehk projektsiooni ja pettud siis enda ootustes.Tegelikult ei pettu sa teises inimeses, vaid iseenda kujutluses temast.»
Siiski ei arva Kristiina, et tutvumise ja sõbrustamise aeg, mil intiimsuheteni veel ei jõuta, peaks tingimata ilmatu pikk olema. Kuid ometi on tänu põhjalikule teineteise tundmisele ja suhtele eelnevale sobivuses veendumisele vahel eriti tugevad just need suhted, mis saanud alguse tavalisest sõprusest.
Samas märkis ta, et ideaalse suhte retsepti ei ole olemas - võib ju juhtuda ka nii, et kokku saavad kaks inimest, kes kohe esimesest hetkest meeletult armuvad ja kõiges suurepäraselt klapivad.
Peegelpilt pole alati meeldiv
Teiseks suureks komistuskiviks on Kristiina sõnul suhete puhul see, et kõige ebamugavaga ei taheta tegelda - kui miski ei meeldi või häirib, on lihtsam oma tunded teist endamisi süüdistades ja üha vimma kogudes alla neelata, et nad hiljem suure purustusjõuga paisu tagant välja paiskuks. Või siis hoopiski kaaslane maha jätta, sest keegi teine lihtsalt peab ju olema parem!
«Kui me kellessegi armume, siis me idealiseerime seda inimest ja kui me idealiseerime, siis me arvamegi seda, et tema paneb meid ennast hästi tundma - et mina tunnen selle mehega, et ma olen tõeline printsess,» rääkis Kristiina. Ning suhtes inimesega, keda me idealiseerime, ei tohiks ju olla ka midagi halba - nii surumegi oma ebamugavustunded alla.
«Ja siis ühel hetkel saab seda kõike liiga palju ja pinged kuhjuvad - ah, ta on vana türann, kelle pärast ma olen jätnud pool oma elu elamata!» tõi Kristiina näite tüüpilisest mustrist. Ning tuletas meelde, et tegelikult teeb igaüks ise otsuse teha midagi või jätta midagi tegemata.
Nii peaksime probleemide tekkides ka iseendale otsa vaatama. «Teine inimene on sageli peegel, mis toob sinus välja mingid ebamugavad teemad, aga ta ei ole võib-olla selles süüdi,» selgitas Kristiina.
Sest inimsuhted ongi meile antud iseendani jõudmiseks. «Inimene, kellega tekib tugev tõmme, on sageli meile parimaks õpetajaks, et hakkasime reaalselt iseendale otsa vaatama ja siis koos arenema.»
Igas suhtes on Kristiina sõnul «kingitusena» kaasas paras ports ebamugavust, mis tekib projektsioonist - meid ärritab teises see, mida me iseendas näha ei soovi.
Just seepärast muutuvad kõik suhted ühel hetkel nii valusaks. «Kaaslane tekitab seda pinget igal juhul. Nüüd on meie enda asi, kas vaatame sellele otsa ja võtame partnerit kui võimalust arenguks või hakkame teda enda halvastitundmises süüdistama.»
Kui me ei ole valmis valu ja ebamugavusega tegelema, sellele otsa vaatama ja partneriga koos probleeme ära lahendama, vaid kipume kaaslast hoopiski süüdistama, on see paarisuhte arengus otsekui tupiktee.
«Pinged ja ebameeldivused tuleb lahendada meeskonnana,» soovitas Kristiina kindlalt.
Kui jätame pool oma soovidest, vajadustest, mõtetest, ebamugavustunnetest väljendamata ja ootame, et teine inimene soove me silmadest loeks, lõpeb see tihti vaid mõlemapoolse rahulolematuse ja fiaskoga.