Tavakoolide, eliitkoolide ja erakoolide erinevuste, nende plusside ja miinuste üle on arutletud sellest hetkest peale, mil nende vahele barjäärid tekkisid. Lisaks õpitulemustele hakati rohkem tähelepanu pöörama ka sellele, kuidas laps end koolis tunneb.
Nõukogude ajal käisid lapsed valdavalt oma kodule lähimas koolis või ka keele-, kunsti-, muusika- või muu kallakuga koolis. Eliitkoolide maania ei olnud veel laiemalt levinud, pigem olid need koolid «õppimiskallakuga».
Kool oli õppimise koht, kooliskäimine ja koolielus osalemine oli kohustuslik. Seda, kas õppimine koolis oli raske või jõukohane, näitasid hinded.
Tänapäeval tunneme huvi, kas laps käib koolis hea meelega, kas ta on rõõmus ja rahul või väsinud ja stressis. Vastavalt lapse isiksuseomadustele, andekusele ja huvidele on võimalus valida lapsele sobiv kool.
Teistsugune õpikeskkond
Kui 1990ndatel tekkisid Eestis esimesed erakoolid, oli nende rajajate üheks ajendiks rahulolematus toonase koolisüsteemiga. Mõisteti, et kõik lapsed polegi ühtmoodi ja kombinaatkooli sobilikud, vaid vajavad teistsugust õpikeskkonda.
Erakoolid pakuvad lapsele rahulikku ja loovat õpikeskkonda. Näiteks Tartu Katoliku koolis algab inglise keele süvaõpe eliitkoolidele sarnaselt alates 1. klassist ja seda keelekümbluse meetodil. Samas on erakoolide kodukord ja õppekava tavakoolidest erinevad. Kui hindeid ei panda, siis kuidas olla kindel, et laps koolis midagi ka õpib?
Kui Tartu Katoliku kooli kasvatussuunaks on kiriku koostöö kodu ja hariduskeskusega, kas seal peavad lapsed end tundma nagu kloostrikoolis? Arvamusi era-, tava- ja eliitkoolide kohta on erinevaid.
«Katoliku kooli õhkkond on sõbralik ja südamlik,» kinnitab lapsevanem Leena (37). Tema sõnul muutuvad ka kõige elavamad «tootsid» seal taltsamaks. «Usu pealesurumist koolis ei toimu. Kõik on nagu suur ja sõbralik pere,» ütleb naine. Tema sõnul on ta laps saanud katolikukoolist hea hariduse ning inglise keele suhu juba esimestest klassidest peale.
«Minu lapsele oli waldorfkool halb valik,» vastandub aga ema Liina (39) ja lisab: «Kui sa ei ole selle kogukonnaga sama meelt, vaated ei klapi või sul pole samu võimalusi, siis on parem erilisi koole vältida.»
Heast materjalist saab igal pool asja
«Minu kolm last on käinud nii eliit-, tava-, kui ka erakoolis. Seega olen näinud kõiki koolitüüpe,» räägib lapsevanem Margit (49). Tema lastest vanim käis algul eliitkoolis. «Talle meeldis seal väga, ta oli uhke oma kooli üle,» meenutab ema Margit.
«Keskmine laps käis algul aasta Tartu Katoliku koolis ning meenutab seda aega suurima hellusega ega mõista, miks vanemad ta sealt eliitkooli suunasid, kuigi sai ka seal hästi hakkama.» Margiti sõnul oli lapse juures märgata siiski stressi ja kohustust olla parim.
«Aga – miks ka mitte?» küsib ta nüüd. «Miks ei peaks noor inimene tahtma ja püüdma olla võimalikult parim?» Tema lastest noorim käib erakoolis, kus ta on samuti väga rahul. «Samas, lapsevanemana muudaks ma kooli mõnd põhimõtet – kodus ta end õppimisele ka väga ei pühenda, kuigi hinded on tal head. Eks gümnaasiumisse minek näitab siis seda tõelist taset.»
Õpitahet on tarvis igas koolis
«Heast materjalist saab igal pool asja, kehvast ei tee ka waldorf saia,» lisab teine lapsevanem Martin (38).
24-aastane Henrik, kes on aga õppinud ise nii eliit- kui ka tavakoolis, peab oma lemmikkooliks ikkagi üht Tartu eliitkoolidest. «Esiteks oli see kõige ilusam kool ja kindlasti olid seal kõige paremad õpetajad,» meenutab ta oma kooliaastaid.
Ta on veendunud, et lapsevanemana ei paneks ta oma last ei katoliku- ega ka waldorfkooli, vaid pigem ikkagi eliitkooli. «Tundub võib-olla tõusiklik, aga kuidagi uhkem tunne oli «eliitkoolis» käia,» sõnab Martin. «Arvan, et neist tuleb kõige rohkem edukaid inimesi. Seal «süstitakse» juba klassikaaslaste poolt auahnust ja kõrgeid eesmärke ning enamasti käivad seal ka edukate ja haritud inimeste lapsed.»
«Mina olen käinud täiesti tavalises koolis ja mul on sellest ainult head mälestused,» pajatab aga Karl-Erik (25). Tema sõnul peab õpilane ise ka ikkagi millegi poole püüdma – kui õppimine ikka vastumeelt on, ei aita Karl-Eriku sõnul ei vabakool ega sunni õppima ka eliitkool.
«Sain ülikooli sisse ja ma ei tee küll koolidel mingit vahet – mõnest lihtsast tavakoolist võib tulla nii helgeid päid, et eliitkooli kuldmedalistid jäävadki oma kuldsele keskmisele tasemele,» arvab ta.
Haridust saab loomulikult igast koolist, piisab sellest, kui oled edasipüüdlik ning õppimine sind huvitab. Samas – me kõik pole ühe vitsaga löödud. Nagu eri liiki taimedki vajavad kasvamiseks, õitsemiseks ja viljakandmiseks erinevat kliimat ja mulda, nii on ka lapse jaoks oluline just talle sobiv keskkond, kus ta õpib.