Une tähtsuses ei kahtle ehk keegi, kuid esitades sama küsimuse unenägude kohta, on igal inimesel oma arvamus. Kes peab unenägusid tuleviku kuulutajaks, kes minevikusündmuste peegeldajaks, kirjutab Annika Tooma ajakirja Psühholoogia Sinule augustinumbris.
Nende kahe arvamuse vahele jääb aga veel terve rida erinevaid tõlgendusi selle kohta, mida siis unenäod õigupoolest tähendavad ja kuidas nad tekivad. On neidki inimesi, kes üritavad oma elus eesootavaid keerukaid olukordi unenägudes läbi mängida ja niiviisi neile situatsioonidele unenägudest häid lahendusi leida.
Paljud psühholoogid arvavad, et unenäod on ennekõike seotud just hetkel oluliste asjade ja elusündmustega. Samuti võivad unenäos väljenduda mõned magaja meelele mõjuvad ärritused, milleks võib olla näiteks jahedus või äratuskella helin.
Nüüdisaegsele unenägude uurimisele pani aluse Sigmund Freud (1856–1939). Tema arvates kujutab enamik unenägusid endast kas lihtsalt soovunelmaid või siis allasurutud mõtteid, mis une ajal teadvusesse tungivad. Oma uurimustes oli ta jõudnud veendumusele, et unenäod võimaldavad juurdepääsu alateadvusele.
Freudi teooriale vastuseks andis olulise panuse unenäokäsitluses ka Carl Gustav Jung (1875–1961). Tema kollektiivse alateadvuse teooria kohaselt sisaldub me psüühikas tohutu sümboolikavaramu, mis väljendub meie unenägudes.
Tänaseks on tõestatud, et und näevad tõenäoliselt kõik inimesed, kuid mida sellest täpsemalt ärgates mäletame, on üsnagi subjektiivne. Paljud meist unustavad suurema osa või lausa kõik öö jooksul nähtud unenäod, mis tavaliselt esinevad ühe viiendiku vältel magamise ajast.
Unenägude paremaks mäletamiseks võib hakata pidama unenägudepäevikut. Mõne aja jooksul peaks hakkama üha rohkem unenägusid meelde jääma, kuna sellest saab ajule nii-öelda eesmärk. See tähendab, et mällu salvestamise mehhanismid, mis muidu une ajal puhkavad, on veidi rohkem aktiveeritud.
Unenägude mäletamist saab arendada. Üks võimalusi on endale päeva jooksul sisendada, et unenägu jääb meelde ning ärgates püüda mõneks ajaks teadlikult keskenduda une jooksul tekkinud mõtetele ja tunnetele. See võib aidata unenägu meenutada.
Oluline roll on seejuures ka kannatlikkusel, sest võib kuluda nädalaid, enne kui hakkate unenägusid korralikult mäletama. Mõned unenägude uurijad soovitavad kokku koguda vähemalt sada unenägu. Sellest peaks piisama, et välja joonistuksid korduvad teemad.
Soovitatav on alati otsida seoseid päevaste sündmustega, kuid arvatakse, et unenägu valib mingi sündmuse välja kindlal põhjusel ning kasutab seda võib-olla hoopis sügavama ainese sümboliseerimiseks.
Loe pikemalt ajakirja Psühholoogia Sinule augustinumbrist.