Sportimisest peaks rõõmu tundma. Enese tagant piitsutamine võib pikapeale kurnavalt mõjuda. Womenshealth.de kirjutas, kuidas treening jälle nauditavaks muuta.
Üheksa nippi, kuidas treeningust mõnu tunda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lahuta meelt
Samal ajal kui sa stepperil või jooksulindil igavled, võta käeulatusse mõni naisteajakiri või vaata telerit. Aeg läheb kiiremini, kui millegi huvitavaga tegeled ja treening ei tundu nii pingutustnõudev.
Murra rutiini
Rutiin on tervisesportlase suurim vaenlane. Mida mitmekülgsem treening, seda kasulikum. Proovi järgmist varianti: treeni kahe-kolme erineva harjutusega ühte lihasgruppi, pärast seda jookse või sõida jalgrattaga viis kuni kümme minutit. Treeni nii kõik lihasgrupid läbi.
Lihastreeningut kardiotrenniga kombineerides kulutad oluliselt rohkem kilokaloreid kui ainult aeroobset trenni tehes.
Püstita vahe-eesmärke
Väga oluline on treenimisel koormusi aegapidi tõsta. On ebareaalne, et jõuad kohe 60 jalapressi või 40 kätekõverdust teha, kui sa varem trenni pole teinud. Püstita vahe-eesmärke ja lisa koormust, kui oled eesmärgid ületanud.
Klapid kõrva
Meelepärase muusika kuulamine kutsub positiivseid elamusi esile. Londoni Bruneli ülikooli teadlased jõudsid järeldusele, et muusika tõstab trennitegija motivatsiooni tervelt 20- protsendi võrra.
Koosta oma lemmiklugudest list. Jälgi, et lood sobiksid tempo ja rütmi poolest. Soojenduseks ja venitusharjutuste tegemiseks sobivad ka rahulikud viisijupid. Ülejäänud lood võiksid olla võimalikult tempokad.
Pea trennipäevikut
Kirjuta pärast igat treeningkorda, kui palju ja kui intesiivselt sa treenisid. Paberil tunduvad edusammud suuremad kui pelgalt kehale peale vaadates.
Trennipäeviku pidamisel on ka praktiline pool: sa ei unusta ära, kui suurte raskustega sa treenisid või mis järjekorras harjutusi sooritasid.
Samuti saad andmete põhjal analüüsida, mis ajahetkel oled sa tippvormis, kas pigem hommiku – või õhtupoolikul.
Premeeri
Mõtle enne igat trenni, millega sa end premeerida võiksid, kui treening sooritatud. Siinkohal ei peeta silmas rasvast hamburgerit ega suurt jäätist. Ka keha eest hoolitsemine annab positiivse energia süsti.
Hellita end duši all uue kehakoorimiskreemiga või tee endale maniküüri. Lõõgastu saunalaval lebades või vannis. Treening ei tundu nii kurnav ja pikk, kui tead, et sind ootab ees midagi head.
Tiri kallim või sõbranna trenni
Väike konkurents motiveerib kõige paremini. Võite mõõtu võtta näiteks viie kilomeetri jooksul või välja selgitada, kelle rasvaprotsent treeningperioodi jooksul rohkem kahanes.
Ühest Ameerika uuringust selgus, et need sportlased, kes kellegagi koos uut treeningprogrammi alustasid, investeerisid trenni rohkem aega kui need, kes üksi pingutasid.
Tiimitunne mängib siin olulist rolli: sa lähed ka siis sportima, kui sa ei viitsi, sest tead, et sõbranna või kallim on juba metsarajal ootamas. Koos on raskuste ületamine palju lihtsam.
Proovi grupitreenigut
Kui sinu jaoks jõusaalis rassimine igavana tundub, leia omale meelepärane aeroobika- või joogatrenn. Treeningu valvas pilk ei lase sul trennis laiselda. Asjatundja teab ka su asendeid korrigeerida, et sa endale viga ei teeks.
Pea pausi
Planeeri igasse treenigkorda väiksed hingetõmbepausid. See lõdvestab ja aitab sul järgmiseks raundiks energiat laadida.