Emaks saamine on imeline ja lapse esimesed aastad, need lähevad ju nii ruttu, ütlevad ikka kõrvalseisjad. Kui laps juba suurem, ei mäleta unetuid öid pea keegi - peamiselt mäletatakse ikka head. Kuidas aga tegelikult emad hakkama saavad ja milliseid saladusi ainult enda teada hoiavad?
Pereportaalid Parenting.com ja TodayMoms viisid läbi küsitluse, millest võttis osa üle 26 000 ema, tuues päevavalgele saladusi, millest tavaliselt ei räägita.
Mõned sellised «saladused» on järgmised:
* Viiendik emadest tunnistas, et on kasutanud arstimeid, et hakkama saada mõne erilise sündmusega, nagu näiteks lennureisiga, mõned aga isegi selleks, et lihtsalt öösel rahulikult magada saada.
* Pool vastanutest on teadlikult saatnud/viinud lapse haigena lasteaeda või kooli.
* 85 protsenti vastanutest kasutab lapsi ettekäändeks sotsiaalsete kohustuste puhul.
* Ligi kolmandik kasutab tööd vabandusena, et ei peaks lastega tegelema.
Kõik saladused ei tähenda aga ilmtingimata tegusid. Mõned salajased mõtted, mis küsitlusest ilmnesid, on:
* 44 protsenti emadest oleks pigem 15 naela (ligi 7 kilo - toim) kõhnemad, selle asemel, et panustada lapse intelligentsustaseme tõstmisse 15 punkti võrra.
* Üks neljast emast kardab, et partner on temast märksa parem lapsevanem.
* Üks kümnest emast soovib, et laps oleks vastassoost, ja neist emadest omakorda 60 protsendil on pojad.
Alljärgnevalt kümme ülestunnistust mainitud küsitluse põhjal:
1. Vajadus üksiolemise aja järele. Emaks saades muutub omaette olemise aeg praktiliselt olematuks. Enim igatsevad emad beebieelsesse aega jäänud luksust: kaunim keha, vabamalt kasutatav sissetulek, sõpradega koosveedetud aeg ja aeg iseendale (23 protsenti vastanutest).
«Ma ei suuda ära oodata mõnikord, mil saan lastest eemale. Ma vajan aega iseendale (isegi eemale abikaasast),» kirjutas üks vastanud emadest. 14 protsendil vastanuist troonis soovide nimekirja magamine.
2. Rinnaga toitmise varjamine. Ühiskond saadab vastakaid sõnumeid rinnaga toitmise kohta. Kui 18 protsenti vastanuist mõistavad hukka emad, kes ei toida beebit rinnaga, siis tervelt 42 protsenti kardab tunnistada pikemaajalist imetamist.
«Ma andsin tütrele rinda tema kaheaastaseks saamiseni, kuid sellest teadsid vaid mu ema ja abikaasa,» vastas üks emadest.
3. Lapse haigena kooli saatmine. Tervelt 49 protsenti töötavatest emadest tunnistas küsitlusesele vastates, et on saatnud haige lapse teadlikult kooli või viinud aeda, lootes parimat.
«Täheldasin, et laps oli saanud haiguse teistelt klassikaaslastelt ja ma olin juba kaks nädalat tema haiguse pärast pidanud töölt ära olema,» kõlas ühe ema vabandus.
4. Soov otsast alustada. Kui emalt küsida, kas ta on õnnelik, kuidas (pere)asjad on kujunenud, vastab ta avalikult tavaliselt jaatavalt. Anonüümselt vastates tunnistab aga tervelt 71 protsenti emadest, et kui saaksid otsast alustada, teeksid kõik teisiti.
23 protsenti emadest otsinuks endale hoopis teise elukaaslase, 21 protsenti soovis rohkem lapsi ja 19 protsenti vastanuist valinuks teistsuguse, paindlikuma iseloomuga töö. Vaid neli protsenti pani küsimärgi alla laste korraga saamise.
«Olgugi, et ma armastan oma lapsi ja ei vahetaks neid maailmas mitte millegi vastu, tuleb ette hetki, mil sooviksin, et saaksin teisti oma elu korraldada ja võib-olla lapsed hiljem saada. Igatsen aega, mil võisin teha spontaanset asju ja pidin muretsema vaid iseenda heaolu pärast,» tunnistas üks emadest.
5. Magamise eelistamine seksile. Kui lapsed on magama saadud, eelistab 53 protsenti vastanuist mõnusat ööund rajule seksile. Väsimus on ka üks peamisi kaebusi, mida emad märkisid.
«Kõik ütlevad, et naudiksid aega koos lastega, kuni nad on veel noored, kuid vahel olen ma lihtsalt nii väsinud ja kurnatud, et nende nautimine tundub kui lisatöö!» märkis üks emadest.
6. Tähelepanu hajumine tehnoloogiliste imevidinate tõttu. Heaks uudiseks on, et vaid viiel protsendi vastanud emade puhul juhtus lastega õnnetusi, kui nad saatsid tekstisõnumeid või surfasid netis ringi. Samas, tervelt 18 protsendil tuli ette olukordi, mil polnud õnnetusest palju puudu.
7. Lastele arstimite andmine enda rahu huvides. Lootusetud olukorrad nõuavad hulljulgeid lahendusi, järeldub küsitlusest. Kartus lennureisil või pikemat sorti autosõidul ohjeldada taltsutamatut last ajendab tervelt 18 protsenti emadest võtma appi arstirohtusid. Ligi kaheksa protsenti emadest tunnistasid taolisi meetmeid kasutavat ka tavalistel õhtutel-öödel, et saada veidi rahu ja vaikust.
8. Teiste emade hukkamõistmine. Vaid napp 12 protsenti vastanud emadest väitsid, et neid ei huvita, kuidas teised emad hakkama saavad, samas kui 88 protsenti tunnistasid, et kritiseerivad teisi. Peamisteks teemadeks laste välimus ja mustad riided (66 protsenti), kehakaal (37 protsenti) ja söömisharjumused (34 protsenti).
9. Emal on lemmiklaps. Lastele kinnitatakse alalõpmata, et neid armastatakse ühepalju, ent 14 protsenti vastanud emadest tunnistas, et see pole tõsi - sügaval oma südameis on neil oma lemmik.
10. Laste kasutamine ettekäändena sotsiaalsetest kohustustest äraütlemiseks. Kui kutsutakse külla või mõnele üritusele, mis tundub igav, on mugavaks vabanduseks kohustused laste ees - seda kinnitas tervelt 84 protsenti vastanutest.
45 protsenti vastanuist tunnistas, et kasutab seda vabandust keskmiselt korra kuus. Üks emadest tunnistas, et kasutab kodutöid ja laste kantseldamist põhjusena, et seksist ära hiilida.