Aju areneb ka kahekümnendates eluaastates, näitas Yale´i ülikooli uuring.
Aju saab täiskasvanuks kolmekümnendaks eluaastaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimese närvisüsteemi arengus toodetakse närvirakke palju rohkem, kui neid tegelikult vaja on. Arvatakse,et kuni 80 protsenti neuronitest võib osutuda ülearuseks ning seetõttu surevad need enne inimese täisealiseks saamist, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal novaator.ee.
Samuti väheneb oluliselt närvirakkude vaheliste ühenduste ehk sünapsite hulk. Kui lastel tekib palju sünapse, siis puberteedieas neist osa kaob. Täiskasvanueaks jääb alles vaid umbes pool närvirakkude vahelistest ühendustest.
Neuroteadlased olid aastaid sellel arusaamal. Nüüd aga väidetakse ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uuringu põhjal, et aju areng jätkub ka noortel täiskasvanutel.
Yale´i ülikooli neuroteadlane Pasko Rakic uuris eri vanuses surnud inimeste prefrontaalset ajukoort. Ta jälgis, kuidas muutub sünapsite moodustamises osalevate dendriitide harunemine.
Selgus, et sünapsite moodustamise tippaeg on inimesel umbes 9. eluaastal. Pärast seda hakkas dendriitide sünapsimoodustusvõime vähenema, kuid see kestis ootamatult pikka aega.
Uurija üllatuseks jätkus varases teismeeas alguse saanud protsess ka kahekümnendates eluaastates.
Rakici sõnul on see hea uudis kõikidele inimestele, kes soovivad oma kolmandal elukümnendil midagi uut õppida.Just sünapsite vähenemise aega on seostatud hea õppimisvõimega.
Lisaks võib avastus kasu tuua skisofreenia analüüsimisel. See haigus diagnoositakse tavaliselt noortel inimestel ning võib olla seotud täiskasvanuea alguses toimuva aju arenguga.