Süngetel ja ebakindlatel aegadel võib naermine – eriti enese üle – olla toimetulemiseks hädavajalik. Kuid kas inimestel ikka jätkub huumorimeelt, kui nali on nende kulul?
Miks on enese üle naermine kasulik?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ursula Beermann California ülikoolist ja Willibald Ruch Zürichi ülikoolist võtsid esimeses sellelaadses uuringus vaatluse alla 70 psühholoogiatudengit ning mõõtsid nende võimet enda üle naerda, vahendas Time.com.
Tulemused toetasid seda, mida on ammu arvatud: et võime enda üle naerda ei ole lihtsalt eraldiseisev omadus, vaid on seotud ka iseloomu ja positiivse meeleoluga ning võib olla hea huumorimeele alustalaks.
80 protsenti uuritutest naeratasid või naersid siiralt vähemalt korra, kui endast tobedat pilti nägid. Samas naersid teistest rohkem siiski need tudengid, kes väitsid, et nad suudavad enda üle naerda ja kelle sõbrad seda ka kinnitasid.
Osalejad, kes suutsid enda üle naerda, kippusid kogu oma olemuselt rõõmsameelsemad ja vähem tõsised olema ning olid eksperimendi päeval paremas tujus.
Huumorimeele uurimine on oluline, kuna naermine, naeratamine ja optimism on seotud parema tervisega. Teatud tüüpi naljadele «pihta saamiseks» läheb vaja sotsiaalseid oskusi, mis teatud seisundite – näiteks autismi ja skisofreenia – puhul võivad olla halvenenud. Huumori mehhanismi mõistmine võib valgust heita, mis neil juhtudel valesti läheb.
Ning vahel vajame lihtsalt meeldetuletust, et peaksime kõike – sealhulgas iseennast – vähem tõsiselt võtma.